Koer (0)

KOER
Niisama
Sissejuhatus
· Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koert
perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud.
· Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10
000) aastat eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi
kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja
taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama
toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri
kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes
karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade
jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu.
· Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera
rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse,
hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning
hõlbus dresseeritavus.[1]
· Inimesed, kes on huvitatud ja pühendanud tõukoertele koonduvad
erinevatesse kennelorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt.).
Sisukord
· 1 Koera põlvnemine
· 2 Koera anatoomia ja füsioloogia
­ 2.1 Üldandmed
­ 2.2 Koera kehaehituse tüübid
­ 2.3 Karvkate
· 3 Koera pidamine
· 4 Koeratõud
Koera Põlvnemine
· Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad
põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud
loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks
tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja
Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk
turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2]
· Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt
põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide
kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised
Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi.[5]
·
· Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus)
· Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 ­ 100000
aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mööda ,,Beringia" maismaasilda inimene ja koer
Põhja-Ameerikasse.[6] Eelajalooline koopamaaling Tsaadis Ennedi platool kujutab koera varases
inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.[7]
· Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel
suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest
viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.[8]
· Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal
9000.­8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55­65 cm ja kehaehituselt
tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki
ilmselt neid nälja korral ka söödi.[9]
Koera anatoomia ja füseoloogia
· Erinevused koera ja tema hundist eellase
ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi
koera suurus ja välimus varieerub enam
kui ühegi teise imetaja puhul, on tema
ehitus alati sama.[10]
üldandmed
· (Sulgudes inimese näidud)
· Kehatemperatuur 37,5-39,0°C (36,2-37,4°C), pulsisagedus 100-
130 (60-80) lööki minutis
· Vererõhk 110 (120/80) mm Hg, mõõtmiskoht reiearter (kodarluu
arter)
· Peaaju mass 100 (1400) grammi, peaaju massi % keha massist
0,22 (2-2,5)
· Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n) 78 (48)
· Nägemine Pilgu vaateulatus 250-290° (210°)
· Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz
· Keskmine eluiga 10-12 (60-70) aastat, pikim eluiga 34 (üle 100)
aastat. Test : Sinu vanus koera aastates.
· Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 2-10
[11][12]
· Erinevaid rekordeid ja fakte laiast maailmast.[13][14]
Koera kehaehituse tüübid
· Koera kehaehitus peab olema sobiv tema kasutusalaga (urukoerad,
karjatavad või püüdvad koerad). Koera kehaehituse tüübiõpetusele pani
aluse Norra künoloog Olaf Roig, mida arendas edasi soomlane Riitta Aho.
Koerad jaotakse tüüpidesse vastavalt liikumisviisi ja temperamendi järgi.
· 1. Traavija - pikema keha ja heade nurkadega, liikuvad koerad. Kestval
liikumisel on need koerad vastupidavad (näiteks saksa lambakoer,
pikakarvaline collie, dalmaatsia koer, soome hagijas - ehk karja ajavad ning
osad jahikoerad)
· 2. Galopeerija - nelinurkse kehaplaaniga, kõrgejalgsed, mitte nii hästi
nurgistunud kui traavijatüüpsed koerad. Lühemaajalisel liikumisel väga
kiired koerad (dobermann, hurdad, soome püstkõrv - tõud, kellelt nõutakse
kiirust)
· 3. Jõutüüp - ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad
(inglise bulldog - neilt nõutakse ainult jõudu)
· Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on
olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja
vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).[15]
Karvkate
· Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast
kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad
karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu
talvekasukat enam ei vajata. Ja uuesti sügisel, mil õhem suvine karvkate
vahetakse välja pikema ja tihedama talverüü vastu.[16] Karvkatte struktuur
on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja
kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.[17]
· Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : Karm k. - tugev ja kare kattekarv,
sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, soti hirvekoer); Kähar k. - väikesed
ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé));
Lühike/sile k. - lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma;
Pikk k. - küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos
aluskarvaga ja ilma.[18]
· Paljusid tõuge esineb mitmes värvivarjandis. Mõne tõu puhul on
värvilaikudel praktiline tähendus ning paljudel juhtudel teeb just see väikese
eripära tõust tõu.[19][20]
Koera pidamine
· Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti
nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus
"Lemmikloomade pidamise nõuded". Kõikides koerateemalistes
raamatustes saab ohtralt juhiseid kuidas koera pidada ja millega
arvestad. Neti pakub samal teemal kirjutisi : Milline koer sobilik
minule?, Nüüd ma võtan koera, Kutsika ostmise keeruline kunst,
Millega arvestada korterisse koera võttes?.
· Peamine reegel aga oleks - koera peab sotsialiseerima, tuleb
koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et
temast saaks normaalne ühiskonnaliige. Kui teie pereliikmeks on
koer, ei ole te enam oma aja peremees. [21]
· Koerte haiguste nimekiri (ingl.)
koeratõud
· Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat
peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist
koertest.[22]
· 2007. a. kanti Eesti Kennelliidu registrisse 4243 koera 158-st erinevast tõust. Enim
registreeriti (sulgudes koerte arv)
­ 1. saksa lambakoer 376
­ 2. kuldne retriiver 205
­ 3. labradori retriiver 158
­ 4. taks, pikakarvaline 145
­ 5. lääne-siberi laika 133
­ 6. do-khyi (tiibeti mastif) 120
­ 7. bernhardiin, pikakarvaline 117
­ 8. berni alpi karjakoer 108
­ 9. chow chow 100
­ 10. alaska malamuut 98[23]
· Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi
keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval
koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam
argument looma suurus.[24]