Reklaamipsühholoogia (0)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Reklaamipsühholoogia

5 VÄGA HEA

Reklaamipsühholoogia

Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks , seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks
Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks.

Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne
Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega.
Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome.
Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon.
Peale Teist maailmasõda
Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist:

Sotsio- kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele;

Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne).
Alates 20.saj II poolest
Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika .
1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951
1961 Lavidge, Steiner ’i mudel: teadlik/ tahtlik mõtlemine  emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus
1957 Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust ja satub segadusse , kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalselt kogetu/tajutu vahel.

Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama.

20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi:
1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv)
2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv)
3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv)
2009 Robert Heath – Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus
Mis on reklaam ?
...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit.
...on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine.
...on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus.
...on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon masismeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi.
...teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
Reklaam on teadus sellest, kuidas hoida intellekti nii kaua kinni, et tema omanik raha ära annab. – Stephen Leacock.
„Süüdistuskokkuvõte“ ütleb:
Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida .
Et reklaam lihtsustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge .
Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks.
Et ei ole loomulik nähtus.
Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu.
Räägib vaid kauba headest külgedest, liidaldab, moonutab.
On väheinformatiivne.
On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale.
Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde.
Reklaam kui kommunikatsioon
Mõiste „kommunikatsioon“ tekkis 19.sajandil.
Kommunikatsiooniteooriates võib eristada kolme lähenemisviisi:

Realistlik - mehaaniline : Selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale.

Konstruktivistlik -sotsiaalkonstruktionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks.
Inimestevaheline kommunikatsioon ei ole triviaalne : tõlgendamist ja reaktsiooni mõjutavad hulk faktoreid, mida on praktiliselt raske arvestada.
Tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem konstruktivistlik ja lähtub nn süsteemiteooriast.
Süsteem – omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi seisukohalt käsitletakse elemente jagamatutena.
Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana.
Turundus : kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega.
Kommunikatsioon (lihtne määratlus): protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid.....
Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965
Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005
Semiootika – teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega.
Märk – on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja.
Tähistaja/tähistatav – reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord.
Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/audentne tähendus: see, mis on nähtav.
Konnonatsioon – on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele , auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. (nt iroonia fenomen , ...)
Emotsioonid ja hoiakud reklaami vastuvõtu regulaatoritena
Emotsioon tingib hoiaku ja vastupidi.
Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit ei ole.
Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda hoiaku tulemusel.
Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral.

Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud

Kollektiivsed emotsioonid/hoiakud – peegelduvad üksteiselt vastu, mille käigus need omakorda võimenduvad.
Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991)
Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991)
Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965)
Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks.
Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.
Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus , hirm.
Emotsioonide liigid
Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna.
Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks.
Frustratsioon – psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.
Ärevus – iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.
Kui...
...reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, mida inimene hindab meeldivaks, on hea.
...reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, on hea.
...reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea.
Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti:

Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...)

Reklaami otsene emotsionaalne sisu

Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund
(T. Bachmann, 2005)
1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet.
Emotsionaalsetes seisundites eristatakse:

Intensiivsuskomponenti

Kestvust

Valentsi
Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist.
Madal erutus põhjustab huvipuudust.
Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumisel.
Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada.
Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam , kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist).
Tuleb teada:
KORDUSED
Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus, millele järgneb negatiivne tendents – meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega.
See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguritest:

Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus
Korduvesituste vaheline aeg
Ajavahemike täidetud muude sündmustega
Objekti keerulisus (ambivalentsus, mitmetasandilisus, ...)
Esitatud reklaamiargumentide veenvus
Esteetilisus

Enamasti hinnatakse meeldivaks pigem tuntud objekti, seda ka siis, kui varasem kokkupuude objektiga (nt reklaamiga) pole olnud teadvustatud.
ÜLLATUS/avastus – sageli seotud huumoriga. („Midagi suurt on tulemas“ – lahtistireklaam)
Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala osalusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet.
Utilitaarsed emotsioonid – baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad.
Hedoonilised emotsioonid – toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad.
Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam.
Hoiaku muutmine
Hoiakuid saab muutma m.h. mõjustamise abil.
Carl Hovland (Yale Univ) 1950.60ndate tööd:
On oluline mõista, et hoiaku muutumine on kommunikatsiooni tulemus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

1995teele Õppematerjali autor

Reklaamipsühholoogia psühholoogia Reklaam

Sarnased õppematerjalid

docx

Reklaamipsühholoogia

Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist:

Reklaamipsühholoogia

docx

Positsioneerimine

Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus.

Reklaamipsühholoogia

docx

Reklaamipsühholoogia konspekt

MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse

Reklaamipsühholoogia

docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..

Reklaamipsühholoogia

docx

Reklaamipsühholoogia

-Reklaamipsühholoogia on psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulistest probleemidest lähtudes. -Reklaamipsühholoogia - psühholoogia osakusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks -Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: • Hoiak • Taju • Mõjustamine • Mõtlemine • Otsustamine • Mälu • Tähelepanu • Emotsioonid • Imidž Käitumine -Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond -Kõigega, mis puudutab tarbijas e. inimeses eelduste kujundamist kaupade vahetuseks. -Bränd-

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Reklaamiteooria

nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi.mõjutab väärtushinnanguid, hoiakuid. seob või vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel

Reklaam

docx

Reklaamiteooria konspekt

edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid:  majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea

Reklaam

pptx

MIS ON REKLAAM?

juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). ... teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil

Reklaam

Rohkem sarnaseid