,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil pole sama silmapiir" Me kõik oleme siia maalilma sündinud kindlal eesmärgil. Kuid, kas meil kõigil on omad vaated ja usud või me elame kindlate reeglite järgi? Mitte keegi meist pole siin maailmas tähtsusetu. Ükski inimene ei saa väita, et keegi on vaimselt vaesem või rikkam. Me ei saa valida ühiskonda, kus me sünnime ega vanemaid. Enda kogemustest tean palju noori, kes on olnud vaesest perest, kuid pürginud tippu. Nad on endale ise seadnud eesmärgid selleks, et oma unistused täide viia. Mõnikord võib näiteks olla eesmärk ka oma pere. Saadakse aru, et vanemate silmapiir ulatubki ainult pudeli põhjani. Ei jää muud üle, kui tuleb olla kavalam ja lahkuda, ennem kui hilja. Kahjuks on läinud ka nii, et osad lapsed ei ole aru saanud vanemate veast ja arvavadki, et see on õige. Ja jäävad igavesti truuks oma perele.
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Öeldakse, et igal inimesel on oma soovid ja sihid, kuhu jõuda, oma silmapiir, mida vallutada. Nagu on öelnud Arnold Bennet: ,,Üks inimene ei saa ju teisele öelda, kuhu teine tahab minna." Ometi, miks peetakse vaidlusi, streike ja isegi sõdu, et allutada kedagi oma tahtmisele? Kuidas on nii, et vanem generatsioon ei mõista noremaid ja vastupidi? Kuidas suhtuda õigesti, kui midagi on vastumeelt ja erinev enda silmapiirist? Terve ajaloo vältel on teada suuri vaidlusi, arupidamisi, isegi sõdu. Kunagi ei ole maailm suutnud rahus ja üksmeelselt olla
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Inimese elu on kui üks lõputu teekond. Lapseeas otsitakse endale mängukaaslased, koolilapsed otsivad teadmisi. Pärast haridustee lõppu otsitakse seiklusi, mõned armastust või unistuste karjääri. Igas elujärgus on meie ees kindel silmapiir, nagu valgus tunneli lõpus, mille poole me püüdleme. Me elame kõik sama taeva all, kuid igal inimesel on oma eesmärk, oma enda silmapiir Meie ühine taevas ja meie ühine maailm jääb tihtipeale tagaplaanile. Me ei märka elus seda, mis meid tegelikult mõjutab. Näiteks Islandi vulkaanipurse ei mõjutanud vaid Islandi elanikke, see mõjutas tervet maailma. Eyjafjallajökulli tuhapilve tõttu tühistati terves maailmas peaaegu sada tuhat lendu. Samas usun, et "meie ühine taevas" ei ole vaid lennuliikluse seisak, suured sõjad või majanduskriis, kuigi need on aktuaalsed
Me oleme kõik sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole sama silmapiir Maal elab palju inimesi, nüüdseks juba üle 7 miljardi. Nad kõik peavad piiratud territooriumile ära mahtuma ja ilmselgelt igaüht me neist elu jooksul ei kohta. Indiviide on suurel hulgas, kuid veelgi rohkem on mõtteid. Igaüks näeb ümbritsevat ainult oma silmade läbi, loob enda mulje maailmast ning seda ei saa kellelegi teisele näidata. Kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise või lihtsalt elu nautimisega? Inimesi on igasuguseid ja nad on pärit erinevatest generatsioonidest. Noored olles on neid sidunud omaealistega teatud side nad on koos käinud enam-vähem sama koolirada, teinud samasid õppetükke. Kindlal ajahetkel peavad nad hakkama tegema iseseisvaid samme. Esimene neist on peale kooli lõpetamist, enamikke kummitab küsimus, mis nüüd edasi saab. Valitakse suund, aga kaheldakse, kas tehtu on õige
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Seda tsitaati saab mitmeti mõista. Mina seletan selle tsitaadi lahti sellega, et inimesed siin Eesti riigis sünnivad enam-vähem võrdsete võimalustega, kuid ei saavuta elus kaugeltki mitte sama palju. Aga miks see siis nii on? Kõik inimesed, kes on siia ilma sündinud, surevad kunagi. See on lihte tõde, mis on inimestele teada juba väga ammusest ajast saadik. Sündides on enamikel inimestel ees puhas leht, mida siis kirjutama hakata. Kui see leht ükskord otsa saab, on nii mõnelgi inimesel seal kirjas palju head ja huvitavat, mis elu jooskul tehtud, mis saavutatud jne. Teistel aga on leht täis mõtetut sodi, igavat rutiini ja ebaedu. See on tänapäeva inimeste seas nii tavaline: sellel
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda. Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat. Mõne jaoks on tähtis kool lõpetada, pärast seda kohe tööle asuda, mõne jaoks kõrgharidus ja töökoht heas firmas ning kõrgel positsioonil, mõni aga ootab kannatamatult juba 9
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kui saaksime otsast alustada- kas sooviksid sündida kellegi teisena? Kujuta korraks ette, et sulle antakse valik. Sooviksid sa olla hoopis mõni kuulsus, keda praegu imetled või sooviksid jääda selliseks nagu oled sa praegu, iseenda kehas? Ilmselt mõtlesid paljud meie seast, et parem oleks olla mõni kuulsus, keda kõik imetlevad, sest lihtinimesel on raske teenida välja lähedaste kiitust ning lugupidamist. Tegelikult ma võin enese käest ka küsida, millised on kõik teised? Milline on see nn hall ühiskond ja kas ma mitte ise pole osa sellest? Kas me mitte kõik pole ainulaadsed oma veidrustes ja hullumeelsustes? Mis on see, mis on üldine? Ja mida tähendab jääda iseendaks? Minu jaoks tähendab iseendaks jäämine seda, et sa julged elada oma tunnete ja mõtete järgi.
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused
Kõik kommentaarid