Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? (10)

Mille poole püüdlevad tänapäeva noored?
On vist õige arvata, et pole olemas inimest, kes ei sooviks olla edukas, haritud ja majanduslikult kindlustatud. Inimesele on omane soov olla teistest parem ning saada tunnustust. Eesmärkideni jõudmine sõltub aga sellest, kui palju ollakse valmis selle jaoks vaeva nägema, milliseid piire ületama ning kui palju on õnne.
Tänapäeva ühiskond soosib edu ja võimu. Terve ajakirjandus räägib muudkui kellegi suurest pangaarvest, kõrgest karjäärist ning prestiižist seltskonnas. Need kõlavad kõik väga ahvatlevatena ning on eeskujuks paljudele noortele oma eesmärkide paikaseadmisel. Paraku on aga elus nii, et õnn ei naerata kõigile ühtviisi hästi ning peab oskama arvestada ka kaotustega. Oluline on see, et inimene ei kaotaks pärast ebaõnnestumist tahtejõudu uuesti proovimiseks, käega löömine on halvim võimalik variant.
Suured eesmärgid ja soov midagi saavutada on sageli just stardipunktiks noore elus, mille finiš tõotab tulla helge. Kui puudub ettekujutus oma tulevasest elust, puudub ka motivatsioon , mille nimel pingutama hakata. Näiteks, kui noor arvab lihtsalt, et midagi ju võiks teha, aga konkreetselt ta midagi ei tea, siis sageli lähebki kogu see tegemine aia taha. Samas kui on inimene, kes on enda jaoks paika pannud , et soovib tulevikus meditsiinialal millegagi tegeleda, siis on tal vähemalt siht silme ees, mille poole püüelda.
Nii nagu ütleb vanasõnagi, on armastuses ja sõjas kõik lubatud. Ka noorte eesmärkide saavutamist võib nimetada sõjaks, sest tihti kaasneb sellega palju ebaviisakust ja pettust. Näiteks kui arstiteaduskonda lõpetav tudeng spikerdab oma lõpueksamitel, saab lõputunnistuse ning asub tööle, kus temast hakkab sõltuma inimeste tervis, siis arvan, et selline teguviis on igati ebanormaalne . Samuti need, kes püüavad mõne rumala tõsielusaate osalusega endale kurikuulsa viie minuti tuntuse külge hankida, mis tegelikult toob oodatust hoopis vastupidised tagajärjed. Arvan, et edu saavutamiseks tuleks kindlasti jääda ausaks ning teha asju mõistusega, ainult nii võib tõesti midagi saavutada.
Kuid kui kõik siiski ei lähe plaanitult ning inimeses pole ka piisavalt jõudu edasi pingutada, võivad tagajärjed olla väga negatiivsed. Noore inimese psüühika pole veel nii tugev ja tihti lööb ebaõnnestumine täielikult rööpast välja. Sellepärast ongi enesetappude arv just noorte seas väga kõrge, nad lihtsalt on ühest kukkumisest nii löödud ning selle asemel, et uuesti proovida, nad lihtsalt lõpetavad oma elu. Ka need koolitulistamised, mis üha enam sagenevad, on minu arvates seotud just sellega, et tulistaja maksab oma ebaõnnestumise eest kätte ning ohvriteks võivad olla just need, kes on edukamad .
Samas ei saa inimesi täiesti üldistada, kindlasti on noorte seas ka neid, kelle eesmärk ei ole tingimata edu saavutada, vaid nad tegelevad sellega, mis neile meeldib, elavad nii, et saab, mis saama peab. Nad unistavad kenast kodust ja heas perest , sealjuures pole oluline, et nad kuuluksid rikaste toppi. Nende erinevus enamikest tänapäeva noortest on see, et nad suudavad jääda iseendaks ja ei lase ühiskonnal end nii palju mõjutada ning kokkuvõttes jäävad nad võib-olla isegi õnnelikumaks inimeseks kui need, kes iga hinna eest püüavad nõndanimetatud ühiskonna koorekihti kuuluda . Aga selge on see, et ka need noored, kes tingimata edu taga ei aja, et neil pole selle olemasolu vastu midagi.
Tegelikult on läbi aegade olnud ikka nii, et noored on täis teotahet ning neid valdab soov endast märk maha jätta ning mida aeg edasi, seda olulisemat rolli omab ühiskonna soosing . Oluline on vaid see, et millegi saavutamisega ei pingutataks üle ning võtta teatavaks, et ka peale ebaõnnestumist võib uuesti proovida.