Nimisõna (0)

NIMISÕNA KLK: ainsuse omastav

LIIKI VÕI LAADI VÄLJENDAV OMASTAVAKUJULINE TÄIEND KIRJUTATAKSE PÕHISÕNAGA KOKKU, KUULUVUST VÄLJENDAV TÄIEND AGA LAHKU

KUI SÕNAÜHENDI ESIMESEL LIIKMEL ON TÄIEND, SIIS TULEB SÕNAÜHEND LAHKU KIRJUTADA

Nimisõna KLK: mitmuse omastav

Kui nimisõna ees olev täiend on mitmuse omastavas käändes, siis kirjutatakse ta tavaliselt põhisõnast lahku, sest sellised ühendid ei väljenda enamasti mingit uut mõistet. (koerte haukumine , kirjanike liit, raamatute nimekiri, vigade parandus, majatarvete kauplus, teaduste akadeemia)

Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis, kui ta tõesti väljendab mingit kindlat mõistet. Selliseid sõnaühendeid on kõige rohkem täiendiga laste, naiste, meeste ja noorte:
LASTE: lastearst, lastehaigus, lastehaigla, lasteaed , lastekodu, lastepäevakodu, lastelaager, lastebassein, lastestaadion, lastekeel, lastelaul , lastekoor, lastepidu, lastepesu, lasteriided, lastemood, lastekirjandus , lasteetendus, lastesaade.
NAISTE: naistearst, naistehaigus, naistepolikliinik, naistenõuandla, naistepesu, naisteriided, naistepäev, naisteajakiri , naistesadul.
MEESTE: meestepesu, meestesokid, meestesärk, meesteasjad, meesteajakiri, meestenaljad.
NOORTE: noortekoor, noorteorkester, noortemaja, noortelaager, noortemood, noortemängud, noorterekord, noorteõhtu.
Lisaks neile: häälteenamus, keeltekool, käterätik, kätekreem, kiirtepärg, teedeministeerium, vennastekogudus, koertenäitus, vanadekodu , tütarlastekoor, vanematekogu , saadikutekoda, hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall , võõrastemaja, meremeestekodu, invaliididekodu, teadetebüroo.

Nimisõna KLK: kohanimed

Kohanimedes kirjutatakse tavaliselt nimi talle järgnevast tüübinimetusest lahku.
Kokkukirjutus on vajalik siis, kui tüübinimetuseks on sõna maa (Saaremaa, Iirimaa, Svaasimaa , Uus- Meremaa ).
*Lahku kirjutatakse tüübinimetus maa vaid siis, kui nimeks on isikunimi (Franz Josephi maa, Baffini maa) või kui tüübinimetus on mitmuses ja tähistab riike (Euroopa maad, Aafrika maad, Skandinaavia maad jm).
*Sellel reeglil on siiski erandeid, sest Baltimaad, Põhjamaad, Idamaad, Õhtumaad, mis samuti tähistavad riike, kirjutatakse siiski kokku.

KUI NIMI MOODUSTAB TÜÜBINIMETUSEGA ÜHTSE TERVIKU, EI KÄÄNDU, SIIS KIRJUTATAKSE TA SELLEGA KOKKU (Emajõgi, Munamägi, Kanaküla, Tütarsaar, Jäämeri, Surnumeri, Vahemeri , Metsakalmistu, Supilinn, Uuemõisa)

Nimisõna KLK: muud juhud

*Kui nimisõna täiend on mingis muus käändes kui nimetav või omastav, siis kirjutatakse ta tavaliselt oma põhisõnast lahku (Euroopasse minek, NATOga liitumine, Venemaast eraldumine, parteisse kuulumine)
*Mõistereegel (vetelpääste, reaskülv, vaheltharimine, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek).
*Sagedusreegel( kojutulek , linnasõit, maaleminek, seenelkäik, vanniskäik)
*Asesõnalised täiendid kirjutatakse põhisõnast lahku (sel ajal, sel kombel , tol ajal, omal ajal, meie ajal, minu meelest).
*Määrsõnalised laiendid kirjutatakse põhisõnast tavaliselt lahku (kiiresti kõndimine, vaikselt rääkimine, pikali post)
*E! Mõistereegel (pealkiri, pealekaebaja, pealtvaade
allkiri, alltekst , allüürnik, allasutus, allhankija,
ülesanne, ülerahvastatus, ülevaade, üleminek
ettevaatus, ettekuulutus , eeskiri, eeskoda, eesasend, eesnääre
eesistuja, eestkoste, eestvaade, eestseisus
kõrvalepõige, kõrvalharrastus, kõrvalteenistus, kõrvalhoone
tagahoov, tagaratas, tagatuli, tagantvaade
ümbersõit, ümberistumine
juurdevool, äravool, vastukaja,
tänapäev, koostöö )
KOKKU („ spetsiaal “
LAHKU (lahus olev“)
tikkimise eriala
need on täiesti eri alad
luuraja eriülesanne
luurajail olid eri ülesanded
diplomaadi eriluba
tal oli kaks eri luba
valimiste erisaade
teemale pühendati kaks eri saadet
*Mõistereegel (mitmeparteisüsteem, kolmepunktivise, ühemehebänd, neljaviljapuder, neljasilmajutt), aga pikkusereegli põhjal võib neisse loetavuse huvides jätta ka sõnavahe(d) (mitme partei süsteem, kolme punkti vise , raudteeülesõidukoht  raudtee ülesõidukoht, kaheinimesevoodi  kahe inimese voodi, üleminekuperiood  ülemineku periood)