Eesti Keskaja konspekt (1)

Eesti keskajal
pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste
sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks . Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
Adratalupojad – talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd.
Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas.
Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema.
vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad.
linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus
raad - linna võimuorgan, magistraat.
Bürgermeister - raadi juhatus.
Sündik - jurist , kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga
Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures.
Hansa liit- Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
gild - kaupmeeste ühendus.
tsunft- käsitööliste selts.
skraa -põhikiri;
peapiiskop - kõige tähtsam vaimulik!
piiskop- oma valduses kirikuelu juht, kohtunik .
Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast.
toomkiri e. katedraal -piiskopkonna peakirik
Missa - pidulik jumalateenistus;
Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal ;
visitatsioon-kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada
sakrament- teatud usuline toiming mida peeti vajalikuks täita, et pääseda taevariiki
reformatsioon - usupuhastus
Talupoja elu muutumine keskajal: kasvasid talupoegade koormised , eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi
Talupoegade vastupanu vormid rõhumisele: esitati kaebusi mõisnike peale, ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijaile, asuti mujale elama.
Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut .
Kaubandus:
Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive.
Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine , õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid.
Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee.
Käsitöölised:
Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal
16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri)
Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga.
Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega.
Kirikukorraldus Eesti alal:
Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond .
Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi
Usupuhastus ehk reformatsioon:
Reformatsioon – ümberkorraldused katoliku kirikus.
Põhjused:
1. katoliku kiriku liigne rikkus
2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus
3. indulgentside ( patukustutuskirjade müük)
* 16. saj tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, see vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud )
* Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis, Tallinnasse jõudis see 1523 Riia kaudu.
* Uus usutunnistus leidis linnades kodanike seas kiiresti poolehoidu.
* Veel 1525 , aastal astus Maa- aadel katoliikluse kaitseks välja, kõige visamaid kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop.
* 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne.
* Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast , toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma
* Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis , Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast.
* Vana-Liivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus.
* Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima.
Tulemused:
1. enamus Vana-Liivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku vahetanuks neile kuuluvad talupojad
2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles
3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes
Haridus ja kultuur:
Katoliku hariduselu :
* Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine.
* Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas).
* Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi.
* Sooviti rajada kõrgemat ladinakool – kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki.
* Linna- ehk ladinakoolid – tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist.
Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna:
* 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaž hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks
* 1535 – Wanradt- Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk.
* Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki.
* Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat.