Eesti keele õigekirja reeglid eksamiks valmistujale õpetaja poolt (0)
Riigieksamiks valmis
12. klass
ne- ja line-lõpulised sõnad KOKKU
· leheküljesuurused reklaamid
· abieluväliselt
· suhtlevad endasugustega
· 18-aastane / 18aastane
· inimestevahelised suhted
· rootsikeelne
Sidekriipsuga või ilma?
Reini-äärne
· Eesti-aineline
· Rootsi-sisene poliitika
· jagatakse Darwini-nimelist preemiat
· Eesti Vabariigi aegne
· Windows XP põhine
· Atlandi ookeani äärne
Sidekriipsuga
· A-vitamiin
· PIN-kood
· GSM-võrk
· PDF-fail
· hatha-jooga
! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna
Kohanimed
· Mandri-Soome
· Muinas-Eesti
· Vana-Kreeka
· Põhja-Jäämeri
· Balti meri
AGA: Suurbritannia, Suur Munamägi, Baltimaad,
Läänemere maad
Ohtlikud sõnad
· kas või
· mis tahes
· just nimelt
· võib-olla
· kogu aeg
· minu arvates
· tohutu suur
pool, poole, poolt
· Käändsõnast LAHKU
· kummale poole
· omalt poolt
· Määrsõnaga KOKKU
· siiapoole
· pealtpoolt
Tegusõna P ja K vormid LAHKU
· vaja ülal pidada
· suutsid vaid läbi lüüa
· tähele panema
· ümber töödelda
· kinni maksmata
· on saates üles tõstatatud
· pole välja kujunenud oma seisukohti
Tsitaatsõnad
· eraldada lainelise joonega/kursiivkirjas
· käänata ülakoma abil
· Eesti yuppie´dega
· lõpetas ülikooli cum laude´ga
· ei tarvita ecstasy´t
· film lõppes happy end´iga
Nimed ja tuletised
· Suure-Jaani --- suurejaanilane
· Põhja-Eesti --- põhjaeestlased
· Camus [kamüü]---camus´likku stiili
· Voltaire --- voltaire´likul sarkasmil
· Jack London --- jack-londonlik
· New York --- newyorklane
Võõrnimede käänamine 1
· nimi lõpeb häälduses täis-, kirjas kaashäälikuga
· Dumas [dümaa] Dumas´le
· Renault [renoo] Renault´ga
· Versailles [versai] Versailles´rahu
· Rabelais [rablee] Rabelais´d
· Goriot [gorjoo] Goriot´d
Võõrnimede käänamine 2
· nimi lõpeb häälduses kaas-, kirjas
täishäälikuga
· Wilde [uaild] Wilde´ist
· Milne [miln] Milne´iga
· Seattle [siätl] Seattle´is
· Hume [hjuum] Hume´i õpetus
· Google [guug(e)l] otsin Google´ist
· Skype [skaip] Skype´i kaudu
-lik ja -likkus
· missugune? (omadussõna) k:kk
· ÕNNELIK õnneliku-õnnelikku-
õnnelikusse e õnnelikku jne / õnnelikud-
õnnelikkude e õnnelike õnnelikke-
õnnelikkudesse e õnnelikesse jne
· mis? (nimisõna) alati kk!
· õnnelikkus-õnnelikkuse-õnnelikkust-
õnnelikkusesse e õnnelikkusse,
õnnelikkuses jne
Rasked sõnad
· mõru kohviga, vilu ilmaga; suhkrut,
autosid, nürisid; kunstnikkude e
kunstnike,kontsertide [sant], asfaltide;
kõige kurblikum e kurblikem, kõige
kargem e kargeim, keegi-kellegi-kedagi-
kellessegi-kelleski-kellestki jne
· töötatakse, töötati; tüütama, tüüdata;
naasen, naasis
Õige variant
· laulev revolutsioon
· külm sõda
· pronksiöö
· suur reede
· Saksa okupatsioon
· soome rahvas
· nõukogude võim, aeg
nagu ja kui
· Tegutseb, nagu oskab.
· Ma pigem suusatan, kui jooksen.
· Ühel talveõhtul, kui Tõnu koju tuli, külmus
ta surnuks.
· Ka Venemaa õpetajad nagu Eesti omadki
on hädas madalate palkadega.
· Nagu paljud Diderot´teosed trükiti ka see
ära.
nagu ja kui 2
· Parem viis viiki kui üks kaotus.
· Seekord ei olnud tormi nagu esimesel
korral mäkke sõites.
· Asjad ei lähe nii, nagu on loodetud.
· Tehnika tippsaavutused, nagu Panasonic-
telerid, polegi väga kallid.
· Oskan nii vene, saksa kui ka inglise keelt.
EDUKAT EKSAMIT!
Külma närvi, selgeid mõtteid
Sarnased õppematerjalid
59
doc
Kordamine eesti keele eksamiks
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS
Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised
reeglid:
1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-
gu;
2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist
järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti;
3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid