Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taani - referaat (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
VINNI -PAJUSTI GÜMNAASIUM
11.b.
TAANI
Referaat
Arelika Klimson
11. B.
Õpetaja: Siiri Seljama
Vinni 2010
SISUKORD:
  • RIIGIÜLDANDMED…………………………………………………………………...3
  • Pindala………………………………………………………………………………..4
  • Rahvastik ……………………………………………………………………………..4
  • Haldusjaotus ………………………………………………………………………….5
  • Riigikord ……………………………………………………………………………...5
  • RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS………………………………………..7
  • Riigi arengutaseme iseloomustus……………………………………………………7
  • Rahvaarv ja rahvaarvu muutused………………………………………………….8
  • Soolis - vanuseline koosseid …………………………………………………………..8
  • ESMASEKTOR ………………………………………………………………………...10
  • Looduslikud eeldused………………………………………………………………10
  • Looduslikud tingimused……………………………………………………………10
  • Majanduslikud tegurid……………………………………………………………..11
  • Põllumajanduse spetsialieerumine………………………………………………...11
  • Põllumajandustoodete eksport …………………………………………………….11
  • Metsandus ja metsatööstus…………………………………………………………11
  • Põllumajandus………………………………………………………………………12
  • Kalandus …………………………………………………………………………….12
  • RIIGIÜLDANDMED
    Riik: Taani Kuningriik
    Pealinn: Kopenhaagen
    Pindala: 43 094 km²
    Elanike arv: 5 447 100     (2007)
    Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia.
    Rahaühik: Taani kroon
    Rahvastiku tihedus: 124.3 elanikku km2
    Rahvastik: taanlased(97%), türklased(5%), muud(2%)
    Taani lipp
    Taani kaart
    Taani vapp
    1.1 Pindala
    Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest . Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm . Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna . Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist.
    1.2 Rahvastik
    Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. 
    2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba.
    83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles.

    1.3 Haldusjaotus

    Taani on administratiivselt jaotatud 5 regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna-Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga.
    Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg.

    1.4 Riigikord

    Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik .
    Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister . Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.
    Kuninglik perekond
    kuninganna Margrethe II (16.04.1940)
     
    prints Henrik (11.06.1934)
    kuninganna Margrethe II abikaasa
    kroonprints Frederik (26.05.1968)
    kuninganna Margrethe II ja prints Henriku poeg
    kroonprintsess Mary (05.02.1972)
    kroonprints Frederiku abikaasa
    prints Christian (15.10.2005)
    Kroonprints Frederiku ja - printsess Mary poeg
    printsess Isabella (21.04.2007)
    Kroonprints Frederiku ja -printsess Mary tütar
    prints Joachim (07.06.1969)
    kuninganna Margrethe II ja prints Henriku poeg
    printsess Marie (06.02.1976)
    prints Joachimi abikaasa
    prints Nikolai (28.08.1999)
    prints Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg
    prints Felix (22.06.2002)
    prints Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg
    prints Henrik Carl Joachim Alain (04.05.2009)
    prints Joachimi ja printsess Marie poeg
    printsess Benedikte (29.04.1944)
    kuninganna Margrethe II õde
    printsess Anne-Marie (30.08.1946)
    kuninganna Margrethe II õde, Kreeka kuninganna
    printsess Elisabeth (08.05.1935)
    kuninganna nõbu
    2.RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS
    2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus
    SKT inimese kohta- 25500
    Sündimus 1000 elaniku kohta- 11.96
    Imikusuremus 1000 elaniku kohta- 5.04
    Keskmine eluiga sunnihetkest(M/N)- 74/79
    Täiskasvanute haridustase(%)- 100
    Põllumaj. % SKP-st
    4
    Tööstuse % SKP- st
    27
    Teeninduse % SKP- st
    69
    SKP $/in.
    23 200
    2.2 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused
    2.3 Soolis- vanuseline koosseis
    • Lapsed alla 15 eluaasta moodustavad 18,7% rahvastikust.
    • Vanemaealised inimesed üle 65 eluaasta moodustavad 14,9% rahvastikust.

    (mehi 334599; naisi 464674)
    • Tööealiste osatähtsus on suur. Tööealisi inimesi on üle poole (66,4%) rahavstiku.
    • Tegemist on nooreneva rahvastikuga.
    • Keskmine eluiga on kõrge (76 aastat).
    • Sünnib:11,96‰, sureb : 10,9‰, väikelaste suremus : 5,05‰. Sünnib rohkem kui sureb ja suremusest pool moodustab väikelaste suremus.
    • Sündimus on viimastel aastatel pisut langenud.
    • Viimasel viiel aastal on poisse vähem sündinud kui tüdrukuid.
    • Viimases ülemineku etapis e.kaasaegne põlvkondade vaheldumine e. nullkasv.

    3.ESMASEKTOR
    3.1 Looduslikud eeldused:
    3.2 Looduslikud tingimused:
    Taani on madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi .Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist.
    Keskmine temp. on 17oC. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes.
    Taanil on idaosas viljakad pruunmullad, lääneosas väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad.
    Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavlt niiskust kuid mitte ka ülearu.
    Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad , suved vihmased ja jahedad.



    3.3 Majanduslikud tegurid:


    Kapital: Riik on kapitalimahukas, kasutatakse moodsat kaasaegset tehnikat . Hästiarenenud ATK.
    Tööjõud: Kvalifitseeritud, spetsialiseeritud talud .
    Turg toodangule: Turu leidmine pole problem- Suurbritannia , Rootsi, Norra jne. Valitsuselt toetust ei saa- lihtsam noorfarmeritel ja vahetootjatel.
    Taanis on industreaalne tootmisviis.


    3.4 Põllumajanduse spetsialieerumine


    Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete.
    Taani on spetsialiseerunud loomakasvatusele.

    3.5 Põllumajandustoodete eksport


    Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha , munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased . Väga heal tasemel on põllumajandusmasinate ja toiduaine­tööstuseseadmete valmistamine.

    3.6 Metsamajandus ja metsatööstus


    Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid.
    Taanis kasvavad okaspuumetsad , kus levinud on peamiselt mägimännid.
    Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Suuremad metsad paiknevad Taani ida- ja kagurannikul. Metsa majandatakse hoolikalt.
    Metsa kasutatakse taanis mööblivalmistamiseks, paberi valmistamiseks ja ka kütteks ( soojus ). Olemas olevadid puidu varusid on vähe, kuid aastatega on Taani puidu varud suurenenud (ekspordivad puitu ja puidutooteid) .
    3.7 Põllumajandus
    Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse.
    3.8 Kalandus
    Taanis oli 2006. aasta lõpus registreeritud 3400 kalapüügialust koos 5400 kalamehega. Kalatööstuses töötas u. 6500 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2006. aastal 2,7 mlrd DKK väärtuses kala (ehk u. 1 mln. tonni). Kalatoodete eksport, mis põhines nii omatoodangul kui ka imporditud toorainel, moodustas 16,5 mlrd DKK. Umbes 80% kalast püütakse Põhjamerest.








    Kasutatud kirjandus:


    1.”Maailma Maad”, teadmik, 1987
    2. http://www.vm.ee/?q=et/node/4644
    3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taani.ht m
    4. http://et.wikipedia.org/wiki/Taan i
    5. http://www.slideshare.net/eurulauka/taani-kuningriik
    6. http://www.vm.ee/?q=et/node/4646



    13
  • Vasakule Paremale
    Taani - referaat #1 Taani - referaat #2 Taani - referaat #3 Taani - referaat #4 Taani - referaat #5 Taani - referaat #6 Taani - referaat #7 Taani - referaat #8 Taani - referaat #9 Taani - referaat #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Arelika Klimson Õppematerjali autor
    Referaadi eest sain hindeks 5.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Referaat geograafiast-Taani
    23
    doc

    Referaat geograafiast: Taani

    ............................................................................. Rahvastik............................................................................................................................... Majandus............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga.

    Geograafia
    Taani Kuningriik-refereering
    28
    odt

    Taani Kuningriik, refereering

    Põllumajandustoodete eksport 22 Metsandus 23 Metallurgia ja masinaehitus 24 Kergetööstus 25 Transport 26 Turism 27 Kasutatud kirjandus 28 2 Üldandmed Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark) Pindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5 368 507 miljonit (01.01.2003) Rahvastiku tihedus: 124,9 inimest/ km²(01.01.2003) Riigikeel: Taani keel Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Peaminister: Anders Fogh Rasmussen (alates 27.11.2001) Pealinn: Kopenhaagen (501 tuhat elanikku, Kopenhaageni piirkond 1,1 miljonit elanikku) Rahaühik: Taani kroon, DKK (taani k. krone), 1 kroon=100 ööri (øre) (1) (2) http://www

    Geograafia
    Taani kuningriik
    16
    doc

    Taani kuningriik

    ......................................................................................................... 16 2 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Geograafiline asend Taani kuningriik asub Põhja- ja Kesk- Euroopa, Läänemere ja Põhjamere vahel. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub ta Põhja-Euroopa riikde hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopassa Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab

    Geograafia
    Taani
    2
    doc

    Taani

    Taani ÜLDINFO Pindala: 43 094 km² mis on 2133 km² väiksem kui Eestil.(45227 km²) Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa

    Geograafia
    Taani Kuningriik
    4
    odt

    Taani Kuningriik

    Pealinn: Kopenhaagen Rahaühik: Euro Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Asukoht Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub Taani Põhja-Euroopa riikide hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopasse. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres. Olulisemad

    Geograafia
    Referaat Taani kohta
    12
    doc

    Referaat Taani kohta

    Rakvere Gümnaasium STEN KISAND 11.A klass Taani Referaat Rakvere 2009 Sisukord Rakvere Gümnaasium................................................................................................................. 1 Taani............................................................................................................................................1 Referaat...........................................................................................................................

    Geograafia
    Taani Kuningriik
    14
    doc

    Taani Kuningriik

    ...........................................................................10 4.1. Ärikultuur.......................................................................................................................10 4.2. Turu valik ......................................................................................................................11 4.3. Eesti organisatsioonid.................................................................................................... 12 4.4. Taani organisatsioonid .................................................................................................. 13 2 1. MAJANDUSKESKKOND 1.1. Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa

    Turundus
    Taani kokkuvõte
    12
    doc

    Taani kokkuvõte

    1.Üldandmed lk.3 2. Geograafiline asend lk.4,5 3. Arengutase lk.6,7 4. Energiamajandus lk.8,9,10,11 5.Kasutatud materjal lk.12 2 Üldandmed Pindala 43 094 km2 Rahvaarv ­ 5 515 575 (juuli 2010) Pealinn ­ Kopenhaagen SKT elaniku kohta 35 900 USD Keel ­ Taani Rahaühik ­ Taani kroon Riigikord ­ Konstitutsiooniline monarhia Kuninganna ­ Margrethe II Põllumajandus % SKPst ­ 4 Tööstuse % SKPst ­ 27 Teeninduse % SKPst 69 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi. Läänest ja põhjast Põhjameri, idast Läänemeri. Taani

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    uuu profiilipilt
    uuu: aitas väga
    17:44 11-09-2012
    janelyt profiilipilt
    janely tilk: põhjalik
    19:28 05-06-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun