5 LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Lapsevanemale tähendab lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, tema esindamine ning temaga suhtlemine õigusi ja kohustusi, mis omakorda põimuvad lapse õiguste ning kohustustega. Näiteks, lapse õigus kaitsele tähendab vanema seisukohast kohustust lapse järele valvata ja hoida teda ohtude eest. Vanema õigus abile tähendab, et lapsel on kohustus abistada vanemaid perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Olgu lisatud, et vanem saab abi ja osalemist oodata lapse vanust arvesse võttes. Pangem siinjuures tähele, et lapsele peab jääma piisavalt aega mängimiseks ja puhkamiseks. Eestis reguleerivad laste ja vanemate suhteid põhiseadus (PS) ja perekonnaseadus (PKS), mis kehtib alates 1995.a. Lisaks peavad omavahelises suhtluses lapsed ja vanemad lähtuma lapse õiguste konventsioonist (LÕK) ja lastekaitseseadusest.
Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamised sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus töötada ja puhata; õigus saada kvaliteetset toitu ja joogivett; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustusele; õigus saada tervisekaitset ja arstiabi. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; õigus teabeabile. Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi valitsusel, kuid palju oleneb ka iga inimese kodanikuaktiivsusest. Isikute põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses. Isikute põhiõigused, vabadused ja kohustused on Eesti Vabariigi põhiseaduses järgmised: 1) õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset; 2) õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduse rikkumise korral kohtusse; 3) õigus elada; 4) õigus vabale eneseteostusele;
khtuniku ja jõustajana. Igavikuline tasu peab olema proportsioonis inimese moraalsusega. Kanti eetika ja religioon: · Kanti süsteem tõstab eetika seesmise hüve staatusesse; me peaksime oma kohust täitma seetõttu, et see on meie kohus, samas ka ülim hüve · Selliselt on meie khus seotud usuga, kuna jumal soovib et me saavutaksime ülima hüve Kanti eetika põhijooned: · Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta · Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. · Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. · Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südametunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. · "tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks
hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eri rahvaste arusaamu: · Uus-Ginea dobude silmis on varastamine moraalselt õige, lääne inimese arvates väär. · Lapsetapmine. Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette. · Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument
2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine – Muud kohustused avalikkuse ees, sh. Informatsiooniga seotud kohustused. Toon ka siia mõned näited avalikkuse teenimisest eetikakoodeksitest: • Raamatukoguhoidja eetikakoodeks: Raamatukoguhoidja peamine ülesanne on tagada inimeste vaba juurdepääs informatsioonile, luues kõigile võrdsed võimalused enese arendamiseks ja harimiseks,
Hoolimiseetika individualistlik lähenemine, mis põhineb vastutustundlikul suhtumisel teistesse inimestesse ja hoolivusel nõrgemate suhtes. Huvide konflikt olukord, kus mingi elukutse esindaja saab teadlikuks asjaolust, et ta võib saada isiklikku kasu või ärilisi eeliseid kliendi poolt tema hoolde usaldatud teabe kasutamisel, või kui tema isiklikud majanduslikud huvid konkureerivad otseselt kliendi majanduslike huvidega. (Üldiselt nõuab elukutse, et näiteks raamatupidajal on kohustus deklareerida oma huvide konflikt kliendi huvide suhtes, tõmbuda tagasi kliendiga seotud äriasjadest ja pakkuda võimalust pöörduda sõltumatu asjatundja poole, kes teda aidata võiks). Ideoloogia maailmavaade, uskumuste ja väärtuste süsteem, mis võimaldab inimestel nii sotsiaalset kui füüsilist maailma organiseerida, seda mõista ja muuta. Ilmutus uskumus, et on olemas teatud Jumala poolt antud ja inimestele üleloomulikul
8 2.2 Eetika mõju äritegevusele.....................................................................................9 Ärieetiliste probleemide tekkepiirkonnad................................................................9 Ärieetika makrotasandil.........................................................................................10 Ärieetika mikrotasandil..........................................................................................10 2.3 Eetika ja sotsiaalne vastutus juhtimises..............................................................11 2.4 Juhi eetika............................................................................................................14 Juhtimise eetika tüübid..........................................................................................15 3. ETTEVÕTTE EETIKAKOODEKS....................................................................17 4. SPETSIIFILISED ÄRIEETIKA PROBLEEMID.....................................
Albert Schweitzer (1875 1965) Põhiteos ,,Kultuur ja eetika" 1905.a. alustas meditsiiniõpinguid 1913.a. siirdus Aafrikasse 1952.a. Nobeli rahupreemia A.S. leiab, et euroopalik kultuur on sügavas kriisis: materiaalsus valitseb vaimsuse üle; ühiskond valitseb indiviidi üle; on kaotatud püüdlus eetilisele täiustumisele Eetika ei ole teadmine vaid individuaalne valik, tegevus, käitumine. Eetika tegeleb igavikuliste, teadus lõplike nähtustega. Eetika on piiritult avardunud vastutus kõige elava eest. Maailmavaade ja kogu kultuur peavad põhinema eetikal. A.S. eesmärk: põhjendada maailmavaate eetilisust; tegutseda indiviidi tasandil inimeselt inimesele, elavalt elavale. Aukartus elu ees eetika (1915) Elementaarne tase on elutahe. Elutahe leiab oma edasiarenduse eetikas. Ma olen elu, mis tahab elada, ma olen elu keset elu, mis tahab elada. Headus on kõik see, mis jaatab elu. Kurjus on elu eitus, mida ei ole võimalik lõplikult võita.
Kõik kommentaarid