Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir.“ (6)

4 HEA
Punktid

"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir ." ( Konrad Adenauer)
Juba väikesest lapsest peale teavad enamus inimesi oma soovidest ning tahetest, nad teavad, kes nad sooviksid olla tulevikus, siis kui nad on juba kord täiskasvanud. Tihtipeale on aga otsuse langetamine alles vajalik kooliteel ja see tekitab inimestele sel hetkel tõsist muret. Tõesti, me kõik elame sama taeva all, meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir, kuid meil on ühtne õhk, ühtne koolirada ning ühtne elu. Kuid kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise, lihtsalt elu nautimise või siis üldse lahkumisega oma kodumaalt ?
Loetledes võimalusi elus võib kindlalt öelda, et sama taeva all elamine tähendab kindlasti seda, et meil on võimalusi kõikidel võrdselt, kui vaid seda kasutada. Ühtne silmapiir puudub, inimesed on erinevad, igaüks valib oma iseenda tee, igaüks teab ise, kelleks ta saada tahab. On see siis lapsepõlve unistus või järsk käsk ülalt ning soov minna edasi õppima ja tegeleda muudel aladel, kui oli algne mõte. See on asi, millele ei saa öelda: ’’ Oota veel. ’’. Elus tuleb teha kiireid otsuseid, ilma mõtlemata, tuleb ainult arvestada, mis on enesele hea.
Tihti on iga väikese lapse unistus olla politseinik , arst, tuletõrjuja või näiteks näitleja. Esimesed kolm näitavad tegelikkuses, kuidas lapsed on väikesest saadik abivalmis. Viimane näitab aga soovi teha midagi suurt ära. Inimesed on kahjuks suureks saades abivalmis ainult enese või siis tuttavate suhtes, võõraid enam ei abistata. Näitlejad toovad samas välja suuresti meelelahutusliku poole maailmas, kuid egas ka neid palju pole. Soovid võivad muutuda, silmapiir muutub! Vähe on inimesi, kes kohe pisikesest saadik teavad, kelleks saada ning siis hiljem tõesti seda neist ka saavad. Samas on ka neid, kellest on saanud hoopiski täiskasvanuna olles politseinik või siis arst. Pole raske leida oma unistuste ametit, kui tead, mis alal oled hea.
Haridus - kes leiab, et see on vajalik, jõuab kaugele, kes ei pea seda vajalikuks, see võib jäädagi elus niinimetatud ’’muidusööjaks’’. Haridus määrab väga tihti meie endi elu käekäigu. Võib öelda nii, et haridus pole pokkeri mäng, kus võib loota ainult headele kaartidele ning seejärel suurt jackpotti. Haridus ei ole õnnemäng, sellega tagabki endale elu järgmise sammu. Pokkerit võib võrrelda elu enesega, kuna pokkeri mängus loodab inimene saada häid kaarte, kuid alati ei pruugi see soovitult minna. Peab tõdema, et sama on ka elus- kord läheb hästi, kord mitte. Silmapiir laieneb tegelikult koolis, seal kus inimene saab oma hariduse, sealt ta vaatab edasi, kuhu kord ta jõuda soovib.
Kes on täitnud kord oma unistuse ning jõudnud kenasti oma horisontaalsele silmapiirile, see võib lugeda oma elu õnnestunuks- oma pokkeri mängu õnnestunuks! Pole lihtne teha valikuid , kuid õigeid valikuid tehes jõuab tihtipeale inimene kaugele, seda on näidanud paljude inimeste soov ning tahe olla keegi, kes ta tahab olla. Maailm on lai, kuid on väheseid Eesti inimestest, kes kasutavad seda suurt ust ära, et jõuda kaugemale või siis laiendada oma silmapiiri, et jällegi näha oma silmadega rohkem ning suuresti kaugemale. On ka neid, kes on teinud nime endale suures, laias maailmas, kuid seda tasuks teha paljudel, et tuua meid endeid kaardile, suureneks nii meie silmapiir, kui ka teiste rahvaste silmapiir.
Eesti inimeste silmapiir seondub enamalt õppimisega. Vähesed käivad välismaal suurt ja laia maailma vaatamas, et ikka kogemusi juurde saada nii õppimise alal, kui ka keelepraktikas. Laialdast populatsiooni keskkonda USA’t läheb vaatama näiteks väga väheseid Eesti elanikest, kuna see on üüratult kallis. On selge, et vähesed teevad oma silmapiiri laiendamiseks midagi tõsist, mis võiks viia siis lõputult kaugele ning luua hea elukvaliteedi nendele endile. Kui tahad jõuda kaugele, tuleb vaadata iseenda sisse ning seejärel langetada otsuseid ja seda teha nii, et need otsused viiksid kaugele.
Me kõik elame sama taeva all-kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir- #1 Me kõik elame sama taeva all-kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 126 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janno K Õppematerjali autor
2010 aasta kirjand antud teemal.

Sarnased õppematerjalid

Me kõik elame sama taeva all-kuid meil kõigil pole sama silmapiir
2
doc

„Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil pole sama silmapiir“

,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil pole sama silmapiir" Me kõik oleme siia maalilma sündinud kindlal eesmärgil. Kuid, kas meil kõigil on omad vaated ja usud või me elame kindlate reeglite järgi? Mitte keegi meist pole siin maailmas tähtsusetu. Ükski inimene ei saa väita, et keegi on vaimselt vaesem või rikkam. Me ei saa valida ühiskonda, kus me sünnime ega vanemaid. Enda kogemustest tean palju noori, kes on olnud vaesest perest, kuid pürginud tippu. Nad on endale ise seadnud eesmärgid selleks, et oma unistused täide viia. Mõnikord võib näiteks olla eesmärk ka oma pere. Saadakse aru, et vanemate silmapiir ulatubki ainult pudeli põhjani. Ei jää muud üle, kui tuleb olla kavalam ja lahkuda, ennem kui hilja. Kahjuks on läinud ka nii, et osad lapsed ei ole aru saanud vanemate veast ja arvavadki, et see on õige. Ja jäävad igavesti truuks oma perele.

Eesti keel
Õnn
2
docx

Õnn

,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Öeldakse, et igal inimesel on oma soovid ja sihid, kuhu jõuda, oma silmapiir, mida vallutada. Nagu on öelnud Arnold Bennet: ,,Üks inimene ei saa ju teisele öelda, kuhu teine tahab minna." Ometi, miks peetakse vaidlusi, streike ja isegi sõdu, et allutada kedagi oma tahtmisele? Kuidas on nii, et vanem generatsioon ei mõista noremaid ja vastupidi? Kuidas suhtuda õigesti, kui midagi on vastumeelt ja erinev enda silmapiirist? Terve ajaloo vältel on teada suuri vaidlusi, arupidamisi, isegi sõdu. Kunagi ei ole maailm suutnud rahus ja üksmeelselt olla

Eesti keel
Elame sama taeva all-kuid kõigil pole sama horisont
2
docx

„Elame sama taeva all, kuid kõigil pole sama horisont"

,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Inimese elu on kui üks lõputu teekond. Lapseeas otsitakse endale mängukaaslased, koolilapsed otsivad teadmisi. Pärast haridustee lõppu otsitakse seiklusi, mõned armastust või unistuste karjääri. Igas elujärgus on meie ees kindel silmapiir, nagu valgus tunneli lõpus, mille poole me püüdleme. Me elame kõik sama taeva all, kuid igal inimesel on oma eesmärk, oma enda silmapiir Meie ühine taevas ja meie ühine maailm jääb tihtipeale tagaplaanile. Me ei märka elus seda, mis meid tegelikult mõjutab. Näiteks Islandi vulkaanipurse ei mõjutanud vaid Islandi elanikke, see mõjutas tervet maailma. Eyjafjallajökulli tuhapilve tõttu tühistati terves maailmas peaaegu sada tuhat lendu. Samas usun, et "meie ühine taevas" ei ole vaid lennuliikluse seisak, suured sõjad või majanduskriis, kuigi need on aktuaalsed

Filosoofia
Me oleme kõik sama taeva all-kuid meil kõigil ei ole sama silmapiir
1
docx

Me oleme kõik sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole sama silmapiir

Me oleme kõik sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole sama silmapiir Maal elab palju inimesi, nüüdseks juba üle 7 miljardi. Nad kõik peavad piiratud territooriumile ära mahtuma ja ilmselgelt igaüht me neist elu jooksul ei kohta. Indiviide on suurel hulgas, kuid veelgi rohkem on mõtteid. Igaüks näeb ümbritsevat ainult oma silmade läbi, loob enda mulje maailmast ning seda ei saa kellelegi teisele näidata. Kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise või lihtsalt elu nautimisega? Inimesi on igasuguseid ja nad on pärit erinevatest generatsioonidest. Noored olles on neid sidunud omaealistega teatud side ­ nad on koos käinud enam-vähem sama koolirada, teinud samasid õppetükke. Kindlal ajahetkel peavad nad hakkama tegema iseseisvaid samme. Esimene neist on peale kooli lõpetamist, enamikke kummitab küsimus, mis nüüd edasi saab. Valitakse suund, aga kaheldakse, kas tehtu on õige

Kirjandus
Me kõik elame sama taeva all--Konrad Adenauer kirjand
1
doc

"Me kõik elame sama taeva all..."Konrad Adenauer kirjand

"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Seda tsitaati saab mitmeti mõista. Mina seletan selle tsitaadi lahti sellega, et inimesed siin Eesti riigis sünnivad enam-vähem võrdsete võimalustega, kuid ei saavuta elus kaugeltki mitte sama palju. Aga miks see siis nii on? Kõik inimesed, kes on siia ilma sündinud, surevad kunagi. See on lihte tõde, mis on inimestele teada juba väga ammusest ajast saadik. Sündides on enamikel inimestel ees puhas leht, mida siis kirjutama hakata. Kui see leht ükskord otsa saab, on nii mõnelgi inimesel seal kirjas palju head ja huvitavat, mis elu jooskul tehtud, mis saavutatud jne. Teistel aga on leht täis mõtetut sodi, igavat rutiini ja ebaedu. See on tänapäeva inimeste seas nii tavaline: sellel

Kirjandus
Me kõik elame sama taeva all
2
doc

"Me kõik elame sama taeva all"

"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda. Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat. Mõne jaoks on tähtis kool lõpetada, pärast seda kohe tööle asuda, mõne jaoks kõrgharidus ja töökoht heas firmas ning kõrgel positsioonil, mõni aga ootab kannatamatult juba 9

Kirjandus
Olla nagu kõik või jääda iseendaks
2
docx

Olla nagu kõik või jääda iseendaks

Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kui saaksime otsast alustada- kas sooviksid sündida kellegi teisena? Kujuta korraks ette, et sulle antakse valik. Sooviksid sa olla hoopis mõni kuulsus, keda praegu imetled või sooviksid jääda selliseks nagu oled sa praegu, iseenda kehas? Ilmselt mõtlesid paljud meie seast, et parem oleks olla mõni kuulsus, keda kõik imetlevad, sest lihtinimesel on raske teenida välja lähedaste kiitust ning lugupidamist. Tegelikult ma võin enese käest ka küsida, millised on kõik teised? Milline on see nn hall ühiskond ja kas ma mitte ise pole osa sellest? Kas me mitte kõik pole ainulaadsed oma veidrustes ja hullumeelsustes? Mis on see, mis on üldine? Ja mida tähendab jääda iseendaks? Minu jaoks tähendab iseendaks jäämine seda, et sa julged elada oma tunnete ja mõtete järgi.

Kirjandus
Iidne tarkus-moodne maailm-Dalai-Laama
4
doc

Iidne tarkus, moodne maailm, Dalai-Laama

Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused

Väärtuskasvatus




Kommentaarid (6)

Silvia profiilipilt
Silvia: Palju Autor selle eest punkte sai? Või on see niisama kirjutatud?
13:48 26-09-2010
kajake profiilipilt
kajake: jah andis palju häid mõtteid
12:44 28-02-2011
matildapuuk profiilipilt
Anzela T: natuke vast ikka aitab!
18:02 02-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun