Kristjan Raud (0)

1) Kristjan Raud pärineb Rakvere lähedalt põlisest talupoja perekonnast.
2) Erinevalt Paulist alustab Kristjan Raud kunsti õppimist Peterburis. Paralleelselt õppetööga külastab ta muuseume ja näitusi, võrdleb, juurdleb, analüüsib. Veel aastaid hiljem tunnistab ta, et tutvumine vene- ja lääne-euroopa klassikaga ning kaasaegse kunstiga haris noorte kunstnike kunstimõistet, maitset , värvidest arusaamist . Kristjan Raud lahkub Peterburist mitte üksnes hea joonistajana, vaid ka kunstnikuna, kelle töödes avaldusid esimest korda meie kunstis tugevad akademismist eemaldumise tententsid, vabama eneseväljenduse otsingud.
3) Mahajäänud õpetamismeetodid, kivinenud akademism – nendega põrkus ta eriti teravalt kokku just siin. Vaevalt Düsseldorfi saabunud unistab Kristjan Raud mujale – Münchenisse , Pariisi. Pettunult pöördus Kristjan Raud tagasi kodumaale , kus ta suve jooksul jätkab tööd, vastupidiselt oma unistusele , pliiatsiga. Erinevalt eelmistest kodumaal veedetud õppevaheaegadest, millal ta loomingu peakangelaseks oli inimene, pöörab Kristjan Raud seekord tähelepanu loodusele . Valmiv sari mõjub luulena. Midagi nii omast ja sooja polnud seni meie kunstis maastiku kohta veel keegi öelda suutnud. Sarjast hüüab kodusust, mille loovad intiimsed, väiksed, tihedalt puude varju surutud külakesed, vastupandamatut igatsust, mida sisendavad mereavardus ja kaugustesse kulgevad teerajad.
4)Ta kuulub nende kunstnikude hulka, nagu ta ise ütleb ” kes otsib loodust”. Loodus äratab mõtted ja tunded nagu lindude karja üles.
5) Nagu Muhu motiivid, nii kuuluvad kunstniku loomingu algperioodi ka õppevaheaegadel Pakri saarel ning kodus Rakveres ema juures tehtud joonistused ja õlietüüdid.
6) Münchenis käis Kristjan Raud kahes koolis. 1899-1901 Anton Ažbe kunstikoolis ja 1901-1903 Müncheni Kunstiakadeemias. Münchenis olid head kokkupuutevõimalused ka prantsuse ja teiste maade kunstiga, nende hulgas tollal paljusid mõjutava norralase Edvard Munchi loominguga.
7) Avas 1904 Tartus oma stuudio . Tallinnas avas oma stuudio 1914.
8) 1909-1913 juhtis ta seal rahvateadusainese kogumist
9) on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Preemiasumma on 2009. aasta seisuga 35 000. Virge Jõekalda, Ülle Kruus ja Kersti Koll , Lilian Linnaks, Lemming Nagel Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve
Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta
realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid
teemasid nagu igatsus , armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli
„Kalevipoeg“ . Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja
tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kui
kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis
Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll
loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures
olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.
Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja
võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon
(ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab
pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem
ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid
muutuvad sümbolistlikeks.
Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal
laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut... nii lõpmatuseni."1
Selle 1919. aastal valminud kolmeosalise söemaali keskosa, mis kujutab kirikust noorikuga kojusõitvat talumeest ja tema ette ähvardava müürina kerkivaid kalmuneide, on haruldaselt õnnestunud, tulvil dünaamikat ja dramatismi.
Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsust...
hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teema
1