OÜ MERILIN DESIGNS ÄRIPLAAN SISUKORD 1.0 TEGEVJUHI KOKKUVÕTE 1.1 ÄRIPLAANI EESMÄRK 1.2 ETTEVÕTTE MISSIOON, VISIOON 1.3 EDU VÕTMEFAKTORID 1.4 FINANTSVAJADUSE JA -OLUKORRA KIRJELDUS 2.0 ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST 2.1 OMANIKUD JA JUHID 2.2 ETTEVÕTTE AJALUGU JA ÜLEVAADE TEGEVUSKOMPLEKSIST 2.3 ÜLEVAADE INVESTEERINGUTEST JA FINANTSEERIMISALLIKATEST 3.0 TOOTED JA TEENUSED 3.1 TOODETE JA TEENUSTE KIRJELDUS 3.2 KOOSTÖÖPARTNERID JA -TARNIJAD 3.3 TULEVIKU TOOTED JA TEENUSED 4.0 TURUANALÜÜS 4.1 TURUSEGMENDID 4.2 SIHTTURU (SEGMENDI) STRATEEGIA 4.2.1 Sihtturu vajadused, ostuotsuse mõjutajad 4.2.2 Sihtturu kasvutempo 4.3 PEAMISED KONKURENDID 4.4 OHUD, RISKID, VÕIMALUSED 5.0 MÜÜGI- JA TURUNDUSPLAAN 5.1 ETTEVÕTTE KONKURENTSIEELISED 5.2 TURUNDUSSTRATEEGIA 5.2.1 Ettevõtte toodete ja teenuste positsioneerimine 5.2.2 Hinnastrateegia 5.2.3 Promotsioonistrateegia 5.3 MÜÜGISTRATEEGIA 5.3.1 Müügiprognoos 5.3.2 Müügiorganisatsioon 6.0 TEOSTUSE PLAAN 6.1 PEAMIS...
millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja • Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. • Märgi liigid • . Ikoon – taotleb sarnasust objektiga • 2. Index – taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga • 3. Sümbol – märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: • saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda • saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda • teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt • saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda • peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid • saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida. VAJADUSED
Kultuur/subkultuur keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; " Kultuur - sotsiaalse süsteemi kõigile toimijaile siduv probleemide lahendamise programm kõigis süsteemile olulistes protsessides". Palmaru,PM19.02.09 Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: · saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda · saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda · teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt · saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda · peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid · saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida.
muutunud ning kas see on soodne või ebasoodne (Bõtskova jt 1997, lk 17-18). Horisontaalne võrdlev analüüs ehk trendianalüüs näitab kahe või enama aasta finantsnäitajate muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel. Võrdlust on võimalik teostada nii baasaasta kui ka eelneva aasta suhtes. Seda metoodikat kasutades saab määrata nii rahalised kui protsentuaalsed muutused aruannetes. Rahalises väljenduses saab välja selgitada nii tulukust kui finantsseisundit mõjutavad võtmefaktorid, protsentuaalkuju aitab analüütikul tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Horisontaalaanalüüs aitab kindlaks määrata täiendavaid investeeringuid vajavad tegevusalad (Rünkla 1996, lk 36). Võrreldes erinevate ettevõtete varasemaid näitajaid, on otstarbekam kasutada muutusi protsentides, sest tulenevalt ettevõtte suurusest, võib näiteks ühe ettevõtte jaoks kasumi kasv miljon krooni olla väga suur, teise jaoks väga väike muutus. Samas ei tohi ära
hindamine on keeruline (naiteks ettevotte inimressursid).1 3.1.2. Analüüsi meetodid. Horisontaalne võrdlev analüüs näitab muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel. Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipide kohaselt esitatakse aruannetes võrreldavuse tagamiseks jooksva ja möödunud aasta finantsnäitajad. Võrdluse aluseks võivad olla nii absoluutnäitajad kui ka protsentuaalsed muutused. Absoluutmuutuste kaudu selgitatakse välja finantsseisundit mõjutavad võtmefaktorid, protsentuaalkuju aitab analüütikul tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra konkreetse kirje seisukohalt. Horisontaalanalüüsi saab kasutada näiteks hindamaks bilansi põhjal ettevotte laenupoliitikat, kas ettevotte on suurendanud voi vähendanud võõrkapitali mahtu. Samuti võimaldab horisontaalanalüüs jälgida nii käibevarade mahtude muutuseid erinevatel perioodidel kui investeeringute suurenemist voi vähenemist erinevatesse põhivaradesse. 2
eelpooltoodud analüüside sidumine terviklikuks süsteemiks ühel kindlal turul î Metoodika: piirkondlikud riskid ja arengud, portfelli analüüs. Strateegiliste äriüksuste abil tuleb hinnata ettevõtte võimalusi välisturul seetõttu, et välisturule ei minda korraga kõikide ettevõtte tegevusvaldkondadega või kõikide toodetega ning erinevate tegevusvaldkondade konkurentsisituatsioon on erinev. Erinevates valdkondades on edukusel erinevad võtmefaktorid: î tehnoloogilised: uurimistöö kogemused, tootmisprotsessi uuendamise võime, toote uuendamise võime, tehnoloogiaalased kogemused î tootmisalased: tõhusalt madalad tootmiskulud, kvaliteet, põhivara kasutusaste kõrge, soodne asukoht, oskustööjõu kättesaadavus, kõrge tööjõudlus, madal projekteerimise ja konsulteerimiskulu, nõtkus
Kood – nö võti märkide lugemiseks (midagi, mida me oleme omandanud juba lapsest saati) • sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., Kultuur/subkultuur – keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid • saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda • saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda • teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt • saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda • peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid • saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida
(Palmaru, PM 19.02.09) Reklaam on kommunikatsiooni protsess, kus sümbolite/märkide kasutamine (reklaam ise) mõjutab väärtuste (raha ja kaupade) vahetamist. (Encyclopedic Dictionary of Semiotics 1992:12) Reklaamikeel - eesmärgiks lakoonilisus, täpsus, väljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus – kõikvõimalike väljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis täidab reklaami eesmärki ja ei kahjusta brändi). Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: • Saatja peab teadma, mida täpselt ta tahab öelda. • Saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda. • Teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt. • Saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda. • Peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid. • Saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida.
02.09 Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Reklaamikeel - eesmärgiks lakoonilisus, täpsus, väljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus kõikvõimalike väljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis täidab reklaami eesmärki ja ei kahjusta brändi) Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: · saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda · saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda · teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt · saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda · peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid · saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida.