Kultuur on sild inimeste vahel (5)

Kultuur on sild inimeste vahel
Maailm on suur ja lai, täis erinevaid maid ja inimesi. Igal riigil on omad tõekspidamised ja kombed, oma unistused ja sihid. Eesti riik on väike, kuid väga ühtehoidev, see ilmselt teebki meid erilisteks ja silmapaistvaks kogu maailmas.
Oleme hingelt ühtehoidvad ja tasakaalukad, meid ühendab kultuur, mis on väga oluline meie rahvuse säilimiseks.
Üheks peamiseks ja tätsamaks inimesi ühendavaks ürituseks on laulupidu , millest võtab osa tuhandeid noori ja vanu, kes laulukaareall lauldes, kes pealtvaatjatena. Selle ürituse tarbeks on loodud mitmeid südamilikke ja meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude eesti inimeste silmist võib näha pisarat, rõõmu ja head meelt . See on üks sündmusi, mis ühendab meid, pisikese Eesti inimesi. Me teame, et peame oma keele ja kultuuri säilitamiseks nägema vaeva ja kokku hoidma ja seda me ka teeme, olgugi et on rasked ajad.
Järgmiseks inimesi ühendavaks sillaks on kindlasti olümpiamängud või teised meistrivõistlused. Olen kindel, et Eestimaal ei ole kodu, kus ei tunta huvi sellest, kuidas läheb meie riigi sportlastel. Usun, et ikka hoitakse pöialt ja elatakse kaasa. Praegu on väga suureks sündmuseks muidugi olümiamängud, kus on võistlustules mitmed medalilootused. 24.02.2010 seisuga on Eesti Vancoveri Olümpiamängudelt juba saanud ühe hõbemedali, selle eest võime tänada meie naissuusatjat Kristina šmiguni. Eestlased võisid tunda uhkust , pididki tundma, sest see oli suur sündmus, meie väikese riigi kohta. Usun, et rõõmu olid kõik eestimaa kodud täis ja jututeemat jätkus. Meil on ka peale suusatajate teisi häid sportlasi. Gerd Kanteri võib tuua heaks näiteks. Ta on eestile toonud mitmeidki medaleid ja maailma meistritiitli kettaheites. Uhkusega võib öelda, et eeltoodud näited on vaid vähesed, häid ja mainimisväärseid sportlasi on meil veel palju.
Meil on veel mitmeid sündmusi, mis ühendavad rahvast. Meie riik on olnud iseseisev juba 92 aastat. Igal aastal 24. veebruaril tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva. Toimub paraad, kus on esindatud meie sõjaväe paremik . Samuti 21.augustil tähistatakse Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva, see aasta on 19 sünnipäev. Eestimaa kodudes heisatakse lipud, nauditakse pidupäeva ja ollakse õnnelikud, et meil on oma vaba riik ja võim. Selle kõige eest ollakse tänulikud sõjaveteranidele ja neile, kelleta seda poleks sündinud. Inimesed õnnitlevad ja soovivad riigile edu ka edaspidideks. Need kaks tähtsat päeva on samuti tugevaks sillaks meie rahva vahel.
Rahvuslik püha, nagu selleks on Jaanipäev on samuti rahavast ühendav sündmus. Üheskoos süütatakse lõke, mängitakse erinevaid selle päevaga ja vanarahva tarkusega seotud mänge, otsitakse sõnajalaõit ja tehakse muudki. Inimesed kogunevad kokku, kes perede, sugulaste või sõprade-tuttavatega. Jaanipäev on eestimaal suureks pühaks kujunenud, rahvas tunneb ka sellest rõõmu, rõõmu just koosolemisest ja ühiselt pidutsemisest. Võib öelda, et jaanipäev toob ja hoiab inimesed koos.
Nõnda kui on ülemaailmselt on ka Eestis pühad, mis on mõeldud rahule ja hingele . Nendeks on jõulud, see on aeg, mil perekond saab kokku, mil näidatakse teinetesievastu välja hoolivust ja headust. Aidatakse abivajajaid, olgu nendeks siis kodutud loomad, - inimesed või lastehaiglad. Jõuluperioodil toimub palju kontserte, kus esinevad peamiselt eestlaste lemmiklauljad ja ansamblid väga südamliku kavaga. Inimesed tulevad kokku kirikutesse, et kuulata jumalateenistust ja kindlasti ka selleks, et näha ja soovida häid soove ka tuttavatele. Usun, et see on püha, mis paneb inimesid mõtlema ja tänulik olema selle kõige eest, mis meile on antud.
Eestis on kultuur väga olulisel kohal, see ühendab ja toob kokku meie rahvast. On mitmeid sündmusi, mis seda teevad, olgu need erinevad pühad või siis eestlaste saavutused. Väikene on see meie eesti riik, kuid suur on ta rahvas-on juba aastaid tagasi öeldud. Nagu president Toomas Hendrik Ilves ütles oma eesti vabariigi 92 aastapäeva kõnes „Eestit viivad edasi ettevõtlikud ja haritud inimesed, kes loovad uusi väärtusi. Olgu majanduses, teaduses või kultuuris.“ Me suudame ka edaspidi olla üheskoos ja võidelda nii enda riigi kui ka keele ja kultuuri pärast. Teeme seda üheskoos.“Asjadesse vormitud väärtused tulevad ja lähevad. Neis ei pea nägema midagi enamat , kui need on. Olulisem on see, kuidas me oskame kasvatada headust ja meelekindlust. Kuidas me oskame seda igas ligimeses hinnata.Headust saab õppida igas vanuses. Seda saab väljendada igas ametis. Me kõik siin väikesel maal oleme üksteisele tähtsad ja tarvilikud. Ärme seda meelest lase.”ütles president ilves oma uusaastakõnes.