Kes on edukas inimene? (0)

Kes on edukas inimene?
Edu on väga lai mõiste, millel puudub kindel ja üheselt mõistetav definitsioon. Ometi jagatakse inimesi mingite tunnuste alusel ja nimetatakse neid edukateks. Edu on millegi lõpptulemus, mis on alguse saanud meist endist ja mis peaks kõige rohkem tähendamagi midagi inimesele endale. Paraku on aga palju neid, kelle jaoks on edul väga ühekülgne tähendus, pidades selleks vaid tunnustust teiste silmis ning unustades palju olulisema- selle, mis pakub rahulolu nende enda hingele ,lubab iseend millegi eest tunnustada ning ei tee kellelegi liiga.
Tänapäevane elustiil on muutunud väga materiaalseks. Kui sajandeid tagasi peeti oluliseks, et peres kasvaks palju lapsi ning kõik üheskoos töötaksid selle nimel, et toit lauale saaks, siis nüüdisühiskonnas on väärtushinnangud teised. Inimeste eesmärgid on liiga egoistlikud ja ühesuunalised- ronida karjääriredelil üha kõrgemale ning teenida palju raha. Tagaplaanile jääb aga perekond, mis peaks olema kõige inimlikum ja enesestmõistetavam väärtus ning mille loomine on juba looduse poolt meie põhiülesandeks määratud. Et olla tõeliselt edukas, peab olema mitmekülgne, see tähendab, et tuleb osata hinnata ka inimsuhete olulisust, sest edu ei tähenda üksnes ainelist vara.
Ajaga on muutunud ka inimeste võimalused. Teadus ja tehnika üha arenevad, hariduse tähtsus kasvab ning palju rohkem on vaja igaühel endal pingutada, et elus hakkama saada. Varem oli noorte elu justkui otsustatud, sest eksisteeris klassiühiskond, kus talupoja lapsel ei olnudki muud valikut, kui käia vanema jälgedes. Praegusel ajal kui on kõigil vaba valik ja võimalus otsustada millega tegeleda ja mida õppida, sõltubki kogu tulevik ja selle kordaminek endale eesmärkide püstitamisest ning nende täitmisest. Iseenda harimine ja uute kogemuste hankimine on edukuse alus ning see on võimalik suure tahtejõu ja sihikindlusega, mille puudumisel progress teekonnal unistatud tuleviku suunas lakkab.
Mida rohkem on võimalusi end arendada ja kuhugi jõuda, seda suurem on tõenäosus ka tagasilöökidele. Et midagi saavutada, on tähtis, et iga langus kasvataks motivatsiooni edasi töötada. Näiteks sportlased , kel hoolimata suurest treeningust tulemust kohe ei tule, ei tohiks alla anda, vaid kogemustest õppides veel rohkem pingutama ja end täiustama. Ajakohase näite võib tuua Andrus Veerpalust, kes on nüüdseks kahekordne maailmameister ja olümpiavõitja, kuid kes samuti ei alustanud tipust, vaid jõudis sinna järjepideva töö ja vaevaga. Oleks ta suusatamist loobunud pärast edutuid algusaastaid, poleks ta tänaseks suusalegend. Kordaminekuteni jõudmiseks peab oskama kohaneda ettetulevate raskustega ja nendega hakkama saada.
Aga miks soovivad inimesed olla edukad ja mida on valmis selle nimel tegema? Inimese põhiolemus on juba selline, et tunnustus ei ole kellegi jaoks üleliigne ning tekitab hea enesetunde. On tore teha midagi hästi ja hingega ning sellel ei tohiks iseenesest mingeid negatiivseid tagajärgi olla. Samas kui mõelda näiteks lähiajaloole ning Teise maailmasõja suurtele juhtidele Hitlerile ja Stalinile, kes tegid enda tööd samuti hingega, kuid kelle tegudest sündis väga palju ebainimlikku ja kurja. Oma püstitatud eesmärkidest lähtuvalt olid nad edukad, aga küsimus on selles, kas sellist teguviisi üldse kordaminekuks saab nimetada, sest edu on küll suhteline mõiste, aga selleni ei jõuta siiski teistele kurja tehes. Oluline on säilitada mõõdukus ja mitte olla liialt võimuahne.
Vahel aga minnakse üle piiri. Kui on teatud staatus saavutatud, võivad väärtushinnangud inimeses muutuda. Kõik, mille nimel töötati, jätab teisejärguliseks selle, mis oli varem tähtis. Edu võib mõjutada inimese mõttemaailma nii, et ühel hetkel unustab ta oma sõbrad ja käitub üleolevalt kõigi teistega . Näiteid sellistest olukordadest võib tuua modellindusest, poliitikast , muusikutest, näitlejatest ja veel mitmetest valdkondadest, mis on seotud võimu, edu ja kuulsusega. Muidugi peab olema oma saavutuste üle uhke, aga kunagi ei tohiks hõistata enne õhtut, sest iialgi ei tea, millal see kõik lõppeda võib.
C.Olson on öelnud: „Elu- mis on puhas, süda- mis on aus ja endast kõige andmine- see ongi edu.“ Kõige tähtsamad siin elus ongi õiged väärtushinnangud, mis on kõige aluseks. Kui inimesel on lisaks veel eesmärgid ja motivatsioon neid täita, siis võibki teda nimetada edukaks. Sest protsess, millegi kindla suunas, mida inimene soovib saavutada ja mille nimel vaeva näeb, ongi teekond edukuseni.