Referaat geograafiast: Taani (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Taani
Referaat geograafiast
Koostaja :
Klass:
Juhendaja :
Tallinn 2009
Sisukord
Sisukord...................................................................................................................................2
Sissejuhatus.............................................................................................................................3
Geograafiline asend.................................................................................................................4
Riik..........................................................................................................................................5
Ajalugu....................................................................................................................................
Taani loodus............................................................................................................................
Rahvastik ...............................................................................................................................
Majandus...............................................................................................................................
Sissejuhatus
Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem.
Geograafiline asend
Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga .
Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest . Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa.
Taani kaart
Riik
Taani on konstitutsiooniline monarhia . Riigipea on kuningas või kuninganna (hetkel kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid.
Riigi poliitiline juht on peaminister .
Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondadest.
Kuninglik perekond
Taani riigipea on kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik ning prints Joachim .
Kroonprints Frederik on abielus kroonprintsess Maryga, kes on Tasmaania printsess . Neil on poeg, tulevane troonipärija Christian Valdemar Henri John ja tütar, printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe.
Prints Joachim on lahutatud ja tal on kaks last oma endise abikaasa, Frederiksborgi krahvinna Alexandraga: prints Nikolai ning prints Felix.
Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne . Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary , kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ning paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat.
Poliitika
Taanit on pikka aega juhtinud sotsiaaldemokraatlikud valitsused. Sügisel 2001 tuli aga võimule tsentristlik- liberaalne koalitsioon Anders Fogh Rasmusseni juhtimisel. Pärast 11. septembri terrorirünnakut tõusid sotsiaalküsimuste asemel päevakorrale julgeolek, immigratsioon ning islam . Pärast 2005. aasta parlamendivalimisi jäi jõudude vahekord Folketingis praktiliselt samaks.
Taani valitsusse kuuluvad liberaalne partei Venstre ning paremtsentristlik Konservatiivne Rahvapartei . Valitsuskoalitsiooni toetab tugeva rahvusliku kallakuga Taani Rahvapartei. Peamised opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraadid , Sotsialistlik Rahvapartei ja Radikaalne Venstre.
Anders Fogh Rasmusseni valitsus on püüdnud viia ellu liberaalsemat majanduspoliitikat, muuhulgas piiratakse maksukoormuse kasvu. Samas püüavad valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks. Kultuurivõitlus puudutab ka keskkonnakaitset ning immigratsiooni. Senine vastasseis ühiskonnas kulmineerus 2006. aasta algul pilapildiskandaali näol, mille käigus süüdati Taani saatkonnad Iraanis ja Süürias. Taani osaleb algusest peale praeguses Iraagi sõjas. Tõsi küll, 2003. aasta sissetungi ajal piirdus osalus vaid ühe allveelaevaga. Sügisel 2006 oli Iraagis umbes 500 Taani sõdurit.
Teised olulised arutlusteemad praeguses Taanis on globaliseerumine ning Taani hariduse, tööstuse ja teaduse valmisolek ülemaailmseks konkurentsiks, heaoluühiskonna jätkusuutlikkus praeguste demograafiliste trendide taustal, keskkonnakaitse, Lähis-Ida probleemid, Taani koolisüsteem jpm.
Haldusjaouts
Alates 2007. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks : Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.
Ajalugu
Esiajalugu
Esimesed inimtegevuse jäljed Taanis pärinevad umbes 120 000 aasta tagusest Eemi jäävaheajast. Pidev inimtegevus on kestnud alates mandrijää taandumisest umbes 14 000 aastat tagasi.
Põllumajandus muutus valitsevaks nooremal kiviajal 4. aastatuhandel eKr. Nooremal kiviajal ehitati hulgaliselt megaliitkalmeid, millest mõned pakuvad tänaseni tähelepanuväärset vaatepilti.
Pronksiajal (1800–500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, näiteks Trundholmi vanker ning kaljujoonised Bornholmil viitavad päikesekultusele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on laev. Ülikuid maeti tammekirstudes hiiglaslikesse kääbastesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes Jüütimaa osas on tänu mulla iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast.
Rauaaja esimesel perioodil, niinimetatud keldi rauaajal (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni ) domineeris Taanis naaberaladel elanud keltide mõju. Sellele järgnenud niinimetatud rooma rauaajal (meie ajaarvamise algus kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud Rooma riigist, sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt laensõnu; ladina kirja mõjul tekkis ruunikiri. Germaani rauaajast (400–800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad taanide kui rahva kohta. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks 8. sajandil. Sellest annavad tunnistust suurejoonelised ehitised nagu Danevirke piirivall ja Kanhave kanal läbi Samsø saare, ning Taani esimese linna Ribe asutamine pärast aastat 700. Taani riiki kuulusid ka Skandinaavia poolsaare lõunatipus asuvad maakonnad Skåne, Halland ja Blekinge, mis praegu kuuluvad Rootsile.
Viikingiaeg
Nagu mujal Skandinaavias, oli ka Taanis viikingiaeg suure majandusliku arengu ja ekspansiooni aeg. Taani päritolu viikingid tegutsesid aktiivsemalt Lääne-Euroopa mandril ning Inglismaal. Aastal 1013 vallutas Taani kuningas Svend Harkhabe Inglismaa, tema poeg Knud Suur oli nii Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Rootsi piirkonna kuningas.
Alates kuningas Gorm Vanast on teada kõik Taani kuningad. Gormi poeg Harald Sinihammas rajas Jellingisse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ning kirikust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine.
Harald Sinihamba ajal 10. sajandi keskel sai Taanist ametlikult kristlik riik.
Tänu kaubanduse arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad ( ainsana oli varem asutatud Ribe). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on Hedeby ja Århus.
Uusaeg
Järgnevate valitsejate, Frederik II ja Christian IV ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks Läänemere piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja Põhjamere vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks Øresundi tollid. Põhjamaade seitsmeaastane sõda ( 1563 –1570) ning Kalmari sõda ( 1611 –1613) Rootsiga kindlustasid veelgi Taani positsiooni Läänemerel. Christian IV sekkumine 30-aastasesse sõtta aastal 1625 ning järgnev sõda Rootsiga (1658) olid Taani jaoks aga katastroofilised. Kaotati põlised Taani alad Skåne, Halland ning Blekinge ja ka Norra maakonnad Jämtland, Härjedalen ning Bohuslän. Läänemere suurvõimuks sai Rootsi. 1660 oli Taanis 600 000 elanikku.
18. sajandil suutis Taani põhijoontes sõdadest kõrvale hoida. Prantsuse valgustusliikumise mõjul kasvas huvi teaduse vastu. Aastatel 1761–1767 läkitas Taani kuningas Frederik V Carsten Niebuhri juhtimisel esimese Euroopa teadusliku ekspeditsiooni Siinaile ning Araabia poolsaare lõunaossa. Arenes majandus, viidi läbi talude kruntimine. 17.–18. sajandil sai Taanist koloniaalmaa. Taanile kuulusid kolm saart Kariibi meres, Trankebar Indias ning orjakaubanduse tarvis loodud kolooniad Lääne-Aafrikas Ghanas.
Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka Napoleoni sõdade ajal. Kopenhaageni pommitamine ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta Napoleoni poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning 1814 oldi sunnitud loovutama Norra Rootsi kuninga võimu alla. Riik oli sisuliselt pankrotis.
19. sajandi esimesel poolel tugevnes nii Taani kui ka Saksa rahvuslus. Sellega seoses tekkisid probleemid Schleswigi ning Holsteini hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, aga Taani kuningas oli Schleswigi ja Holsteini hertsog . Järgnes Esimene Schleswigi sõda 1848–1851, mis sisuliselt säilitas eelneva seisu.
Aastal 1849 võeti vastu esimene Taani põhiseadus, millega maast sai konstitutsiooniline monarhia.
Aastal 1847 valmis Kopenhaageni–Roskilde raudtee , esimene praegusel Taani alal.
Hilisuusaeg ja lähiajalugu
Lahendamata Schleswigi küsimus viis Teise Schleswigi sõjani 1864. aastal. Taani vastaseks olid nüüd Preisimaa ning Austria. Sakslastele kaotati nii Schleswig kui ka Holstein .
19. sajandi teisel poolel toimus väga suur areng nii majanduse kui ka kultuuri vallas. Rajati esimesed veevärgid, levis maagaasi kasutamine majapidamistes ja tänavavalgustuses, kasutusse ilmusid esimesed elektrilambid.
Ühiskond muutus liberaalsemaks ning demokraatlikumaks. Aastal 1910 avati Århusis Jüütimaa sünnitusmaja, mis oli mõeldud ainult vallalistele emadele (esimene niisugune oli avatud Kopenhaagenis 1787).
Esimese maailmasõja ajal jäi Taani neutraalseks.
1920ndatel ja 1930ndatel oli Niels Bohri (Nobeli auhind 1922) juhitud Teoreetilise Füüsika Instituut Kopenhaagenis üks maailma juhtivaid aatomifüüsika keskusi.
Jätkus areng heaoluriigi suunas. Aastal 1933 asendati ebapopulaarsed vaestemajad sotsiaaltoetustega.
Teises maailmasõjas okupeerisid sakslased 9. aprillil 1940 kogu Taani, vastupanu oli tühine. Järgnes suhteliselt leebe okupatsioon , mille ajal Taani säilitas suure autonoomia . Mõõdukas koostöö okupantidega tegi muu hulgas võimalikuks taani juutide evakueerimise Rootsi 1943 ning taani vangide tagasitoomise saksa vangilaagritest 1945. aasta märtsis- aprillis . Saksa väed Taanis kapituleerusid 5. mail 1945 Briti marsalile Bernard Montgomeryle. Bornholmi hõivasid Nõukogude väed, kes lahkusid saarelt 1946. aasta kevadel.
Aastal 1945 tunnustas Taani Islandi iseseisvust. Saareriik oli kuulutanud ennast iseeseisvaks aasta varem.
Aastal 1949 sai Taanist NATO asutajaliige ning 1973 Euroopa Liidu liige.
Taani loodus
Kliima ja taimestik
Taani asub kolme Euroopa biogeograafilise provintsi (boreaalses, Atlandi ookeani ja Mandri provintsid ) vahelises tsoonis ja taimkatte kogu Taanis on segu neist provintsides. Kuna taimkate ajalugu pärineb alates viimasest jääajast, siis on ka taimi teistest provintsidest.
Koos pinnase koostisega, on klimaatilised tegurid üsna varieeritav etteantud Taani ja mõjutab jaotamise taimed. Tavaliselt on riigi lääne osas atlandi kliima ja idaosas mandriline kllima, kuid see on muutuv, kuna Taani asub saarestikus.
Mõnedes osades Jüütimaal on iga-aastane sademete hul üle 900 mm ja alla 500 mm Jüütimaa ja Seelandi vahel. Vihm on jaotunud enam-vähem võrdselt tevrele aastale, kuid kui aurustumine on väiksem on jahedad kuud oktoobrist märtsini, talv on kõige niiskem aastaaeg.
Aastaga temperatuur on muidugi kõige suurem, üle 8,5 ° C, et Lõuna-osa riigist ja alla 7,5 aasta põhjaaladel Jüütimaa. Juuli on soojeim kuu keskmise temperatuuriga üle 17,5 ° C kagus ja veidi alla 16° C loodes Jüütimaal. Jaanuar on külmim periood Taanis, kuid keskmine temperatuur on c. 0 ° C on ühtlaseim kogu riigis, sest ümbritsevalt merelt õhkab soojust.
Pinnamood
Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi . Paljandub ka kriidikaljusid ning leidub ka fjordrannikuid
Pinnakatteks on enamasti moreen , nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane , levinud on luited . Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad , kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena
Geoloogia
Geoloogiliselt valitsevad maastikku viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Kuigi Jüütimaa lääneosa jäi jäävabaks (eelmise, Saale jäätumise ajal oli ka see jääga kaetud), on ka sealne tasandik tekitatud mandrijää servas voolanud moreenirikaste sulamisvete poolt. Läbi Jüütimaa jookseb lõunast põhja ja alates Viborgist läände jäätumise piir, mis on maastikus nähtav suurte moreeniküngastena. Künklikud moreenitasandikud valitsevad kogu Taanit jäätumise piirist idas, sealhulgas ka Kattegati väina põhjas.
Praeguse Taani rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas.
Taani suurematest saartest eemal Läänemeres asuval Bornholmil paljanduvad kristalse aluskorra kaljud.
Maavarad
Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele . Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist.
Rahvastik
Taani Kuningriigis elab 5,2 miljonit elanikku, lisaks Fääri saartel 47 000 ja Gröönimaal 55 000 inimest. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad umbes 8% Taani rahvastikust. 85% Taani rahvastikust on luterlased , 2% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Riigikeel on taani keel, ent ärikeelena on peaaegu kõikjal võimalik kasutada ka inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas suheldakse ka saksa keeles, Fääri saartel on ametikeeleks ka fääri keel ning Gröönimaal eskimo keele inuttuti murre.
Rahvastiku tihedus on 124,6 elanikku km² kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal ja Suurbritannias.
Tihedam asustus on seal kus asuvad tööstus- ja kaubandusorganisatsioonid ning ärikorbonisatsioonid. Nagu näiteks: Kopenhaagen ning tema järel Århus, Odense, Ålborg ja Esbjerg.
Taani rahvastiku püramiid
Majandus
Majandusareng
Taani on avatud ja arenenud majandusega riik. Majandusarengut iseloomustab viimaste aastate kiire majanduskasvu aeglustumine 2007. aastal ja 2008. aasta I pooles . Taani tööpuuduse tase on madal ja jooksevkonto on ülejäägis. Taani majanduspoliitika nurgakiviks on alates 1982. aastast olnud fikseeritud vahetuskurss euro suhtes.
Maksud
Taanit peetakse kõrge maksukoormusega riigiks. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on keskmiselt kõrgemini maksustatud eraisikute sissetulekud ja autod. 2008. maksuaastal riigi ja kohaliku omavalituse poolt üksikisikule rakendatavad maksud on: tööturumaks (8% töötulust), tervishoiumaks (8%) ning kiriku- ja kommuunimaks (varieerub 22% ja 26% vahel olenevalt kommuunist) ja tulumaks , mille madalaim määr on 5,48%, keskmine määr 6% ja kõrgeim määr 15%. Keskmise ja kõrgeima maksumääraga maksustatakse madalaimast maksutasemest üle teenitud tulu, mitte kogu sissetulekut. Tulule rakenduva maksukoormuse piirmäär on 59%, et keegi ei maksaks rohkem.
Euroopa keskmisest tasemest vähem maksustatakse aga ettevõtete tulu. Alates 2007. aastast 1. juulist alandati ettevõtte tulumaks 28%-lt 25%-le.
Tööhõive
Taani tööhõive oli 2007. aastal Euroopa Liidu kõrgeim - 77,1%. Taani tööpuudus oli 2008. aasta I poolel kõige madalam Euroopa Liidus. 2008. aasta mais oli Taani tööpuuduse tase 2,7%.
2003
2004
2005
2006
2007
Tööealised (tuhandetes)
2860
2858
2863
2876
2895
Tööhõive (tuhandetes)
2652
2698
2722
2767
2818
Töötuid (tuhandetes)
171
161
1541
109
77
Varem pensionile jäänud (tuhandetes)
123
124
130
138
142
Tööpuudus (%)
5,9
5,6
4,9
3,8
2,7
Tööpuudus EL-definitsiooni järgi (%)
5,4
5,5
4,8
3,9
3,7
Tööhõive
Kõige rohkem taanlasi on hõivatud avalikus sektoris - ligikaudu 30%, teeninduses ja kaubanduses - 18%, finantsvaldkonnas - 15% ning tööstuses - 14% tööga hõivatutest.
Tulenevalt rahvastiku vananemisest on vajalikud muutused Taani tööhõive struktuuris. Mitmed rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada nii vanemaealise kui nooremaealise elanikkonna, kui ka sisserännanute tööhõivet. Jälgides demograafilist arengut on järgmiste aastakümnete jooksul oodata tööturult väljajääjate hulga märkimisväärset suurenemist. See toob omakorda endaga kaasa avaliku sektoriga seotud kulude kasvu ja vajaduse tööjõu sissetoomise järele.
Majandusharud
Kuigi 65% Taani kogupindalast kasutatakse põllumajanduslikul otstarbel ja põllumajanduse kogutoodang katab kolmekordselt Taani siseturu vajadused, ületab tööstuskaupade, masinate ja seadmete eksport põllumajandustoodangu väljaveo kümneid kordi . Lisaks tööstusele omavad Taani majanduses tähtsat kohta energeetika ja teenused.
Üle 80% Taani ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega. Suurimaks korporatsiooniks on A.P. Møller - Mærsk, mis tegutseb merelaevanduses, gaasi- ja naftatööstuses ja kaubanduses. Eestis on A.P. Møller - Mærsk Loksa Laevatehase omanik. Suuruselt järgmisteks ettevõteteks on kommertspank Danske Bank (Eestis esindatud Sampo panga näol), telekommunikatsioonikontsern TDC, A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv kaubandusgrupp Dansk Supermarked, toiduainetööstuse ettevõtted Arla Foods ja Danish Crown , puhastus- ja hooldusteenuseid pakkuv ISS, õlletootja Carlsberg, turvaettevõte Group 4 Securicor (endine Falck), hüpoteekpank Nykredit, kaubanduskontsern Coop . Danmark, Nordea pank, plastitööstus Borealis ja ravimitootja Novo Nordisk.
Põllumajandus
Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse.
Kalandus
Taanis oli 2006. aasta lõpus registreeritud 3400 kalapüügialust koos 5400 kalamehega. Kalatööstuses töötas u. 6500 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2006. aastal 2,7 mlrd DKK väärtuses kala (ehk u. 1 mln. tonni). Kalatoodete eksport , mis põhines nii omatoodangul kui ka imporditud toorainel, moodustas 16,5 mlrd DKK. Umbes 80% kalast püütakse Põhjamerest.
Metsandus
Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani on maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid.
Tööstus
Tööstuses on hõivatud 14,5% Taani tööjõust. Üle 40% Taani tööstustoodangust valmib Kopenhaageni piirkonnas. Tööstustoodang moodustab üle poole riigi ekspordist.
Energeetika
Taani on Euroopa kolmas nafta - ja gaasitootja Norra ja Suurbritannia järel. Nafta ja gaasi tootmine toimub Taani majandusvööndis Põhjamerel. Suurimad nafta- ja gaasitootjad on DONG Energy ja A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Mærsk Olie og Gas. Taani on energiaallikate netoeksportija. Taani gaasiturg on konkurentsile vaba.
Koos Soome, Rootsi ja Norraga osaleb Taani Põhjamaade elektribörsil NordPool ja koostööorganisatsioonis NORDEL. Taani elektriturg on konkurentsile vaba.
Taani turul on viimastel aastatel toimunud elektriettevõtete konsolideerumine ja välisettevõtete turuletulek ( Vattenfall , E.ON). Suurimad elektritootjad on DONG Energy ja Vattenfall.  DONG Energy, mille omanik on 73%lise osalusega Taani riik. Plaanitud   erastamine 2007. aasta II poolel lükati edasi.
Taanis on arenenud taastuvenergia kasutamine. 2007. aastal oli taastuvenergia osakaal koguenergiatarbimises 16,3%. Samas kogu tarbitavast elektrienergiast andis 2007. aastal tuuleenergia 20%.
Gröönimaa
Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes , Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.
Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased .
Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased.
Gröönimaa jaguneb kolmeks maakonnaks ja 18 vallaks.
Gröönimaa lipp Gröönimaa vapp
Fääri saared
Fääri saared on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Atlandil. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest , millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík. Fääridel on oma lipp ja pass . Valuutaks on Taani kroon, kuid paberraha on kohaliku kujundusega. Fääri keel on ametlik keel, kasutatakse ka taani keelt.
Saarte nimi tähendab tõlkes lambasaari. Lammas on Fääri saarte sümbol ja seda on kujutatud ka Fääri vapil.
Fääri saarte lipp Fääri saarte vapp
Sümboolika
Riigikeel
Taani keel
Pealinn
Kopenhaagen
Pindala
43 094 km²
Iseseisvus
I aastatuhat
Rahaühik
Kroon (DKK)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn
Der er et yndigt land
Taani lipp Taani vapp
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Taan i

http://www.eures.ee/7049

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taani.ht m

http://home1.inet.tele.dk/biobent/DanKlima.ht m

http://wapedia.mobi/et/Taan i

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/taani_liina.ht m

http://www.estemb.dk/est/esileht/ariinfo/aid-601

http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%A4%C3%A4ri_saared

http://et.wikipedia.org/wiki/Gr%C3%B6%C3%B6nimaa

24