10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40
tuli kasutada protsente vastava grupi ankeedi täitnute arvust. Sellisel meetodil on aga oma ohud. 9 Vaadates uurimistöös esitatavaid diagramme, kus tulemused on antud protsentides, võib tekkida kiusatus järeldusi teha seal, kus neid tegelikult teha ei saa. Põhjus on selles, et kuigi kolme- kuni viieprotsendine erinevus võib tunduda järelduste tegemiseks piisav, tuleb siiski arvestada, et absoluutarvudes vastab see kõigest ühele-kahele inimesele. Seetõttu ei saa nii vähe erinevate tulemuste põhjal kaugeleulatuvamaid järeldusi teha, sihtgrupi väiksusest tingitud viga on liiga suur. Kui mõne küsimuse puhul oli vaja selgemate tulemuste saamiseks (või ei olnud poiste ja tüdrukute käitumises praktiliselt mingeid erinevusi) vaadelda vastuseid ainult klasside kaupa (jättes poiste ja tüdrukute vastuseid eristamata), siis võeti igas klassis aritmeetiline keskmine mõlema soo vastuste protsentidest. See tähendab, et näiteks 5
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga.
Kriitika nimetas küll näidendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja hästi mängituks, nii et saal elas 12 kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas Jõgisalu näidendeid veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei jõudnud, sest neid peeti ülesehituselt liiga lõdvaks ja igavaks. Seejärel hakati Jõgisalult tellima juba looduseteemalisi lugusid ning niimoodi juhtuski, et 1967. aastaks ilmus tema esimene raamat ,,Käopoja tänu''. Jõgisalu esimene lugu oli ,,Sipelgas ja tigu'', mis läks kohe ka aabitsasse. Siis hakkasid tulema kirjaniku sulest juba jutupauniku ning seejärel matkalood. Pärast koolmeistri kohast loobumist kirjutas Harri Jõgisalu raamatu ,,Kärp''. 2.2 Loomingu lühitutvustus 2.2.1 Lasteraamatud loodusest. *,,Käopoja tänu'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1967, toimetaja Helle Michelson. Raamat on mõeldud nooremale koolieale
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga
esile Lumivalgekese hea välimuse tema moraalse kõlbluse ja headuse kõrval, mis olid olulised varasemas kirjalikus versioonis. (Wilkie-Stibbs 2005: 174). Eesti lastekirjandusse on sama nähtus jõudnud raamatutega ,,Lepatriinude jõulud", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Leiutajateküla Lotte", ,,Limpa ja mereröövlid". Kui varem oli tavaline teha raamatu järgi film, siis kõigil neil juhtudel oli varem olemas visuaalse meedia tekst (animafilm ja Limpa juhtumil reklaam), mille põhjal kirjutati raamat. Lapsed, kellele filmi- või reklaamitegelased meeldivad, nõuavad endale ka raamatu ostmist. Seni on eestlastel veel õnneks läinud nimetatud raamatud ei ole pelgalt filmi ümberjutustused-tellimustööd, vaid kannavad iseseisvat kirjanduslikku väärtust. Nad on fantaasiaküllased helged kunstmuinasjutud, aga me ei tea, kas Kivirähk või Põldma oleks neid ilma filmi/reklaami olemasoluta üldse kirjutanud ja kas mõni kirjastus oleks
Paljude marksistlike kirjanike jaoks on parim vormiline väljendus realistlik, kujutab tegelikku maailma täpselt ja selgelt, võimaldab kõige paremini väljendada ajastu ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi. Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Marxistlik kirjandusteadus laias laastus käsitleb kõik nii, et kõik on mingis mõttes majandusest mõjutatud. Kui on baasi, ehk tootmissuhete ja pealisehtius, ehk jaotussuhete eristus, siis sellele võib taandada, millised on marksismis ühiskonna suhted. Kunst ning ka kirjandus on selle ühiskonna peegliks, nad kajastavad baasi ja pealise suhte muutusi ning kõikumisi. Kirjandust võib seega
tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu ning loomisega. 1. 4. klassis on eesti keel kirjandusega lõimitud õppeaine, milles taotletakse nii keele- kui ka kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eraldi, kuid tugevasti lõimitud õppeained, arendades eri liiki tekstide kaudu sihipärase lugemise, suulise keelekasutuse ja kirjutamise oskust. Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel. Eesti keele õpi- eesmärke taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu. I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakseoskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel.
Kõik kommentaarid