Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meedia juhib ja mõjutab meie elu (0)

4 HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mille jaoks peavad inimesed end võrdlema kuulsustega?
  • Palju aega nende eraelus tuhnimisele?
Meedia juhib ja mõjutab meie elu
Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga . Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on suutelised midagi ette võtma, kui edastatud info pole meelepärane. Näiteks, kui ajaleht kirjutab ,et Riigikogus on tsensuuri käsitlev seaduseelnõu alles arutamisel, siis inimestel on võimalus sellega tutvuda ning arusaamatuste ja rahulolematuse korral küsimused ning pahameel poliitikutele adresseerida. Varajase tegutsemisega saame toimuvat mõjutada meile aktsepteeritavas suunas. Samas oleneb meie tegutsemine ka sellest, kuidas mingit sündmust kajastatakse. Ja silmas tuleb pidada ka seda, et kui esineme sellisel moel meedias- kas pildis või sõnas, peame oskama end põhjendada ja kaitsta. Samuti edastab meedia meile- meie riigipeade aktiivsuse Eesti riigi esinemistel mujal maailmas nagu ,,Olümpia mängud", ,,Eurovisioon" ja see ju mõjutab positiivses mõttes meie arvamust. Juba vanadel aegadel on olnud kombeks teiste rõivastuse kommenteerimine ning eraelu ja armuafääride kohta nuhkimine. Tol ajal tehti seda suhteliselt diskreetselt. Tänapäeval seevastu on inimeste, eriti kuulsuste eraelu muudetud nii avalikuks ja tähtsaks kui võimalik. Enam ei saa staarid tänaval aevastadagi , kui ajalehed ning televisioonikanalid sellest juba kõigile teada annavad. Samas kujutatakse tuntud inimeste elustiile, harjumusi ja tõekspidamisi kui kõige glamuursemaid ja õigemaid. Paljud on nendest vaimustuses ning püüavad sarnaselt elada. Kõige aktuaalsemateks probleemideks on viimasel ajal olnud maailmakuulsatestaaride ebatervislikud toitumisviisid ning nende üha sagedasemad kokkupuuted politseiga, seoses liiga ägeda pidutsemisega. See on halb reklaam , sest mida vähem sääraseid elulaade telekanalid maksumaksjate rahade eest näitavad, seda vähem meie praegused noored oskavad sarnaselt mõelda ja tegutseda. Mille jaoks peavad inimesed end võrdlema kuulsustega?Miks veedetakse nii palju aega nende eraelus tuhnimisele? Kõige mõjutatavamad on teismelised , eriti tüdrukud. Üha nooremalt hakatakse oma vaba aega sisutama internetis-MSN'is suhtlemisega , meelelahutus portaalides ,,surfamisega" ning hobidega tegelemiseks väidetavalt aega ei jää. Enda kogemustest teismeliste treenerina võin öelda, et jälginud internetis nende saadavust ja tegevust, veedavad nad kaks tundi vähemalt lihtsalt ,,chattides" ning pooleteisttunnisesse trenni ei jõuta? Minu jaoks arusaamatu loogika ja see on kurb. Peale selle on nad väga kergeusklikud ja langevad väga tihti ka n-ö küberkiusamise ja seksuaalahistamise küüsi, mis on samuti väga suur probleem. Nad ise ei suuda endale seda teadvustada ja ka vanemad ning riik ei suuda sekkuda õigel viisil-harimaks nende õiget tarbimist ja valmisolekut probleemide tekkimisel. Keelamine ei paranda midagi ega kedagi aga meedia kasutajaid tuleks harida, et nad oskaksid teavet kriitiliselt analüüsida, oleksid kursis seal leiduvate ohtudega. Meedia pakub inimese arengu seisukohalt tohutult võimalusi ja toetust, tuleb vaid seda võimalust kasutada osata ja tahta. Reklaamindus on meedia üks alaliikidest ja sellel on samuti suur osatähtsus inimeste otsuste mõjutamisel. Keegi ei saa väita ,et nähtud toote reklaam ei manipuleeri tema alateadvusega nõnda, et järgmine kord kaubamajja minnes ei otsustata just tolle toote kasuks. Me oleme kõik massiteabele vastuvõtlikud. Isegi kõige naeruväärsemad katsed mingit asja müüa jätavad meie mällu maha oma jälje ning me pole enam suutelised langetama objektiivset otsust. Reklaam on kõikjal. Varsti tullakse majaseintelt ja bussipaviljonidelt toidunõudele või töövahenditele. Kõik selleks, et rahvaga manipuleerida . Kõik tooted või teenused,mida me tarbime , mõjutavad meie elu ühel või teisel moel. Mingit kaupa ostma minnes tuleb tahes tahtmata langetada otsuseid , sellest aga sõltub otseselt meie elukvaliteet . Tänu praegusele raskele majandusolukorrale tulevad inimesed natuke rohkem maa peale ja suudavad hoiduda hirmsatest peale surutud (kiir)laenudest ja muust sellisest.
Meie teadlikkust, psüühikat , ühiskonnakorraldust ja otsuseid mõjutab iga päev massimeedia . Inimeste elud on tänapäeval ilma teabeta halvasti funktsioneerivad. Kuulsused võivad olla meie eeskujud , kuid jääda tuleks iseendaks ning tarbida mõistlikult ja kainelt, mitte unustada Eesti riigi olemust ja selle häid ja armsaid kultuurilisi ning poliitilisi omadusi. Kaitsta tuleks enda naiivsust ja kergesti mõjutatavust ning pöörata rohkem tähelepanu enese harimisele ja valida, mida kasutada ja mida mitte.Veeta aega värskes õhus ja tegeleda hobidega ning austada oma rahvakultuuri ja keelt. Nagu meie meediale, nii meedia meile.
Meedia juhib ja mõjutab meie elu #1 Meedia juhib ja mõjutab meie elu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 181 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kertzuke Õppematerjali autor
Kirjand meedia teemal

Sarnased õppematerjalid

Meedia juhib ja mõjutab meie elu
2
doc

Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Meedia juhib ja mõjutab meie elu Noor sõdalane kiirustab mäe tippu ,võtab vöölt sarve ning puhub täiest jõust. Ümberkaudsetes külades hakkab elu kihama- inimesi voolab murelike nägudega majadest välja, naised haaravad lapsed käevangu ning mehed otsivad välja mõõgad. Lähenemas on vaenlaste röövsalk. Too noor kangelane jagas informatsiooni. Tänapäeva meedia kasutab küll teisi vahendeid , kuid eesmärk on siiski sama- anda teada, mis kuskil toimub. Kuidas täpselt massiteabevahendid meid juhivad ja mõjutavad? Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on

Kirjandus
Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö-Põhimõistestik
32
docx

Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik

Transporteerumisel fokusseerub tähelepanu loole ja sellega seotud mälujälgedele ning ebaolulist ja vastuolulist infot inhibeeritakse (tahtlik uskumatusest loobumine). Narratiivi transport teooria, et inimesed hakkavad ise oma suhtumist ja kavatsusi muutma, et kajastada loetud lugu. Husserli õpilane Wilhelm Schapp avaldas juba enam kui poole sajandi eest teose ,,Lugudesse mässitud", milles väitis, et me elame oma elu mitmesuguste lugudena, mis haakuvad teiste inimeste lugudega, ning meie ,,minagi" ei ole muud kui lugude läbilõige (Schapp 1953). Meie identiteet ja suhe tegelikkusega kujuneb välja suures lugude võrgus. Maailm ise ongi lugude võrk. Visuaalne narratiiv. Reklaam - Oma leib. Tekitab tunde, et kui inimene reisib pikalt, tunneb mustast leivast puudust. Otsustamine ja mõjutamise mehhanismid Mis on hoiak? Hoiak on ühe psühholoogilise objektiga seotud mõtete ja tunnete kogum. Kuid on ka uskumused, mis ei ole esmapilgul "sotsiaalsed"

Mõjustamisepsühholoogia
Populaarkultuuri teooriad
17
docx

Populaarkultuuri teooriad

Gramsci väitis, et võitlus käib hegemoonia pärast. Popkultuur on sfäär, kus toimuvad pol. võitlused. Võib vaadata ka läbi iroonia(kes oskab/on võimeline), seega omatakse teatud distantsi(camp). Kultuuri tarvitades, teise konteksti pannes, me loome selle teistmoodi.. Nt kõigile meeldib "50 halli varjundit" samas mõni saab lugeda seda iroonilise pilguga. 6.Popkultuur on rahva enese loodud ja ei ole ülevalt peale surutud. Sell-out ­ algne meie loodud stiil on sisestatud kommertsi, nt mingi underground punkbänd teeb sony'ga lepingu ja siis saab tuntuks jne. Muusikatööstus moonutab muusikat mitte ei loo seda. Samas oleneb sellest, kas see puhtana on varem olemas või luuakse hoopis seal sees. Vastandamine. Popkultuur pole kõrgkultuur, seega on madalkultuur. Rahva enda oma pole, seega on peale surutud. 05.09.2013 M. Arnold Populaarkultuuri käsitlemisel on klassiaspekt täitsa olemas.

Kultuur
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel

Tarbimissotsioloogia
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2

Turundus
E-turunduse eksami kordamisküsimused
40
doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

valdkonnas tegutsevate erinevate pakkujate teenuseid, pakuvad hinna- ja tootevõrdlusi. 7. Rahvusvahelisus - internet lihtsustab rahvusvahelistele turgudele sisenemist ning võimaldab seeläbi asuda tegutsema turgudel, kuhu varem oli pääs raskendatud asukoha keerukuse või suurte kulutuste tõttu 4. E-turunduse valdkonnad 1) E-keskkonnad (kodulehed, portaalid jm) 2) Ribareklaamid (bännerid) 3) E-postilahendused 4) Sotsiaalne meedia 5) E-turu-uuringud 6) E-andmebaasiturundus 7) Otsingusaidid ja otsimootoriturundus 8) Viirusturundus jpm 5. Võrdle Veeb 1.0, Veeb 2.0 ja Veeb 3.0: mis on peamised erinevused? Paljud ettevõtjad (näiteks riskikapitalist Joi Ito) on väitnud, et mingit Veeb 1.0 ja 2.0 ei ole olemas. Tegemist on ühe ja sama keskkonnaga ning evolutsioon on igas valdkonnas, nagu looduseski, pidev protsess. Sellele vaatamata võib siiski eristada teatavaid funktsionaalseid

Turundus
Reklaaamipsühholoogia konspekt
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

Reklaami rollid A Majanduslik roll / turunduslik roll B Kommunikatiivne roll Reklaam on spetsiifiline massikommunikatsiooni liik kasutades kanaleid, millede auditooriumid ulatuvad tuhendeteni, sadade tuhandeteni, miljoniteni .... Ja mille eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. C Sotsiaalne roll · Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. · Mõjutab/peegeldab? väärtushinnanguid, hoiakuid. · Seob v vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel; · On mh sotsiaalse suhtlemise üks tõukajaid, sotsiaalse meediakunsti võimalikke käivitajaid. · Reklaam on üks nn "konsumerismi" toitja (Komsumerism ­ eneseväljenduslik, sümbolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine. Kalmus 2005) D Reklaami kultuuriline roll

Reklaamipsühholoogia
Nimetu
104
doc

Nimetu

Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu ning milliste probleemidega nad sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun