Mis oli alguses? (0)

Mis oli alguses?
Kes meist ei tahaks teada, miks eksisteerib see universum , milles me elame, ning miks me siin elame? Selle leidmiseks tuleks alustada algusest. Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots. Alguseid on igasuguseid: sõja, rahu, võistluse, elu, kooli, töö, peo, pulma, matuse algus jne. Kuna pealkiri ei täpsustanud millise algusega on tegemist, defineerin ma seda usulise ja teadusliku teooria abil, alustades eelolevast.
Usulisi teooriaid algusest on tohutu hulk, kuid Aadama ja Eeva lugu piiblist on vast kõige levinum. Selle loo alusel lõi jumal kõige esimesena põrmust Aadama ning seejärel ta küljeluust naise nimega Eeva. Nad elasid Eedeni aias, kus oli tohutu hulk viljapuid ning kõige keskel hea ja kurja puu, mille vilju Jumal keelas söömast. Kõikidest loomadest kavalaim madu ütles Eevale , et kui hea ja kurja puu vilju süüa saate te jumala sarnaseks. Ja see tegi Eeva silmadele himu. Loomulikult Eeva ja Aadam maitsesid neid ning seetõttu aeti nad paradiisist maale, kus nad iseseisvalt hakkama pidid saama. See aga kirjeldab meie elu algust sel planeedil, mida ei tohiks pidada universumi tekkeks ega ka kõige alguseks, aga samas on piibel siiski inimeste poolt kirjutatud ning tol ajal ei olnud maailmatunnetus niivõrd arenenud kui see on praegu. Niisiis oleme me kristlastena osa inimkonnast, kelle kohta Piibel ütleb, et Jumal on selle loonud. Jumal suhtub kõigisse võrdselt, ent patustajaga käitub ta olukorrale vastavalt. Kaugemale meie inimlik loogika haarata ei suuda. Evangeeliumikirjutaja Johannes on selgitanud algust nõnda: "Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud Tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus." See, mis on alguses, annab sisemise tähenduse kõigele järgnevale. Küsimus ei ole mitte ajalises mõttes, vaid olulisuses. Ehkki võib see teooria tunduda muinasjutuliselt ilusana on see minu jaoks ebapiisav.
20. sajandil ei kasutata maailma tekkimisest ja elu mõttest rääkimisel enam ammu mütoloogiliselt kõlavat piiblikeelt. Müütide, muistendite ja lugulaulude poeesia asemele on tulnud teoreemid ja valemid, kõrgem matemaatika ning tuumafüüsika. Teaduses tegeleb universumi algusega kosmoloogia , mis põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel. Üldtunnustatud teaduslik teooria kõige oleva alguseks on paariteist miljardi aasta eest toimunud Suur Pauk . Teooria on, et universum hakkas kujuteldamatult suurest tihedusest plahvatuslikult paisuma , mille tagajärjel tekkis tänapäeval meile tuttav aeg, ruum ja mateeria . See on muidugi teadlaste enamuse arvamus, mis ei pruugi samuti tõene olla. Siiski kui arvestada kuivõrd mateeriapõhine meid ümbritsev maailm tänapäeval on, paistab teaduslik teooria kõige aksepteerituvam. Arvatavasti lükatakse seegi nagu mitmed eelnevad alguse teooriad ümber lähitulevikus, pidevalt areneva ja uueneva teaduse, teadvuse ning maailmavaate tagajärjel. Vaatamata sellele peaks põhiidee samaks jääma, kuna tänapäeva füüsika ja keemia põhinevadki imetillukestel osakestel, millest me kõik koosneme. Aja möödudes suudavad teadlased leida aina väiksemaid osakesi, lootes kunagi jõuda kõige aluseni, millest me kõik oleme tekkinud. Sellise alusosakese otsimine on väga keeruline ning aeganõudev, nii et suur tõenäosus on, et seda ei avastata lähiajal, mistõttu ei või ma kindel olla ka selle teoorias . Sellist alguse vastuse otsimist võiks võrrelda ka kana ja muna probleemiga.
Kumb oli ennem, kas kana või muna? Kui kanast saab grillkana ning munast omletti, kas see tähendab siis, et munast saaks grillkana või kanast omletti? See igavikulisena tunduv küsimus on vallutanud teadlaste mõtted ja meeled juba ammusest ajast peale. Kindlat vastust sellele pole veel leitud.
Kui me olimegi alguses vaid osakesed, siis kas me teadvus ongi vaid üks ainete kooslus , mis annab meile mõistmise läbi närvisüsteemi või on sellel lool ka mõni külg, mida me ei mõista absoluutselt. Selle kõige lahkamiseks minu teadmistest ei piisa ning seetõttu on minu jaoks kõige tõesem, reaalsem ja elutruum põhjendus kõigele eeltoodule teaduslikel uuringutel põhinev teooria, kuna inimmälu aegade alguseni ei küüni.