Süntaks ehk lauseõpetus (1)

Süntaks ehk lauseõpetus
Häälikud – tähed – silbid – sõnad – lause – mõte
Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus ( subjekt ).
Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks – ma loen
raamatut.
Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks.
Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit
söödi ära.
Alus võib olla ka juurde mõeldav – mängisime aias palli.
Osades lausetes tegija üleüldse puudub – väljas tuiskab.
Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt.
Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või
millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra.

Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna
(vastab küsimusele keda?mida? – mängima, kohtama). Käänded:
nimetav(täissihitis), omastav (täissihitis), osastav (osasihitis).
Öeldistäide – öt – predikatiiv. Lause kõrvalliige, mis
näitab, kes/mis/missugune on alus.
Evald Okas on kunstnik.
Määrus – adverbiaal – lause kõrvalliige, mis näitab
tingimussuhteid (aeg, hulk, määr jne).