Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis takistab Venemaad minevikku kordamast ja kas me oleme selle ise endale kaela vedanud?
Kas selleks, et elada rahus , peab valmistuma sõjaks?
Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Venelased olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Kuid mis takistab Venemaad, minevikku kordamast ja kas me oleme selle ise endale kaela vedanud ?
Venemaa, 17miljoni km2 suurune presidentaalne vabariik, on meist, väikesest Eestist kiviviske kaugusel. Kui praegusel hetkel elab Tallinnas rohkem Vürstiriigist inimesi, kui eestlasi. Siis tekib kananahk peale, mõeldes, mis toimub paarikümne aasta pärast, kui Eesti on venelaste poolt vallutatud ja eestlased on kaotanud on vabaduse.
Eestlastele, kui vabale rahvale on vabadus väga erineva tähendusega. Vabadus on ikka südames, mitte betoonis, mida Eesti riigipead millegipärast ei mõista. Gigantseid monumente ehitavad ikka ebakindlad ning orjarahvad. Vabadus peab olema tundes ja teadmises, mille saame emapiimaga, vanaisa juttudest ja kooliraamatutest. Monumente püstitatakse ikka juba lahkunutele.
Minu arvates on EV rahvusriik, mis loodi 1918.aastal selleks, et garanteerida siin rahvusele iseolemine ja igale eestlasele vabadus sõltumata tema haridustasemest, soost või vanusest. Rõhutaks sõnu igale eestlasele, sest venelane , kes elab meie maal, saab riigilt toetus kuid ei räägi meie keelt ega pea seda isegi mitte vajalikuks, ei vääri Eesti vabadust.
Mul ei ole venelaste vastu midagi kui nad on korralikud inimesed ja austuse ära teeninud . Just ära teeninud, sest austus ei tule ju niisama, selleks peab midagi ka ära tegema ole sa siis eestlane või venelane. Lausa solvavaks aga pean ma ütlust, et näe, muidu tubli venelane, eesti keelt küll ei valda aga mis siis. Kellelegi ei tuleks pähe minna tööle või elama üks kõik kuhu teise riiki ja seal kohalikku keelt mitte ära õppida - see on ju põlisrahva mõnitamine. Minu arvates loodavad venelased, et vene võim tuleb tagasi Eestisse ja kõik jätkub , nagu kunagi.
Alatiseks jääb ületamatu müür eestlaste ja venelaste vahele, mida maha lammutada ei saa. Küll sõimlevad rahvused omavahel ja plaanitsevad kõige hullemat. Kuid siinkohal pean tõdema, et venelane pole ainuke must lammas. Eestlane on täpselt samasugune .
Kui venelane siin Maailmas peaks tekitama sõja, siis peamiseks motiiviks oleks kättemaks. Kuid on ju teada, et kättemaks sünnitab kättemaksu. Ajaloolises perspektiivis kehtib veritasu igal pool. Meilegi makstakse selle eest kätte. Võib olla mitte meile, vaid meie lastele, võib olla lastelastele. Kuid see kättemaks tuleb ja me veel tunneme Pronkssõduri kättemaksu.
Elu on õpetanud, et juhustesse ei tasu uskuda . Enne igat head või halba otsust toimuvad tavaliselt vastase tähelepanu hajutavad manöövrid, vahest tehakse isegi petterünnak, et kõik seda tõrjuma tormaksid, seejärel toimub alles tegelik rünne, sageli hoopis sealt, kust keegi oodatagi ei osanud. Seega ka kõige rahulikumal hetkel, ei saa me eestlased hinge tõmmata, sest venelane hingab meile kuklasse.
Kas selleks-et elada rahus-peab valmistuma sõjaks #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor briti Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Tänu kellele pole meil kodusõda
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha ­ või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist ­ kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga

Ajalugu
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

kirjutan. Näete: korteri ja kosti eest ühes koolirahaga viiskümmend rubla sisse maksnud." Direktor ei jätnud enne, kui Indrek oli need sõnad raamatust valju häälega ette lugenud. Siis kritseldas ta midagi saksa keeles juurde, millest Indrek oma oskusega jagu ei saanud. Lõppu pani direktor kuupäeva. Nüüd võttis ta raha laualt ja läks seda sahtlisse panema. Aga seal jäi ta äkki mõttesse. Viimaks võttis ta rublase ja pistis selle Indrekule pihku. ,,Pistke see tasku, pisut peab teiesugusel pikal mehel ikka raha olema. Kui vana olete? Kaheksateist täis? Ilus aeg, hää aasta, see toob õnne. Mina olen juba üle kuuekümne." Indrek viivitas raha taskupanemisega, sest tal hakkas hirmus piinlik, et ta oli esiti valetanud. ,,Mul oma jaoks on natuke," ütles ta. ,,Mis?!`` hüüdis direktor. ,,Teil on veel raha? Kuipalju? Kus?" ,,Jäi kasti," vastas Indrek. ,,Mis?! Teil on raha kastis? Ja kast? Hotellis? Olete teie hull pääst? Raha hotellis kastis! On see

Eesti keel
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana, puupaljaks, et Rooma päike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu 7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele, see on tema endisele pärispõllule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe õigust, haridust,

Kirjandus
Riigiõigus
41
docx

Riigiõigus

pädevus jääb riikidele. · 2009 Lissaboni lepingu otsus, kus bundeswerrasmuse · Lisab olulise asja ­ põhiseaduse identiteet. · Kas EL ei lähe meie PS identiteedi kallale? Loe Lissaboni otsust, väga hea profesionaalne ülevaade EL ajaloost, arengust jne. · PS identiteet on küsimus sellest piirist, kuhu maani me võime minna praeguse PS kehtimise juurest. · Ootame ESMi otsust, sisuline otsus ­ valdav enamus arvab, et oleme jõudnud piiri lähedale. Veel sammuke, peab tegema rahvahääletutse. · Saksamaa on kõige võimsam Euroopa Kohus. Ta ei taha minna vastuollu. Kui kaugel on Eesti areng? · 11.09.2006 ­ öeldi, et ei saa eurot, sest meil on PS kirjas, et Eesti raha on Eesti kroon. Leiti, et teeme pragmaatilise lahenduse (eelkõige nad ei ole veel õiged) ­ viidi sisse et riigikogu küsib arvamus riigikohtult ­ kas EL-i ühinemislepingu rahaliidu osa on ühilduv Eesti PS paragrahviga 111

Riigiõigus
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Mõtteterad
84
odt

Mõtteterad.

Kui seda teab üks on see saladus , kui mitu teab sellest terve maailm ! Mõtted, mida teistele ei räägi ongi saladused. Rääkisin sulle oma saladuse, sina rääkisid selle edasi. Haiget said kõige rohkem sina - sina purustasid sellega meie sõpruse. Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Kuigi me nimetame teatud asju vigadeks, oleme südames õnnelikud,et neid vigu tegime. Vigadest pole kasu , kui neist ei õpita . Vead on selleks, et inimese häid külgi õiglasemalt hinnata. I Was Loosing myself to somebody else , but now i see. -i don´t wanna pretend so this Is The End of You and My . Ära taha olla see , kes sa ei ole, vaid ole see, kes olema tead ning avastad peagi, et olid see kes olla tahtsid. I should enjoy my life, but i fucking hate it . I hate that I love you . Elu on lause,mida meie ei alusta ja mida meie ka ei lõpeta, aga ometi on jutt meist.

Kirjandus
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

advokaadina. K. Päts oli ajalehe Tasuja toimetaja ja asutaja. J. Tõnisson pidevalt hoidis käed pulsil ning kirjutas ise mitmeid juhtkirju ja pidi kaasalööma igal alal ning avaldama arvamust, kuid K. Päts kirjutas võrreldes Tõnissoniga harvemini ja ainult nendel aladelt, milles ta tundis end paremini. Suur sulesõda ajalehtede Postimehe ja Teataja vahel. Postimees käsitles Eesti rahvast ühtse termini ta leidis, et kogu Eesti rahvas peab koonduma ühiste rahvaste eesmärkide ümber. Jaan Tõnisson tugines tugevamatele ja jõukamatele kodanikele aga ei pööranud tähelepanu inimestele, kes ei olnud nii aktiivsed. Selle tõttu, et postimees eiras sotsiaalseid erisusi ning Teataja ei erianud, vaid ta hakkas nendest kirjutama ja rõhutas nende tähtsust. Nii maarahva kui ka linnarahva seas on vaesus, mis ei võimalda tegeleda tähtsamate eesmärkidega, sest alguses tuleb majanduslikest probleemidest lahti saada

Ajalugu
Religioon õhtumaises kultuuris
76
docx

Religioon õhtumaises kultuuris

) katarsise poole ● Sellega kooskõlas – alustame death metal’ist ja satanismist, jõudes loengu lõpuks gregoriuse koraalini 2.3 LUTERLIKU LITURGIA PÕHISTRUKTUUR KLPR JÄRGI ● Veel enne, kui minna konkreetselt missa alaosa-de juurde, olgu mainitud, et luteri kiriku liturgia järgib peajoontes sama skeemi ● Algussalmid, kutse pihile ● Patutunnistus + Kyrie (Issand halasta, Kristus halasta!) + absolutsioon ● Gloria (Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu ja inimestest hea meel! [---]) ● Lugemised, halleluuja ● Credo ● Jutlus, palved ● Sanctus, Benedictus (Püha, püha, püha on meie Jumal, me Issand Seebaot [---]) ● Meie Isa palve. Seadmissõnad ● Agnus Dei (Kristus, Jumala Tall, kes maailma patud kannad, halasta meie peale [---]) ● Armulaud ● Õnnistamine 2.4 KYRIE - PEEGLISSEVAATAMISEST ● Missa algab niisiis peeglissevaatamisest ● Leiame end maailmast, mille teadus ütleb olevat tähendusetu ja

Religioon õhtumaises kultuuris




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun