Vabadus. Vastutus. Vabadusvastutus. (2)

Vabadus. Vastutus. Vabadusvastutus.
Peaaegu kõik noored ootavad igatsevalt aega, mil saabub nende suur päev, kaheksateistkümnes sünnipäev koos täisealiseks saamisega . See on nende jaoks üleminek iseseisvasse ellu, mis annab neile vabaduse teha, mida nad soovivad, kuid kas me üldse oleme valmis vastutuseks, mis vabadus endaga kaasa toob ning kas siis enne täiskasvanuiga meil vabadust ei olegi?
Täiskasvanuks saades saame õiguse käia valimas, kuid palju on neid noori, kes seda ootavad? Kindlasti on ka neid, kes ootavad, et nad saaksid parandada Eesti käekäiku ja võtta osa poliitikast . Mulle on aga jäänud mulje, et enamus tänapäeva noori arvavad , et maagiline number 18 avab nende jaoks ukse, millest läbi minnes satuvad nad täieliku vabadusse ja sõltumatusse. See vanus annab õiguse käia baarides, klubides , osta alkoholi, suitsetada ja olla terve öö läbi väljas. Alaealisena oleks politsei neid koju toonud ja vanematele üle andnud, sest alaealise tegude eest vastutab lapsevanem , kuid nüüd võib noor rahuliku südame ja uhke näoga klubi uksest sisse sammuda.
Täisealiseks saamisele järgneb ka väga ruttu kooli lõpetamine. Olenemata sellest, kas lõpetatakse keskkool või kutsekool , saab noor valida, kas minna edasi õppima või tööle. Täisealisi noori võetakse parema meelega tööle, kui alaealisi ja oma raha on noorele väga oodatud. Soovitakse oma sissetulekut, et saaks osta oma elukoha ja oma auto ning kui palga eest seda kõike soetada pole võimalik, võib võtta pangalaenu.
Noored ootavad seda iga, et nad saaksid teha, mida nad tahavad, kuid nad ei mõtle vastutusele, mis kaasneb täiskasvanuks saamisega. Laenu võttes kaasnevad kohustused panga ees, järelikult peavad noored, kes tahavad oma elamist soetada ning otsutavad laenu kasuks, oskama planeerida oma kulusid ja tulusid, vastasel juhul võib asi lõppeda pangaarvete arestimisega ja varade sundmüügiga.
Täiskasvanuna loome varem või hiljem ka oma pere. Sellisel juhul ei vastuta me mitte ainult enda eest, vaid ka oma laste ja nende tegude eest.
Kui paljud noored teavad, et täiskasvanuks saamisega kaasneb ka vastutus hoolitseda oma vanemate eest, kes pole mingil põhjusel ise võimelised seda enam tegema (juhul, kui nemad on oma alaealiste laste eest hoolitsenud)? Arvan, et väga vähesed.
Neid kohustusi on täiskasvanuks saades nii palju, et tuleks nautida oma lapse iga. Iga asi omal ajal ja ära trügi täiskasvanute maailma. Ka alaealisel on ka vabadus valida: kool trennid, sõbrad ja samuti on tal kohustused ja vastutus, kuid need on väiksema kaaluga kui täiskasvanute maailas. Ei juhtu midagi, kui enam trennis ei taheta käia. Täiskasvanuks saades ei saa sa enam öelda, et „ma ei taha seda laenu enam tagasi maksta” või et „ma ei taha enam neid lapsi” täiskasvanuna on vastutus suurem ja oma tegusid ei ole nii lihtne tagasi võtta vms.
Minu arust see konkreetne vanus annab küll noortele seaduse järgi õiguse teha asju, mida nad siiani teha ei võinud ja kohustuse vastutada oma valikute tagajärgede üle, kuid see ei tähenda, et nad suudaksid alati seda teha. Vastutamiseks on vaja oskust mõelda ja analüüsida oma teguviise ja sellega kaasnevaid ohte. Ausalt elades võime alati oma valikuid muuta, ebaausa elutee valikul võime kaotada täielikult oma vabaduse valikuid teha, järelikult on meil vastutus ka oma vabaduse ees.