eest ühiskonnas. Kõne all olid sageli noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Korraldas kirjandusliku ringreisi. Erinevalt vähesest tegutsemisajast oli rühmitus ühte ja BRENDA HOLT 11 E-ÕPE tugev. Tarapita oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja tolle aegses ühiskonnas. Tarapita liikmeteks olid Under, Kivikas, Semper, Adson, Vares-Barbarus, Tuglas, Alle, Kärner ja Tassa. 8.Marie Underi looming – luuletused, sonetid, ballaadid. Näited. 1917.aastal ilmus Underi poolt kirjutatud esikkogu „Sonetid“. Samuti olid tähtsamate kogude seas ühiskondlike vahekordi eritlev „Hääl varjust“ ja looduslüürikat sisaldav „Rõõm ühest ilusast päevast“. Tema ballaadilooming on kogutud raamatusse „Õnnevarjutus“. Samuti ilmus 1981.aastal tema loomingut kokku võttev valikkogu „Mu süda laulab“. Tema ballaadid on „Õnnevarjutust“
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27
kaunimaks sametiks.Selline kirjeldusvõime on hämmastav. Sonett"Kas?" Sonett vestab ilmselt armastusest ja armumisest.Tänapäeval on aktuaalseks saanud suhetes olev truudus ja suhte kestvus.Autor väljendab samuti oma muret selles osas,kas armumine jääb püsima või on see lihtsalt mingil viisil selline esmane noorusetuhin,mida tulevikus enam nii väga ei mäletagi.Minu jaoks on see luuletus on äärmiselt sügavamõtteline ja samas ka kurb,kuna Underi jaoks on see vist pigem õnnetu armastus,mida ta silmas peab.Tundub,et autor on suvel armunud ja nüüd sügisesse sammudes on ta muutunud ebakindlaks ja pole päris veendunud,et armastus püsiks kuni surmani.Arvan,et seetõttu on ka soneti pealkiri "Kas?" kuna esitatakse eelkõige iseendale küsimus,kas see arm veel püsib.Ilmselt on vallanud luuletajat sel hetkel väga nostalgilised meeleolud ja pigem on ta huvitatud enda kogemuste kirjapanemisest,kui lugejates mingi emotsiooni tekitamisest
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja
1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine > iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt.
Üle jääb maagiline realism, äranähtud ja end tõendanud katse muuta struktuure, et saavutada hingetuisus vabastavat jääminekut (Kruuspere, 2008: 420). Euroopalikku tehnilise maailmasüsteemi sisenemine, seal hingetuisune viibimine ning sealt väljumise hakatus selles üheaegsuses ja järgnevas on paatos, mis kannab Kangro luulet juba õige vara. Koguga ,,Reheahi" (1939) astub ta rahvusliku enesetunnetuse mõttes olulise sammu edasi Marie Underi poolt seni sõnastatu juurest. Under kuulub täielikult euroopalikku luulesüsteemi, millesse Kangro ühelt poolt siseneb, millest teiselt poolt juba välja igatseb. Siin tuleb piirduda vaid viitega ,,Reheahjule" kui sammule süsteemist välja, rahvuslikule psüühikale vastuvõetavamatesse, ,,soojematesse" kihtidesse. Hoolimata näilisest mängulisusest, on Kangro seda algusest lõpuni tajunud olulise, tõsise ja vastutusrikka
Nt: Rein Põder ,,Külmnäpp" * realistlik romaan- tõelisust kujutatakse ilustamata, tegelased on sageli keerulise hingeeluga, nende teod ja mõtted võivad olla vastuolulised. Tegelase elutee kujuneb enamasti selliseks, nagu ta ise oma tahte kohaselt seda suudab kujundada. Realistlikus teoses toimub jutustamine kolmandas isikus, kõiketeadja autori vaatepunktist. Enda varjujätmiseks kasutab autor dialoogivormi, laseb tegelastel endil oma olemust avada. nt. Shakespeare "Romeo ja Julia" 2) * Marie Under- Nimetatud ka Eesti luule hingeks, Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917). Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti. Underi varasem luule on sensuaalne, täis loodus ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla ja "Pärisosa" toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine
· "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938 · "Ekke Moor" (romaan), 1941 · "Leegitsev süda" (romaan), 1945 · "Üle rahutu vee" (romaan), 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosazanri), 19511959 SIURULASTE KODUTÜLI Kirjandusliku rühmituse ,,SIURU" lööklause oli ,,:Naudi hetke!" Vaieldamatult on kõige kuulsam följeton ,,Sinises tualetis daam"- paradoksid luulest ja Marie Underist. Lugu on suunatud Underi ja Adsoni ilutseva luule pihta ja oma varjamatu irooniaga tekitas see omal ajal kirjandusliku skandaali. Följetoni peetakse ka Siuru rühmituse lagunemise üheks põhjuseks. Under kõneles oma sonettides niivõrd intiimselt ja häbematult,et ta sonettide vastu hakkasid huvi tundma ka kauged luuleinimesed. Küllap oli sajandialguse eesti lugeja ehmatav selline avameelsus: Underi sonett ,,Sinine terrass" Oh neid sukki, mis lõppeda ei taha! Kuis otsib hingeldes mu põlev suu,
Kõik kommentaarid