Kristjan Raud referaat (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

KRISTJAN RAUD
22.10.1865 – 19.5.1943
Referaat

Tallinn 2007

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Õpinguaastad 4
Tartu periood 5
Põhimõtted 5
Tegevus Tallinnas 6
Looming 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9
Lisad 10

Sissejuhatus

Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi - ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone.

Õpinguaastad

Iseseisvuseelsetel kümnenditel sai Eestis aktuaalseks eri kultuurimõjude küsimus. Kunstnik Kristjan Raud pidas eesti kultuuri tähtsaimaks lätteks rahvuskultuuri, hinnates kõrgelt selle ilu, lihtsust ja omapära. Ta lähtus rahvuslikkusest kogu oma tegevuses.
Jaan ja Henriette Loviisa kaksikpojad Kristjan ( Kristian ) ja Paul ( Paulus ) sündisid 22. ja 23. X 1865 Viru-Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas. Vennad õppisid koos Koeravere külakoolis, Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis ja Rakvere kreiskoolis. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan Raud läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Kristjan Raud õppis Peterburi (1893-97), Düsseldorfi ( 1897 -98) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-03).
Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. 1903 oli Kristjan Raud siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Müncenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse . Tartus avas Kristjan Raud oma stuudio .

Tartu periood

Tartu perioodil (1904-14) algatas Kristjan Raud vanavara kogumise. Suuresti selle baasil loodi Tartus 1909 Eesti rahva Muuseum, millele Kristjan Raud pani palju lootusi eestlaste kultuurihuvi äratajana. Samal eesmärgil korraldas ta rahvakunsti- ja käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid.
Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi.
Kristjan Raud-i arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan Raud ei liitunud selle kirjanduslik -kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Enam tunnustatakse Kristjan Raud-i illustratsioone 1910 avaldatud Juhan Liivi luulekogule.

Põhimõtted

Kristjan Raud oli kinnine , põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Kristjan Raud väärtustas ühiskonna arengu esteetilise ja eetilise mõjutegurina kunsti. Nähes selles esivanemate elujõu olulist allikat, soovis ta kaasajalgi õpetada eestlasi mõistma kunsti tähendust ja luua neile jõudu andvaid teoseid. Sellele pühendudes on Kristjan Raud öelnud: "Mina elasin väga tagasihoidlikku väikest elu igapäevase leiva teenimiseks ja olin peaaegu erak , et vabal ajal mahti leida nendeks ülesanneteks, mis mu vaimu- ja südameasjaks olid."

Tegevus Tallinnas

Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas Kristjan Raud Tallinnas. Iseseisvuse alguses dimineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-24 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjan Raud-i mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan Raud rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati.
Kristjan Raud-i elu muutus otsustavalt 1924. Ta abiellus Elvira Tischleriga ja loobus enamikust ühiskondlikest kohustustest. Nüüd said talle esmatähtsateks kodu ja looming. Kristjan Raud-i perre sündis tütar ja kaks poega , 1929 valmis maja Nõmmel. Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan Raud loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg kujunes talle väga viljakaks. Kristjan Raud-i lemmikteemad olid läbi aegade Eesti loodus ja mütoloogia, rahva elu. Eriti kuulsateks said 1935 ilmunud eepose "Kalevipoeg" 5. trüki illustratsioonid . See teema oli teda võlunud juba Tartu päevil, aga erakordne vastutustunne ja enesekriitika ei lubanud tal tollal selle ülesande kallale asuda .
Kristjan Raud-i 75- sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. III 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu.
Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum .

Looming

Kristjan Raud oli Eesti Muuseumi Ühingu rajajaid ja esimehi. Loonud peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem õli- ja temperamaale, kasutanud ka guassi ja akvarelli. Need kujutavad tahva elu ja saatust, loodust, inimese tundeilma jm. Muhus (1898), Pakril (1896-1899) ja Rakvere ümbruses jäädvustas ta poeetilisi olupilte (joonistused Pakri eitedest, emast ja onust) ning maastikke. Münchenis sai Kristjan Raua loomingus valdavaks uusromantismist, seal hulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad , looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis.
Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi tellimusel esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused kavatsetavale "Kalevipoja" iluväljaandele ja 1919 ekspressionistliku kallakuga kolmikmaal "Kalmuneid" (sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920. aastail ilmusid Raua loomingusse ekspressiivselt käsitletud mure-, valu- ja leinateema, pärast Pariisi-matka muutus ülekaaluks muinasteemaatika
Üldis pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumenteelne käsitluslaad, ilmnev filosoofiline alltekst süvenes järgmisel aastatel.
Parimini avaldub Raua suurejooneline laad "Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoseis "Linnuse ehitamine" ja "Kalevipoja surm" (1935), temperamaalides "Kalev kosjas" (1933), "Ohver" (1935) ja "Pesu" (1937) ning Pedaspea ja Riguldi rannaküas valminud teosed (1938-1940). Viimaste peamine ainevald on loodus ja talupoeg , romantiline meeleolu põimub suursuguse rahu ja lihtsusega.
Omaette rühma moodustavad aastaist 1940-1942 pärinevad, seal hulgas inimest ja tema eluavaldusi jälgivad lehed. Nagu kogu Raua looming, on ka need mõtisklevad.

Kokkuvõte

Kristjan Raud on toonud eesti kunsti väga palju. Kristjan Raud ei ole toonud Eesti rahvale uut kunsti vaid arendanud ka Eesti kultuuri. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Raua illustratsioon rahvuseeposele "Kalevipoeg", tegi kunstniku nime igale kaasmaalasele tuntuks . Kristjan Raua tähtsust Eestis näitab ka mälestussammas Tallinnas (K. Reitel, 1969).

Kasutatud kirjandus

Kirber, H 02.10.2006
http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/?str=40&artCat=27&artID=275
Krisjan Raua Majamuuseum 2005
http://www.kultuur.info/yritus.html?id=32665&op=muuseu m
Juugend ja sümbolism Eestis
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/eesti/index.html
Kristjan Raud, the Last National Romantic Artist of the Nordic Countries - 2003
http://www.einst.ee/Ea/ea4/texts/kivimae.ht m
Wikipedia - 2006
http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud
Haridustegevus
http://www.ekm.ee/raud.php?id=94

Lisad

Kristjan Raud. Kalev kosjas. 1933
Kristjan Raud. Kalevipoeg kivi heitmas.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

madkri Õppematerjali autor

Referaat Kristjan Raua kohta

kristjan raud raud kristjan referaat kristjan raud referaat

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud

Sarnased õppematerjalid

doc

Kristjan ja Paul Raud

............................................................. 5 Haridustee........................................................................................................................... 5 Paul Raua elu...................................................................................................................... 5 Vendade erinevused............................................................................................................ 6 Tartu periood (1904-1914) Kristjan Raua elus..................................................................... 6 Kristjan Raud Tallinnas........................................................................................................ 7 Kristjan Raud elu lõpul......................................................................................................... 7 LOOMING............................................................................................................................... 8

Kunstiajalugu

odp

Referaat Kristjan Raud

12.klass Kristjan Raud(1865-1943) Elukäik Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu I Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias (18931897), Düsseldorfis ja Münchenis (18991903). Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartus reaalkoolis õpetajana. Kristjan Raud töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riiklikus Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Looming Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest

Kirjandus

doc

Referaat Kristjan Raud

Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool KRISTJAN RAUD Referaat Koostaja: Indrek Kuusk 9.Klass Juhendaja: Õp. Ulvi Unt Kambja 2014 Kristjan Raud Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise

Kirjandus

doc

Väga põhjalik kokkuvõte Kristjan ja Paul Raua elust

Lapsepõlv Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal elas Kirikukülas (praegune Viru-Jaagupi) talupoeg Andrese Jaan, kes sündis 1743 ja suri 1813. Jaani ja tema naise Anu abielust sündis kuus last. Pojad Andres ja Mart pidasid Kirikukülas kahepäevatalu. Nendega seostub ka Tahu (Tahho) talu nimi. 1835. aastal said Tahu talu inimesed perekonnanimeks Raud. Kunstnike isa Jaan (1835-1878) abiellus Loviise Treublutiga. Kaksikvennad Kristjan ja Paul sündisid 22. ja 23. oktoobril 1865. Pärast vanema venna Mardi abiellumist lahkus pere Tahult Meriküla karjamõisa. Kaksikvennad olid siis pooleaastased. Raudade isa töötas karjamõisas väljavahina. Paul ja Kristjan olid lapsepõlvest saati suured sõbrad. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja juba varases eas olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi ei olnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja

Kunstiajalugu

docx

KRISTJAN RAUD

RENO VASSER KRISTJAN RAUD REFERAAT PÕLVA KUNSTKOOL 2019 SISUKORD 1. Elulugu ..................................................................................................................... ............................ 3 2. Looming...................................................................................................... .......................................... 4 3. Tunnustused ........................................

Kirjandus

doc

Kuldne kolmik

SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale

Kunstiajalugu

docx

Kuldne kolmik

Aga inimesel, kes harjunud aina tõttama-toimetama, oli hirmus raske leppida oma jõuetusega, sammu aeglusega. 1932. a. kevadel lõpetas Laikmaa oma ateljeekooli tegevuse, likvideeris senise elamise-olemise Tallinnas ja siirdus päriseks oma tallu Taeblas. Tema tuntumad tööd: autoportree (1902),"Lääne neiu" (1903),"Vigala taat" (1904) ANTS LAIKMAA Varakevadine maastik. Läänemaa motiiv August Kitzbergi portree (1915) 2 Marie Underi portree (1904) 3 2. KRISTJAN RAUD Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis- sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või

Kunst

doc

Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.

Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ).................................................................................................... 3 Kristjan Raud ( 1865- 1943 )................................................................................................... 9 Nikolai Triik 1884-1940.......................................................................................................... 14 Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi tähtsus lisaks oma loomingule......................... 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid