Enesetaju (enesekonseptsioon ja enesehinnang) ja eneseesitlemine "Peeglike, peeglike seina peal... Kes on kaunim kogu maal?" Kellel siis kodus peeglikest poleks? Hommikul pilk peeglisse, õhtul hambaid pestes pilk peeglisse, poes, sõbra juures, koolis, liftis... Me tahame näha, millised me välja näeme (ja eks see ole ka loomulik. Inimene on ju edev loom ). Meie väline kest on see, mida teistele eksponeerime (ja vahel ehk ka endale?) ning eks see ole ka põhjuseks, miks pilk peegleid otsib- vajadus kinnituse järele, et olen siiski viks ja viisakas ning teistele meeldivas "pakendis". Riietus, välimuse kujundamine ongi üheks suureks "salarelvaks" enesest mulje loomisel. Öeldakse ju, et kui tahad domineerivana paista, kanna punast riietust. Sarnaseid soovitusi on küll ja veel. Väline "pakett" aitab luua sobilikku esmamuljet. Kui inimesed näevad sind ikka esimest korda sorgus juuste, veidrate riietega, siis eks neil ole hiljem rask...
Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 1 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 2 Sotsiaalne taju Sotsiaalne taju Sotsiaalset taju mõjutab: Meie tajul on kalduvus luua oma reaalsust selektiivne tähelepanu Eelnevalt kujunenud arusaamad ja eelarvamused
saadakse aru, et inimestega manipuleeritakse, et midagi ebamoraalset korda saata. Grupiprotsesside uurimused hõlmavad uuringuid grupi polariseerumisest ja grupimõtlemisest. Liidriksoleku uuringud on leidnud, et grupid valivad liidreid ülesandest lähtuvalt. 4. Inimeste tajumine, veetlus ja inimsuhted Teiste tajumine on protsess, mida mõjutavad isiksuse tavateooriad ja stereotüübid, isiklikud konstruktsioonid, esmamõjud ja mälestused teistest. Enesetaju teooria väidab, et ennast õpime tundma end ise kõrvalt jälgides. Enesetõhususe teooria väidab, et meie käitumist mõjutavad uskumused selle kohta, milles ennast kompententseks peame. Inimestevahelise veetluse uurimused on välja toonud füüsilise veetluse, sarnasuse ja täiendavuse, tutvuse, läheduse ja vastatikuse meeldimise ning eksklikkuse. Veetluse teooriad on välja selgitanud hindamise, kindluse tõstmise ja tunnetusliku sarnasuse kui loomuliku aluse veetlevuse arengule.
...................................................................................9 4.4 Aktiivsus/liikumine...........................................................................................................9 4.5 Uni/puhkus......................................................................................................................10 4.6 Taju/tunnetamine.............................................................................................................10 4.7 Enesetaju.........................................................................................................................11 4.8 Rollisuhted......................................................................................................................11 4.9 Seksuaalsus.....................................................................................................................12 4.10 Toimetulek/pingetaluvus....................................................................
1957 Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. • 1967 Daryl Bem: Self-perception theory / enesetaju teooria (SPT), Festingeri teooria alternatiiv e 1 USD katses grupp, kelle tasu valetamise eest oli disproportsioonis ülesande sisuga (liiga suur vale liiga väikese raha eest), ei valetanud siis, kui neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta – nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks.
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale. Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele, olukordadele ja läbi elamistele. Näiteks toodi suitsetamise kahjulikus. Inimesed võivad küll teada kui kahjulik on tegelikult suitsetamine ja kuidas see
nähtus - Zavalloni väitel grupidiskussion tähendab vaadete muutumist äärmuslikumaks- riskeantsemaks või ohutumaks. Suhtlemine grupis - Leavitt mitteametlikud grupid ja tõhusad suhtlemismustrid Grupimõtlemine - Tähendab grupi muutumist olulisele infole suletuks - Janis - Grupimõtlemine- surve vähemusele, et ka nemad enamuse sarnsal mõtleksid Liidriksoleku stiilid lk 62-63 Enesetaju lk 72 Inimestevaheline veetlus- füüsiline veetlus, sarnasus ja tiendavus, tutvus ja lähedus,vastastikune meeldivus lk 79-81, veetluse sünatud näitajad,veetluse teooriad. Berscheidi järgi on teise üldiselt hea või halvana tajumine põhiline bioloogiline reaktsioon- Lk 84-85 Hoiakud Hoiak on õpuitud, järjekindel, seotud soodsate või ebasoodsate reaktsioonidega, Hoiakud aiatavad tegevusteks inimesi ette valmistada, et nad sarnaselt teistega mõtleksid. Hoiaku kohta
Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippu · Inimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Humanistlik psühholoogia tähtsustab: · Inimese tundeid, mõtteid, kogemusi, teadvust - mis teeb isiksusest unikaalse · Vajadusi (Maslow vajaduste hierarhia) - inimene areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgemateni · Eesmärke, väärtusi, enesetaju 9 · Enesehinnangut (inimese käitumise oluline mõjutaja) - kujuneb ümbritseva keskkonna mõjul · Inimese arengupotentsiaali realiseerumist ENESEHINNANG võib olla: 1) ADEKVAATNE - Inimene teadvustab oma häid ja halbu külgi, oskab end hinnata, peab endast lugu. 2) EBAADEKVAATNE - Inimene hindab ennast mitteadekvaatselt, ületähtsustades kas
Psühholoogia eesmärgiks peaks olema ammendavalt sõnastada, mida tähendab olla inimene. Selline kirjeldus peaks sisaldama väärtustamise protsessi, inimeste emotisoone ja selle kuidas inimesed oma elus tähendust otsivad ja leiavad. Humanistliku psühholoogia huvivaldkonnad: Psühholoogia huviobjektiks on inimene tervikuna. Pigem püüd mõista kui seletada. Üksikisiku kogu elulugu. Inimese enesetaju ja kogemine. Elu eesmärgid (eneseteostus). Loovus. Rakendamine psühhoteraapias. Carl Rogers Carl Rogersit peetakse üheks mõjukamaks psühholoogiks ameerika ajaloos. Sündis 1902.aastal Chicagos.Ta elas tavalises keskklassi perekonnas. See võimaldas tema hea arengu. Kuigi tema peres polnud just kõige
unefaaside muutustega ja millest annab tunnistust tegutsemisvõime langus. Tunnetus ja taju Tunneb end üksikuna. JÄLGIDA, KUKKUMISOHT nõrkuse ja tasakaaluhäirete ning valusate liigeste tõttu väga suur ! Enesetaju ja enesekäsitlus Kõige olulisem probleem patsiendi sõnul on Ebapiisav enesehooldus pesemisel, riietumisel ja tualeti seedeelundkonna vilets seisukord. kasutamisel Rollisuhted Elab üksinda Lapsi ei ole Seksuaalsus ja reproduktiivsus rasestumine ei ole õnnestunud regulaarse seksuaalelu Viljatus korral pärast aastat
· Tekst: Elias, N. lk 185-353 liigid. Suhete püsimise ja purunemise faktorid. Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet Suhtlemismängud. · Tekstid: Berne, E. kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, · Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. E Armastuse kunst Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Teemad Inimsuhete ruumiline mõõde · Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid · Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja ja minoriteedid
Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria (self-efficacy theory) Tajutud võimekususkumused on tugevad käitumise ennustajad: · mõjutavad otsuseid, mida üldse hakatakse tegema · mõjutavad tehtavaid jõupingutusi ja püsivust · mõjutavad tundeid · mõjutavad tunnetusprotsesside kvaliteeti. 8 Tajutud võimekususkumused on akadeemilise enesetaju oluliseks osaks, aga sõltuvad rohkem kontekstist Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal Tegelikud kogemused tagasiside, hakkamasaamine (aga sõltub ka tulemuse interpretatsioonist) Kaudsed kogemused näeb, et tema grupikaaslane (eakaaslane, samast soost inimene) saab hakkama Julgustamine õpetajate ja vanemate mõju, aga julgustaja peab olema kindel, et ta saab hakkama Psühholoogiline seisund nt esinemishirm või julgus
1. ERG võib samaaegselt aktuaalne olla rohkem kui üks vajadus 2. ERGs kui kõrgematasemelise vajaduse rahuldamine on maha surutud, suureneb soov rahuldada madalamatasemelist vajadust 3. ERG ei eelda, et eksisteeriks jäik hierarhia Kui töötajad tajuvad ebavõrdsust, siis nad o Muudavad nõudmiste taste (ei püüa nii palju) o Muudavad oma töö tulemusi (nt tükitöö puhul töödavad suuremat kogust madalama kvaliteediga) o Moonutavad enesetaju (töötan tublisti rohkem kui keegi teine) o Moonutavad teiste taju (tema töökoht polegi nii ihaldusväärne, kui enne arvasin) o Valivad teise referenda (ma ei pruugi nii palju teha kui õemees, aga teen paremini, kui mu isa tegi, kui minuealine oli) o Lahkuvad valdkonnast Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada
muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt. Sotsiaalses suhtes tekib tema arusaam endast läbi armastuse, usalduse, autonoomsuse, initsiatiivi ja enesekontrolli kogemuse. See kõik arendab lapse enesetaju ning arusaama iseendast suhetes teistega. Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb teavitada inimesi, et vanemad ja ka õpetajad saaksid ära hoida madala enesehinnangu tekkimist. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · kuidas kujuneb lapse enesehinnang; · mis mõjutavad lapse enesehinnangu kujunemist;
tegutseja rolli ja pole enam vaatleja osas. Tegutsejavaatleja erineva rolli põhjuseks on nende erinevad vaateväljad. Lisapõhjuseks on siinjuures kõrvalekalded enesehinnangutes, mis püüavad inimesi eneselt maha võtma vastutust tehtud vigade eest, kuna see aitab kindlustada nende edaspidist edukust. See võib olla ka vastutus ülekeskpärasuse eest. 11. Vastavalt enesetaju teooriale, toimub sarnane protsess ka määratlemises, kuidas me iseennast tajume. Selle teooria kohaselt on tõendavaks seisukohaks see, et inimesed kohandavad oma enesetaju ümber vastaalt nende käitumisviisile, nagu näitavad uuringud, tehtud jalguksevahelemeetodil. 12. Mõjukas enesetaju teooria rakendus on SchachterSingeri erutusatributsiooniteooria kasutamine, mis täiustab JamesLange emotsiooniteooriat
-Otsene tagasiside, mida teistelt saadakse: oluline on saada teavet oma tegevuse tulemuste ja võimete kohta; lapsed ei pruugi nõus olla arvamuste osad oma välimuste kohta -Sotsiaalne võrdlemine- võrdlus oluliste teistega: kes on meie sarnased; kellel on sarnased eesmärgid; samasoolised, eakaaslased jne. Võrdlemine toimub pidevalt- teadlikult, tahtmatult. -Võrdlus ajas- võrreldakse oma eelmist ja praegust mina. -Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma hoiakute kohta 3 allikast: tajudes oa sisemisi seisundeid; jälgides oma avalikku käitumist; pannes tähele olukordi, milles käitumine toimub. Psüühiliste protsesside kompleksi, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse subjekti nimetatakse eneseteadvuseks. Kujutlust enesest nimetatakse minapildiks. E. Hilgardi ja R. Adkinsoni väitel on minal järgmised aspektid: katkematu, ta on väärtuste ja
Kultuuripsühholoogia pakub: - Oma kultuuri suuremat hindamist, - Mõistmist, et meie väärtushinnangud on kultuurikesksed Etnotsentrism – oma kultuurikeskne hinnang teiste kultuuride liikmetele. Ajaloost Vene kultuurilis-ajalooline koolkond (Võgotski, Luria, Leontjev). Kultuuri „tööriistad“. Ruth Benedict – kultuur/populatsioon = isiksus/indiviid. Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades). Triandis (1989) – enesetaju (self-concept) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga. Shweder – mõistus ja kultuur loovad teineteist vastastikku. Markus & Kitayama (1991) enesetaju abil saab vaadelda taju, emotsioone, motivatsiooni => klt erinevused kui enesetaju erinevad vormumised erinevates kultuurides. V PEATÜKK: Development and Socialization Kultuur mõjutab norme nt „kohane“ isikliku ruumi suurus.
1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid
3. Võrdluse tähtsuse jaoks on oluline ka see, mis valdkonnas ennast võrreldakse. Mida rohkem on antud valdkond inimesega seotud või mida olulisem see inimese jaoks on, seda tähtsam on hinnang enesehinnangu jaoks. Inimese enesehinnang ei ole adekvaatne. Psüühiliselt terve inimese enesehinnang on 10- 15% kõrgem tema tegelikest võimetest. See on kasulik, sest motiveerib inimest püüdlema rohkemat ja võib juhtuda, et ta selle saavutabki. Enesehinnangu ebaadekvaatsus põhineb enesetaju hälvetel. Inimesel on kalduvus esitada ennast ja endast mõelda paremini, soosivalt. Üheks selliseks nähtuseks on kausaalse atributsiooni (põhjuste omistamise) üldviga: inimestel on kalduvus pidada oma edu põhjuseks enda omadusi ja väärtusi ning oma ebaõnnestumise põhjusteks väliseid tegureid (teiste inimeste tegude põhjendamisel on kõik vastupidi). Selleks, et hoida enesehinnangut kõrgel, võivad inimesed tegeleda
A. Steiner’i mudel: teadlik mõtlemine (conscious thinking) --> emotsioonid/tunded --> hoiaku muutus --> otsus 1957 Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria Inimene taotleb tunnetuslikku kooskõla ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema tõekspidamiste ja reaalselt kogetu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega; hakkab ostu õigustama. 1967 Daryl Bem: enesetaju teooria Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidžireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt edev sportauto) näitab meid teatul moel. Enesetaju suunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit..
olla vajalik muuhulgas liiklushälvikute välja sõelumiseks ja vajalike rehabiliteerimismeetmete rakendamiseks. 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsioonisüsteem Rehabiliteerimine käesolevas kontekstis tähendab liiklusreeglite rikkuja psühholoogilist nõustamist, eesmärgiga mõjutada teda oma liikluskäitumist ohutumaks muutma. Rehabiliteeriva nõustamise sisuks on: - enesereflektsiooni oskuste tutvustamine ja arendamine; - enesetaju realistlike perspektiivide kujundamine; - liiklusreeglite rikkuja liiklusega seotud hoiakute muutmise toetamine ja suunamine; - liikluses käitumise vastutuse tõstmine ja sellega seotud probleemide tajumise parandamine; - muutusteks valmisoleku motivatsiooni soodustamine; - ohutu liiklemise aluseks olevate teadmiste laiendamine ja süvendamine.
" Kust kohast tulevad aga ideed? Ideed pärinevad väljavõttetult kogemusest. Locke astub vastu teooriale nagu oleks inimesel kaasasündinud ideid, mis oleksid temas enne igasugust kogemust (nn.innatism, näiteks Descartes'il) Sünni hetkel sarnaneb inimese mõistus puhtale lehele ("white paper või tabula rasa"). Kõik kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Võime kujutlusi luua on aga eelenevalt olemas. Kogemusel on 2 allikat: väline meeleline taju (sensation) ja sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda ideedeks, mis · võetakse vastu üksnes meeltega (näiteks värvid, helid), · paljude meelte kaudu (ruum, liikumine), · milledest refleksioonid tekivad (sisemised teadvuse seisundid), · osalevad refletsioonist ja sensatsioonist (aeg, nauding).
seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad
– seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. – seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja “meid”, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad
Erinevus Maslow'ga: ei ole nii jäika struktuuri. McCellandi teooria Saavutusvajadus Võimuvajadus Kuuluvusvajadus (osalus) + asjatunlikkus Ootuste teooria Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna ta tajub eeldatavat tulemust ja kui tõenäoline on, et ta tulemuse saavutab Kui töötajad tajuvad ebavõrdsust: 1) Muudavad nõudmiste tahet (nt ei rakendata nii suurt jõupingutust) 2) Muudavad töö tulemusi 3) Moonutavad enesetaju 4) Moonutavad teiste taju 5) Valivad teise referendi 6) Lahkuvad sellest valdkonnast (nt lahkuvad töölt) Muudatuste juhtimine Muutused on paratamatud! Muudatuste elluviija profiil Usub helgemasse tulevikku Julge ja vapper Usub inimestesse Eluaegne õppija
Väline mõjutus jätab hinge jälje, pressib selle hinge nagu tempel jätab jälje vahasse. Niisugune jälg jääb hinge alles ka siis, kui mõju avaldunud asja enam kohal pole. Selliselt hinge korjuvad meelelised muljed ladestuvad üksteise peale ja mälu hoiab alles nende ühisosa. Nii tekivad mõisted, ennoiai, mis stoikute käsituse kohaselt ei olnud midagi muud kui üldised ettekujutused. Väliste asjade tajumisega käib kaasas ka enesetaju, synaisthesis. Sellest areneb mina-teadvus ning välise maailma ja inimese siseilma eristus. Niipea kui elusolend jõuab enesetajuni, pühendub ta iseenesele, tunnetab enda olemust endale kuuluvana, sel ajal kui ta väliseid asju tunneb endast erinevaina ja võõrastena. Endale-kuulumise tunnet saadab rahulolutunne iseendaga ja sellest tekib instinktiivne tung püüelda kõike, mis aitab enda olemasolu kindlustada ja edendada, ning vältida vastupidist. Niisugune
paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult oleme siis on olulised mõlemad, nii allapoole suunatud võrdlus kui ka ülespoole suunatud. Lisaks vajab tõstmist ka enesehinnang. Siis võrdleme end nendega, kellel läheb halvemini kui meil. Inimesed võrdlevad end ka ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul. 4. ENESETAJU TEOORIA (D.BEM) Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma emotsioonide, hoiakute ja veendumuste kohta vähemalt kolmest allikast: tajudes oma sisemisi seisundeid, jälgides oma avalikku käitumist ja tähele pannes olukorda, milles see käitumine toimub. Mida nõrgemad ja vähem arusaadavamad on sisemised signaalid, seda rohkem tugineb inimene otsustes iseenda kohta oma tähelepanekutele välisest käitumisest. Inimene näeb ja hindab
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed
rohkem alluvaid. Samuti tehakse organisatsioonides rohkem koostööd teiste allüksuste töötajatega ning rakendatakse erinevaid horisontaalseid juhtimisskeeme. 360-uuring võimaldab juhti vaadata erinevates rollides: · alluv oma juhile · juhtimismeeskonna liige · koostööpartner · vahetu juht Organisatsioonis on need kõik võrdselt tähtsad ja selleks, et neid kõiki hästi täita, on oluline juhi hea enesetaju. In human resources or industrial psychology, 360-degree feedback, also known as multi-rater feedback, multi source feedback, or multi source assessment, is feedback that comes from members of an employee's immediate work circle. Most often, 360-degree feedback will include direct feedback from an employee's subordinates, peers, and supervisor(s), as well as a self-evaluation. http://en.wikipedia.org/wiki/360-degree_feedback -
· Negatiivne enesehinnang võib tekitada neg suhtumist, vähendada inimese hinnangul tema väärtust, usku oma enesetõhususse. (isegi kui see hinnang on nn parandamatu, saab osaliselt seda pisutki mõjutada kas toetades või nn, maapeale tagasi tuues (aga seda ka toetades!) NB! Potentsiaalne eneseteostus sõltub inimese ,,mina käsitlusest" vähemalt sama palju või rohkemgi kui eneseteostuse või arengu objektiivsetest näitajatest. Enesetaju kõige olulisemaks omaduseks on enesetõhusususkumused. (vt.lisa 1) Enesetõhusus meie tajutud kompetentsus ehk see, mille saavutamist me endale jõukohaseks peame; usk endasse, et oleme võimeline ülesannet hästi sooritama. Meie uskumused oma võimete kohta on äärmiselt mõjukad. · Kõrge enesehinnang tähendab, et me püstitame endale kõrgemaid eesmärke, · Uskumused mõjutavad meie püsivust - võimaldavad meil jätkata kuni lõpuks saabub edu.
......................................................................86ȱ Aktiivsuseȱjaȱkehaliseȱliikumiseȱvaldkond........................................................86ȱ UneȬpuhkuseȱvaldkond.......................................................................................86ȱ TunnetuseȬtajuȱvaldkond ....................................................................................87ȱ EnesetajuȬenesekäsituseȱvaldkond.....................................................................87ȱ RolliȬsuheteȱvaldkond..........................................................................................87ȱ SeksuaalsuseȬreproduktiivsuseȱvaldkond ........................................................88ȱ ToimetulekuȬpingetaluvuseȱvaldkond ..............................................................88ȱ
teatud sotisaalse grupi esindajast; aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures; oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel; esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus; projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Kasuaalne atributsioon: teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne tõlgendamine tajumisel. Kasuaalne atributsioon mõjustab tugevasti enesetaju, kaasinimeste taju ja ka muude sotsiaalsete nähtuste tajumist. Ajataju: Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses(päev, öö, aastaajad). See kujundab refleksid ja operatsioonid aja tajumiseks. On objektiivne aeg ja suhteline aeg. Subjektiivne ehk psüühiline aeg näitab seda, kui pikk mingi ajavahemik inimesele tundub, mitte seda, kui pikk see tegelikult on. Ruumitaju:
säärevalu. Valu alguses terav, kuid hiljem muutub tuimaks, aga häirivaks. Valu esineb hooti, väga pikalt ei kesta (10-20 minutit), aeg-ajalt võtab lonkama. Valutugevus kümne palli skaalal 8 4-5 palli (keskmine valu). Lisaks esineb patsiendil mõned korrad nädalas peavalud, mis kestavad päris pikalt. Valutugevus kümne palli skaalal üldjuhul 5-6 palli, hooti võib valu minna päris tugevaks (8-9 palli). ENESETAJU Patsient tunneb end oma kehas hästi, kuid viimasel ajal on täheldanud, et vöökoht on suurenenud, kuid ei näe selles erilist probleemi. Patsiendi väitel on tema kehakaal natukene suureks läinud ning sooviks ikka mõned kilod alla saada. Kehatunnetus eriliselt muutunud pole, kuid on märganud, et väsib igapäeva toimetustest palju kiiremini ära kui vanasti. Patsient enda sõnul ei ärritu ega vihastu kergesti. Patsiendil on oma elu üle kontroll ning tal
tartlaste kombel vabastavasse ,,lapsemängu" või müüti põgeneda. Tema lavastused olid kujundlikud, esines ka visuaalseid metafoore. Erinevalt tartlastest, püsis tema näitlejate mäng psühholoogilisel ustavusel. 16. Mikk Mikiver eesti kirjanduse lavastajana: autorid, teemad, teatrikeel. Kirjeldage lähemalt üht lavastust. 1970nendate lõpul hakkas sihikindlalt tegema eesti kirjandusel põhinevaid lavastusi, mida sidus eestluse teema. Ta väärtustab rahvuslikku enesetaju, eesti keelt, ajalugu ja kultuuri. Teda huvitab eestlaste saatus läbi aegade, väikerahva visa võitlus rahvusena püsimise eest, kompromissid ja hind, mida nende eest maksta tuleb. Eesti-aineliste lavastuste võimsa reaga tõusis ta 1980. aastate teatripildi keskmesse. Näidendid olid lihtsad ja minimalistlikud. Näitlejamäng on sissepoole pööratud, ent tugeva mõtte- ja tundelaenguga. Mikiveri huvitav ühtse pingevälja loomine lavaruumi ja näitleja
inimmõistust). Oma teadvuses leiab iga inimene teatud kujutlusi, mida J.Locke nimetab ideedeks. Ideed pärinevad väljavõttetult kogemusest. Locke astub vastu teooriale nagu oleks inimesel kaasasündinud ideid, mis elaksid temas enne igasugust kogemust. Sünni hetkel on inimene "white paper" ehk tabula rasa. Kõik kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Kogemusel on 2 allikat: Väline meeleline taju (sensation), Sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda erinevateks liikideks. Lihtsate kujutluste suhtes on meie vaim passiivne. 4. Ratsionalism R. Descartes´i näitel Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed
kanged ja valutavad. Valu on tema sõnul tuim ja küllaltki nõrk, kuid põhjustab siiski ebamugavustunnet, sest on alati kohal. Skaalal hindas valu tugevust hindega 3. Valu tugevus skaalal: 0 - valu puudub, 13 nõrk valu, 46 keskmine valu, 79 tugev valu, 10 väljakannatamatu. Valu vaigistamiseks on patsient võtnud valuvaigisteid (Aspiriin). Apteekri poole pole murega pöördunud. Eelnevalt on ta perearsti juures käinud sama murega seitse aastat tagasi. Enesetaju Patsient kirjeldab end 25-aastase naisena, kelle elul pole viga midagi. Enda kehas tunneb ta end hästi ning muutusi keha tunnetamises pole ta tähendanud. Vihastab naine enda sõnul väga harva. Praegu on ta suurim mure tervis, kuid masendust see probleem temas ei tekita. Lootus, et asi saab korda, on tal olemas. Eriti toetub ta sellele, et kunagi juba sai. Rollisuhted Patsient elab abikaasaga kahekesi. Tema ema ja isa elavad tunniajase autosõidu kaugusel teises linnas
Ebaharilik plastika, karjed ja sosinad [kavatsuslik müra]. kontrastid ,,pausid ja puhangud"; üleminekud (äkilisus): ekstaas ja ahastus, lüürika ja paatos, klounaad ja tragöödia jne. 16.Mikk Mikiver eesti kirjanduse lavastajana: autorid, teemad, teatrikeel. Kirjeldage lähemalt üht lavastust. 1970nendate lõpul hakkas sihikindlalt tegema eesti kirjandusel põhinevaid lavastusi, mida sidus eestluse teema. Ta väärtustab rahvuslikku enesetaju, eesti keelt, ajalugu ja kultuuri. Teda huvitab eestlaste saatus läbi aegade, väikerahva visa võitlus rahvusena püsimise eest, kompromissid ja hind, mida nende eest maksta tuleb. Eesti-aineliste lavastuste võimsa reaga tõusis ta 1980. aastate teatripildi keskmesse. Näidendid olid lihtsad ja minimalistlikud. Näitlejamäng on sissepoole pööratud, ent tugeva mõtte- ja tundelaenguga. Mikiveri huvitav ühtse pingevälja loomine lavaruumi ja näitleja vastasmõju kaudu
Bandura - tajutud võimekuse teooria - tugevad käitumise ennutajad: mõjutavad otsuseid, jõupingutusi ja püsivust, tundeid, tunnetusprotsesside kvaliteeti. Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal- tegelikud ja kaudsed kogemused, julgustamine , psühholoogiline seisund. Deci & Ryan'i enese-määratluse teooria (self-determination theory) sisemine vs väline motivatsioon, inimestel on vaja tunda end kompetentsena, autonoomsena, seotuna. Akadeemiline enesetaju vs eduootused konkreetse ülesande suhtes. Nii algklassides kui teismeeas väga tihedalt seotud. Kuigi lapsed hindavad oma oskusi erinevates valdkondades mõnevõrra erinevalt, on laste eduootused ja tajutud võimekus üldiselt kõrged kõigis valdkondades. Üheks põhjuseks võib olla see, et lapsed ei erista esimestel kooliaastatel veel hästi pingutust ja võimekust. On leitud, et vanemate uskumused ennustavad laste enda võimekususkumusi sageli paremini kui laste tegelik oskuste tase
· Edukas (successful) Mitte-YAVIS kliendid, nende väljalangevus võib olla seotud ainuüksi nõustaja negatiivsete ootustega: ta ei tule nii kui nii muutustega toime, ei saa hakkama. Nõustaja peaks pidevalt kontrollima, millises rollis ta on, ntks kas ta on usaldusisik, nurgaadvokaat (jagab juriidilisi nõuandeid), seltsidaam, psühhiaater, hingekarjane, lapsevanem, õpetaja, sõber, kohtumõistja. Tuleb ette kujutada, kellena kujutab teda ette klient. Enesetaju harva kooskõlas sellega, mis mulje me jätame. Supervisioonis/kovisioonis saab kohe tagasisidet. Millise rolli täitja peab nõustaja olema. Nõustaja puhul on rõhutatud ootus anda nõu. Millal mitte nõu anda? · Siis kui kliendi probleemist tulenev otsustamisdilemma on vastuolus nõustaja väärtusarusaamadega. Näiteks suitsiid · Kui jutt viitab psühhootilistele häiretele, siis tuleks kaasata teised spetsialistid
muutmine ei ole nii raske. - Stereotüüpia - sotsiaalse gruppi liikmete klassifitseerimine grupikuuluvuse alusel, nagu oleksid nad kõik ühesugused ja nagu nende muud omadused polekski olulised. Meenutuse kindel järjestus: 1) Inimese välimus. 2) Käitumine. 3) Isiksus ja iseloomujooned. Meenutatud iseloomujoonete rühmad: 1) Sotsiaalset soovitavust puudutavad omadused. 2) Inimese komperentsusega seotud omadused. 10 Enesetaju teooria - me õppime iseennast tundma, vaadeldes oma käitumist ja reaktsioone sündmustele samal viisil nagu teisigi inimesi tundma õppides. Enesetõhustuse uskumused avaldavad oma mõju olulise psühholoogilise protsessi kaudu: 1) Tunnetus. 2) Motivatsioon. 3) Emotsioonid. 4) Valikute tegemine. - Tunnetus - protsessid, mille hulka kuuluvad taju, mälu, mõtlemine, loogiline järeldamine, keel ja mõnda tüüpi õppimine.
usaldusväärsus ja objektide püsivus. Töös saviväljal on kasutusel: pehme saviga ääreni täidetud madal puidust kast e. saviväli, vesi ja terapeut ehk saatja. Juhendamine ehk saatmine selles protsessis on arengule orienteeritud, jättes ruumi ja aega kliendi isiklikule kehalisele tunnetusele ning toimimiskompetentside ja suhete kujunemisele. Töö saviväljal® sobib hästi töös laste ja noortega ning pakub ka häid võimalusi enesetaju lahti rullimiseks ning kriisikogemuste integreerimiseks töös täiskasvanutega. Töö saviväljal® loojaks on prof. Heinz Deuseri (Saksamaa) (Loovusteraapiad, 2015) 17 3 KOKKUVÕTE Teraapia, kui üleüldiselt võtta, on ravi. Täpsemalt öeldes siis ravi inimestega. Selle mõiste alla mahub nii meditsiinilised liigid kui ka muud tavaliigid seoses mitmesuguste teraapiatega,
Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad
A kirjeldada ülesannet ja seda ilma rahata s.t. B 1 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks C 20 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks Siis küsiti neilt endilt, et kuidas see ülesanne oli. 1 A igav ja vastik B mitte nii igav ja vastik!!! C igav ja vastik MIKS? · 1967 Daryl Bem: Self-perception theory / enesetaju teooria (SPT), Festingeri teooria alternatiiv e 1 USD katses grupp, kelle tasu valetamise eest oli disproportsioonis ülesande sisuga (liiga suur vale liiga väikese raha eest), ei valetanud siis, kui neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks.
tulemusena saab endast mingusuguse arusaama, kuid kas see annab ka objektiivset infot. Ei anna, kuna iseennast analüüsides tekib inimesel palju erinevaid kaldeid. Enamlevinuim on kestvuse kalle. Inimestel on kalduvus üle hinnata oma emotsioonide tugevust ja kestvust. - Oma käitumise jälgimine passiivselt ei registreeri, peame andma ka seletuse oma käitumisele ja ennustama ette tuleviku käitumist. - Darlyn Bem enesetaju teooria inimesed hindavad oma mõtteid või tundeid läbi oma keskkonna ja käitumise vaatluse. Enne toimub käitumine ja siis inimene alles sildistab oma sisemise seisundi. - Näo tagasiside hüpotees eelneva teooria alanäide on emotsioonid e nende tajumine. Inimese näoilme muutmine toob kaasa vastava emotsiooni kogemise. Kui naeratad, siis peale seda muutud õnnelikumaks. Keskkond mõjutab seda, kuidas ennast tunned
.� Teine - seespool - Teine isik või isikute grupp töötaja organisatsioonis. .� Teine - väljaspool - Teine isik või isikute grupp väljaspool töötaja organisatsiooni. Kui töötajad tajuvad ebavõrdsust �� 1. Muudavad nõudmiste taset (näiteks ei rakenda nii suurt jõupingutust). �� 2. Muudavad oma töö tulemusi (näiteks tükitöö alusel tasustatavad töölised võivad suurendada oma tasu, tootes suuremaid koguseid madalama kvaliteediga). �� 3. Moonutavad enesetaju (näiteks "Ma olin harjunud mõtlema, et ma töötan mõõdukas tempos, aga nüüd saan ma aru, et ma töötan tublisti kõvemini kui keegi teine"). .� 4. Moonutavad teiste taju (näiteks "Mihkli töökoht polegi nii ihaldusväärne, kui ma seda varem arvasin"). .� 5. Valivad teise referendi (näiteks "Ma ei pruugi teha nii palju kui minu õemees, aga ma teen tublisti paremini kui mu isa tegi, kui ta minuealine oli"). .� 6. Lahkuvad sellest valdkonnast (näiteks, lahkuvad töölt).
seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes ei suuda allutada oma egoistlikke huve ja arendada
vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid. Humanistlik psühholoogia tähtsustab: · Inimese tundeid, mõtteid, kogemusi, teadvust - mis teeb isiksusest unikaalse · Vajadusi (Maslow vajaduste hierarhia) - inimene areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgemateni · Eesmärke, väärtusi, enesetaju · Enesehinnangut (inimese käitumise oluline mõjutaja) - kujuneb ümbritseva keskkonna mõjul · Inimese arengupotentsiaali realiseerumist Põhiideed: · Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippu · Inimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest 6
muutunud objektide suhtes. Klassikaline tingimine on ka protsess, millega seostatakse mingi objekt mingi tundega. See toimib siis kui stiimul kutsub esile vastuse, mida ta esialgu(iseseisvalt) esile ei kutsunud. See vastus tuleneb sellest, et ta esineb koos mingi teise stiimuliga, mis tavaliselt sellise vastuse esile kutsus. 34 Hoiakud, mis phinevad käitumuslikul infol: Enesetaju teooriast tuleneb ka nt selline asjaolu, et kui inimesel palutakse hinnata mingeid oma hoiakuid, siis nad teevad järeldusi oma eelneva käitumise alusel, eriti siis, kui nende hoiakud ei olnud väga selgelt välja kujunenud. Meldakse sellele, kuidas nad kellegi vi millegi suhtes on käitunud ja tuletatakse siis oma hoiak sellest käitumisest. Operantne tingimine: Igasugune faktor, mis suudab mjutada käitumist, suudab mjutada ka hoiakuid.
Locke on empirismi peaesindaja. Empiristliku käsitluse kohaselt on kogemus kõige alus. Iga teadmine on kogemusest sõltuv ja selle kontrollile allutatud. Oma teadvuses leiab iga inimene kujutlusi, mida Locke nimetab ideedeks, mis pärinevad kogemusest. Locke vastandub teooriale, et inimesel on ideed kaasasündinud. Sünni hetkel on inimene tabula rasa ning kõik ettekujutused tekivad aja jooksul kogemuse teel. Kogemusel on kaks allikat: väline meeleline taju ja sisemine enesetaju (mõtlemine, tahe, usk). Nendest tulenevad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed võetakse vastu kas üksnes meeltega (värvid, helid) või paljude meeltega (ruum, liikumine) ja nendest tekivad reflektsioonid e sisemised teadvuse seisundid. Vaim on lihtsate kujutluste suhtes passiivne, sest need on põhjustatud otseselt objektidest, ent vaimul on võime võrdlemise, eristamise, sidumise ja abstraheerimise (üldistamise) kaudu sünnitada komplekseid ideid
tajumine. See tuleneb pertseptiivsete protsesside põimumisest emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur on ka intuitsiooni osa. Subjektist lähtuvalt aitab neid erisusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. Kausaalne atributsioon see on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Sageli toimub poolteadlikult/automaatselt. Mõjustab tugevasti enesetaju(- hinnangut), kaasinimeste taju ja ka muude sotsiaalsete nähtuste tajumist. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Teadmiste, seisukohtade ja väärtustega vastuolus olevat välditakse, tajutakse valesti. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: Identifikatsioon teise mõistmine ja käitumise tõlgendamine temaga samastuda püüdmise või samastumisoskuse kaudu.
annaabi.ee 
