50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lolllaps1
Õppematerjali autor
ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal. Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klassi õpilased suhtuvad lugemisse ning mida neile meeldib lugeda. Uurimuses võrreldakse lugemisharjumusi varasema tööga Ülenurme Gümnaasiumis. Eesmärgist lähtuvalt püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Kui paljud õpilased loevad? 2. Missugust kirjandust eelistavad õpilased lugeda? 3. Kuidas on lugemisharjumused muutunud, võrreldes 2013. aastaga? Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutati küsimustikku, mis viidi läbi ka Tallinna Reaalkoolis 2008. aastal ja 2013
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid
aeganõudvaks. Kõigi muude ahvatluste kõrval on raske leida päeva jooksul kas või pool tundi raamatu lugemiseks. Selle asemel vaadatakse telekast meelelahutuslikke saateid, surfatakse internetis ning istutakse erinevates suhtlusvõrgustikes. Need tegevused pole aga kaugeltki nii arendavad kui raamatute lugemine. Kokkuvõte Inimesed ei saa endale aega juurde tekitada. Küll aga ollakse võimelised oma prioriteete ümber hindama. Nii tuleks teinekord mõelda, kas meil ikka on vaja lugeda kollast ajakirjandust või veeta aega suhtlusportaalides selle asemel, et lugeda raamatut, ennast arendada ning seeläbi olla ka elus edukam. On selge, et inimesed vajavad ka aega energia kogumiseks ning mõttetegevusest puhkamiseks. Ometi on igaüks võimeline leidma keskmiselt päeva jooksul kas või pool tundi, mida kasutada raamatute lugemiseks. Lugedes päevas vaid kümme lehekülge, loeksime aastaga enam kui 3500 lehekülge, mis on enese arendamiseks enam kui piisav.
Põhikooli 7., 8. ja 9. klassides läbiviidud küsitlustega mille koostamisel hoiti silme eest sihti saada võimalikult mitmekülgne ülevaade iga klassi kohta. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku
...................................................................... 33 2.6.4. Küsimus 18. Võõrkeelne kirjandus ............................................................................. 37 2.6.5. Küsimus 19. Lugemise meeldimine ............................................................................ 38 2.6.6. Küsimus 20. Palju lugevad õpilased............................................................................ 39 2.6.7. Küsimus 21. Soov rohkem lugeda............................................................................... 41 2.7. Tulemuste kokkuvõte ......................................................................................................... 45 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 48 LISA 1 Küsitlus ..........................................................................................................................
Kasutatud materjalid......................................................................................................................40 3 Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist.
KAS RAAMATUTE LUGEMINE ON MINEVIK? Mis on saanud tänapäeva noorte raamatu lugemisest? Miks ei taha noored raamatuid lugeda ja kas nad peaksid? Tänapäeval on noortele lugemisest saanud, kui kohustus, mis on võrdne näiteks kontrolltöödeks õppimisega. Kas saab sinna midagi parata, või ongi tulevik määratud selliseks, et raamatuid kasutatakse aina vähem ja neid asendab arvuti ja televisioon? Need ajad oleks kui möödas, kui loeti palju teoseid, kõik elutarkused koguti kokku sellest ja isegi jututeemaks olid teosed.
sõna kokku sünteesida. Samuti ei suuda ta mälus hoida loetud sõnu, mistõttu ta hakkab sõnalõppe ja ka lauset üksikute tähtede ja sõnade toel aimama.(Hallap, Padrik, 2008, 297) Ortograafiline etapp: kujuneb õigekirjareeglitele vastav kirjaoskus ja iseseisev ladus lugemine. Lugemiskiirus kasvab, kuna laps haarab sõnaosi ja lühemaid sõnu tervikuna. Lugemine ei ole veel ladus, kui laps suudab lugeda teksti ja saada sellest aru. Kirjutamisel toetud ta oma hääldamisele. Teab mõningaid õigekirjareegleid (nt nimed ja 4 luase algus kirjutataks suure tähega), kuid eksib nende kasutamises. (Hallap, Padrik, 2008, 298) Automatiseerumise etapp: kujuneb ladus ja arusaamisega lugemine ning õigekirjareeglitele vastav kirjutamine; lugemise ja kirjutamise kasutamine mingi muu tegevuse (nt õppimise) eesmärgil. Funktsionaalse kirjaoskuse kujunemine.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid