Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Virtuaalsed inimsuhted. Kirjand (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Virtuaalsed inimsuhted?
Tänapäeval üha populaarsemaks saav tutvumisviis on virtuaalne . Paljud ainult seda kasutavadki, kuna see tundub olevat lihtsaim meetod. Aga ei arvestada kaasnevate ohtudega ega muuga . Internetis võib suhelda igasuguste inimestega. Kust leida endale tõelist suhet: kas interneti teel või päris-elus?
Just viimaste aastatega on läinud üha populaarsemaks internetisuhete loomine. Arvatakse, et see on kõige ohutum ja leitakse kindlasti õige. Kuid paljud ei arvesta, et isiksus, kellega üritatakse suhet luua, võib valetada. Internetis arvatakse, et tuntakse ennast bossina, seal saab teha mis tahes ja ükskõik kellega mida rääkida. Inimestel tekib anonüümsustunne. Kui pikaajaliselt on suheldud ainult arvuti teel, kaob ära päris-suhtlus, aga sellest ei saada ise aru.
Interneti teel ei saa inimesed aru, kas neile valetatakse. Mõni suhtluspartner lubab maad ja mered kokku viia, kes tähti taevast alla tuua. Inimesed on kergemeelsed ja jäävad uskuma. Nii võib tekkida liigne usaldus. Avalikustatakse andmeid või koguni pangakontode paroole. Peagi soovitakse üksteist näha. Tavaliselt lähevad asjad ka nii kaugele, et end paljastatakse. Hiljutine üle ilma 4875-inimest hõlmanud Edelmani uuring leidis, et usaldus saab alguse internetist peaaegu veerandil juhtudes. Internetis liikleja ei oma selle tähenduse ohtlikkust.
Interneti teel leitud suhetest kaheksakümmend protsenti läheb luhta, kuid on olemas ka suhteid, mis püsivad kauem. Kuid veebist leitud suhted viivad teinekord enesetapuni. 12.11.2008 aastal tappis end Viljandi noormees põhjusel, et internetisuhe ei läinud nii, nagu tahetud. Selliseid olukordi on juhtund nii Eestis kui välismaal korduvalt. Aastal 2009 oli meedias internetisuhete ja enesetappude üle suur vaidlus. Püüti tõestada, et internetis pole võimalik inimesega sel määral manipuleerida , et keegi võiks end ära tappa. Psühholoogide tõestused ei pea alati paika. Inimesi on erinevaid nii keha kui mõistuse poolest. Asjadele reageeritakse erinevalt, mõni juhtum lõpeb surmaga, mõni mitte.
Mõnedele inimestele just sobivadki suhted, mis on alguse saanud internetist. Ei osata päris-elus sulanduda õigesse seltskonda, kus tahaks kellegagi sõbruneda. Aastal 2006 kohtusid rate .ee-s minu tuttavad Einar ja Sirli . Nad on koos tänaseni ja nüüdseks abielus. Seega ei ole interneti- suhete juures kõik halb. Kui leitakse ühised huvid ja tegemised, läheb tavaliselt asi internetist kaugemale, saadakse kokku päris -elus. Omasuguste leidmine on internetis mõnevõrra kergem kui päris -elus. Ehk jääb kellelgi julgusest puudu, et minna ajama juttu huvitava võõraga
Internetisuhtlust kasutatakse ka siis, kui tuttavatest või lähedastest ollakse kaugel. Internet on maailmas vägagi levinud ja on tehtud igaühele täiesti kättesaadavaks. Seega peaaegu igas kohas olles saab kasutada kas või õhust levivat interneti „ wifi“. Praegusel ajal on netimaailmas suhtlemine väga levinud eriti sõprade ja tuttavate vahel. Igapäevaselt tehakse uusi programme , kus on võimalik suhelda. Kõige levinum suhtlus programm on msn. Selle lihtne kasutusviis toob internetti järjest uusi inimesi. Isegi vanureid, kes muidu ei oska arvutit käsitseda.
Õnneks ära ei kao kuhugi ka päris-suhtlus.Võrreldes täiskasvanut lapsega, teavad täiskasvanud sageli, kust jooksevad piirid hea ja kurja vahel, lapsed aga mitte. Arvatakse, et arvutisuhtluses ei saa midagi rasket ega ohtlikku olla.
Tänapäeval ei ole lapsevanemad sugugi informeeritud oma laste tegemistega internetis, kuigi seda peaks jälgitama. Internetiohtude lehel arutletakse just selle üle, miks tuleb usaldada vanemaid ja neile anda enda postkasti paroole. Ei minda ainult uue suhte jahile ega enesetapule, vaid kannatab ka eraelu. Kaob ära tahe välja minna, et meelt lahutada. Sageli ei minda õigel ajal magama ning ka töö jääb unarusse.
Võrreldes päris-elu ja neti teel alguse saanud suhted, on kestvamad siiski päris elus alguse saanud tutvused. Kakskümmend viis protsenti tänapäeva suhetest on saanud alguse pidudelt. Üks väga hea koht, kust saab tutvusi hankida, on klubid. Sealsed inimesed on tihti vabad ja meeleolukad. Võrreldes internetiga, ei saa isik ennast kellekski teiseks valetada. Kõik oleneb ka inimestest, mõned eelistavad täiesti võõrastega sõpruse sobitamist , mõned siiski läbi tutvuste hangitud suhteid.
Vaata üle sõnastus, et ei oleks liialdatud sõnakordusi!!!
Toomas Mahoni
11.E
635 sõna
Virtuaalsed inimsuhted-Kirjand #1 Virtuaalsed inimsuhted-Kirjand #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Toomje Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Interneti plussid ja miinused
6
doc

Interneti plussid ja miinused

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Se

Võrgurakendused i
Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

­ Sõpruskoolid Euroopas. (Meeri Sild, eTwinning ekspert, 02.03.2010) 2.2. Suhtlemine virtuaalmaailmas Virtuaalmaailm on tehiskeskkond, kus inimene siseneb teise keskkonda kellegi teisena eraldatult reaalsest maailmast. Internetisuhtlus on analoogiline igale teisele suhtlemise viisile. Oluline on, et osatakse ennast väljendada ja saata sõnum nii, et saadetav sõnum ei solvaks sõnumi vastuvõtjat ning vastupidi. Alates 1980-ndatest aastatest on laiemalt levima hakanud virtuaalsed suhted. Kui varem toimus Interneti vahendusel vaid sõjaväe ja teadusasutuste vaheline suhtlus, siis nüüd hakati üha rohkem kodudesse ostma personaalarvuteid, mille üheks funktsiooniks sai ka Interneti kaudu teiste inimestega suhtlemine. Kommunikatsioon muutus mugavaks ning sidet sai pidada ka pikkade vahemaade taga elavate sõprade, tuttavate, aga ka täiesti võõraste inimestega. Positiivsete aspektide kõrvale tekkisid samas aga negatiivsed pooled.

Ainetöö
Suhtlusportaalid
8
doc

Suhtlusportaalid

Sissejuhatus Siinkohal keskendume uue meedia ühele osale, täpsemalt suhtlusportaalidele ja sotsiaalvõrgustikele ning sellele, milliseid võimalusi need inimestele pakuvad, miks on nad olnud juba algusaegadest võrdlemisi populaarsed ning millised positiivsed küljed ning probleemid nendega paratamatult kaasnevad. Keskendume just neile, kuna need on üldotstarbelised ning pakuvad vägagi erinevaid meelelahutus- ja sotsialiseerumisvõimalusi väga laial vanuseskaalal inimestele Euroopa noortest kasutab internetti kolm neljandikku. Enamkasutatavad online-võimalused mida noored kasutavad, saab jagada neljaks: haridus (õppimine ja digitaliseeritud kirjandus), osalus (kodanlik seotus), loovus (sealhulgas enesepresentatsioon) ning identiteet ja sotsiaalsed sidemed [1]. Tulenevalt uute võimaluste mitmekesisusest, veedavad noored internetikeskkonnas aega rohkem kui kunagi varem [2]. Ajalugu Esimene äratuntav sotsiaalvõrgustik seati üles 1997. aastal. Tema aadressiks oli Sixdegrees. S

Informaatika
Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei

Sotsiaalpedagoogika
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

4. E-turunduse kanalid ja tegevused E-turunduse peamised kanalid  Koduleht  Kampaanialeht  Uudiskiri ja meiliturundus  Wikipedia ja Vikipeedia  Blogi  Foorum  Mikroblogi ehk Twitter  Sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik  Fotode jagamise keskkonnad  Videoklippide jagamise keskkonnad  Bännerid  Widgetid ehk vidinad  Otsimootorite optimeerimine ehk SEO  Mängud Tabel 1. Virtuaalsed kanalid kui traditsiooniliste kanalite edasiarendused Traditsiooniline kanal Virtuaalne kanal Kontor/esinduskauplus/ajutine müügilett Koduleht/veebipood/kampaanialeht Entsüklopeedia Wikipedia/Vikipeedia Kliendileht/otsepostitus Blogi/uudiskiri/meiliturundus Telegramm Mikroblogi Klienditoe telefon Foorum Inimestevaheline näost näkku suhtlus Sotsiaalvõrgustik

Turundus
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) ­ mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada. Näiteks võib virtuaalmälus olla kaks korda rohkem aadresse kui põhimälus. Virtuaalmälu kasutav programm ei saa küll kõike tööks vajalikku korraga põhimällu kirjutada, kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida

Arvutiõpetus
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett
Andmeturve konspekt- kokkuvõte
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy

Andmeturbe alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun