Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks? (0)

Kas selleks, et elada rahus , peab valmistuma sõjaks?
Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Venelased olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Kuid mis takistab Venemaad, minevikku kordamast ja kas me oleme selle ise endale kaela vedanud ?
Venemaa, 17miljoni km2 suurune presidentaalne vabariik, on meist, väikesest Eestist kiviviske kaugusel. Kui praegusel hetkel elab Tallinnas rohkem Vürstiriigist inimesi, kui eestlasi. Siis tekib kananahk peale, mõeldes, mis toimub paarikümne aasta pärast, kui Eesti on venelaste poolt vallutatud ja eestlased on kaotanud on vabaduse.
Eestlastele, kui vabale rahvale on vabadus väga erineva tähendusega. Vabadus on ikka südames, mitte betoonis, mida Eesti riigipead millegipärast ei mõista. Gigantseid monumente ehitavad ikka ebakindlad ning orjarahvad. Vabadus peab olema tundes ja teadmises, mille saame emapiimaga, vanaisa juttudest ja kooliraamatutest. Monumente püstitatakse ikka juba lahkunutele.
Minu arvates on EV rahvusriik, mis loodi 1918.aastal selleks, et garanteerida siin rahvusele iseolemine ja igale eestlasele vabadus sõltumata tema haridustasemest, soost või vanusest. Rõhutaks sõnu igale eestlasele, sest venelane , kes elab meie maal, saab riigilt toetus kuid ei räägi meie keelt ega pea seda isegi mitte vajalikuks, ei vääri Eesti vabadust.
Mul ei ole venelaste vastu midagi kui nad on korralikud inimesed ja austuse ära teeninud . Just ära teeninud, sest austus ei tule ju niisama, selleks peab midagi ka ära tegema ole sa siis eestlane või venelane. Lausa solvavaks aga pean ma ütlust, et näe, muidu tubli venelane, eesti keelt küll ei valda aga mis siis. Kellelegi ei tuleks pähe minna tööle või elama üks kõik kuhu teise riiki ja seal kohalikku keelt mitte ära õppida - see on ju põlisrahva mõnitamine. Minu arvates loodavad venelased, et vene võim tuleb tagasi Eestisse ja kõik jätkub , nagu kunagi.
Alatiseks jääb ületamatu müür eestlaste ja venelaste vahele, mida maha lammutada ei saa. Küll sõimlevad rahvused omavahel ja plaanitsevad kõige hullemat. Kuid siinkohal pean tõdema, et venelane pole ainuke must lammas. Eestlane on täpselt samasugune .
Kui venelane siin Maailmas peaks tekitama sõja, siis peamiseks motiiviks oleks kättemaks. Kuid on ju teada, et kättemaks sünnitab kättemaksu. Ajaloolises perspektiivis kehtib veritasu igal pool. Meilegi makstakse selle eest kätte. Võib olla mitte meile, vaid meie lastele, võib olla lastelastele. Kuid see kättemaks tuleb ja me veel tunneme Pronkssõduri kättemaksu.
Elu on õpetanud, et juhustesse ei tasu uskuda . Enne igat head või halba otsust toimuvad tavaliselt vastase tähelepanu hajutavad manöövrid, vahest tehakse isegi petterünnak, et kõik seda tõrjuma tormaksid, seejärel toimub alles tegelik rünne, sageli hoopis sealt, kust keegi oodatagi ei osanud. Seega ka kõige rahulikumal hetkel, ei saa me eestlased hinge tõmmata, sest venelane hingab meile kuklasse.