Igaüks on oma õnne sepp - müüt või tegelikkus (0)

„Igaüks on oma õnne sepp“ – müüt või tegelikkus?

Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp . Mõned inimesed arvavad , et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva .
Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama . Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba lapsest peale, et tuleb olla edukas, palju saavutada ja kaugele jõuda. Sellega kaasneva pinge ja stressi eest ei kaitse aga keegi. Kui inimene on terve, tal on tore pere ja sõbrad, eluase ja toit laual, siis tegelikult võib seda inimest õnnelikuks lugeda. Tavaliselt tunnetab ja oskab hinnata aga inimene oma õnne alles siis, kui on kogenud õnnetust.
Inimene saab ise väga paljut oma elus mõjutada. Näiteks kui saan koolis nelja või viie, siis ma olen õnnelik selle üle. Aga selleks, et viite saada, on vaja kodus õppida. Alati ma seda teha ei viitsi, nii et ma ei saa tihti neljade-viite üle rõõmu tunda. Kui ma aga viitsiks iga päev hoolega õppida, siis ma oleksin palju õnnelikum inimene. Nii on ka igasuguste teiste asjadega, näiteks toa koristamisega. Kui tuba on korras, on palju parem olla, aga kahjuks paljud inimesed, eriti teismelised (kaasa arvatud mina) ei viitsi eriti koristada .
Sünnikohta ei saa inimene ise kuidagi moodi valida. Küll aga saab elukohta valida või natuke mõjutada. Näiteks kui sa oled alaealine ja sulle ei meeldi see keskkond, kus sa elad , siis saab minna näiteks vanaema juurde. Täiskasvanud saavad kolida ühest linnast teise, ühest riigist teise jne. Aga kui sa oled sündinud vaeses Aafrika riigis, siis ei ole eriti tõenäoline, et sinust saab kuulus näitleja või laulja, kui sul juhuslikult just väga suurt annet pole ja mõni mõjuvõimas inimene sind ei avasta ning ei toeta.
Kas rikkus on õnnega seotud? Võiks ju arvata, et suuremad võimalused teevad õnnelikumaks ja kui ei pea muretsema tühja kõhu ja peavarju pärast, siis see teeb juba iseenesest õnnelikumaks. On tehtud mitmeid uurimusi selle kohta, kas rikkad on õnnelikumad kui vaesed. On selgunud, et vaesed inimesed on pigem õnnelikumad kui rikkad, sest neil ei ole vaja muretseda tööasjade, karjääri ja enda imidži pärast. Nemad tunnevad rõõmu oma sõpradest ja lähedastest. Rikastel inimestel on tihti stress , mis on on tingitud tööst ja jätkuvast püüdest olla ikka edukas. Mina arvan siiski, et raha on üks osa õnnest, sest mina ei kujuta ette, kuidas oleksin vaene ja õnnelik. Kindlasti on mingi piir, millest vähema rahaga ei saa ei saa kuidagi hakkama ja teiseltpoolt piir, millega saab parasjagu hakkama, et õnnelik olla.
Minu arvates peab vanasõna „igaüks on oma õnne sepp“ praegusel ajal Eestis küll paika. Igaühel on võimalik saavutada piisav elujärg ja ülejäänud sõltub kõik juba endast. Tuleb ise pingutada, et soovid täituksid. Tuleb olla teiste vastu hea, siis ollakse ka sinu vastu hea. Tuleb osata hinnata igat head asja oma elus ning tunda rõõmu igast väikesest toredast asjast .