Taani Kuningriik, refereering (2)

Tapa

Uurimustöö
Taani Kuningriik
Koostaja : Alina Roditšenko
Klass: 10 a
2008/ 2009

Sisukord

Üldandmed 3
Asukoht 4
Pindala 5
Pinnamood 6
Kliima 7
Maavarad 8
Majandus 9
Rahvastik 10
Riigi arengutase 11
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 12
Firmad sellest riigist 13
Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14
Rahvastiku paiknemine 15
Soolis -vanuseline koosseis 16
Energeetika 17
Energia tootmine 18
Põllumajandus 19
Majanduslikud eeldused 20
Põllumajanduse spetsialiseerumine 21
Põllumajandustoodete eksport 22
Metsandus 23
Metallurgia ja masinaehitus 24
Kergetööstus 25
Transport 26
Turism 27
Kasutatud kirjandus 28
Üldandmed
Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark)
Pindala: 43 094 km²
Rahvaarv: 5 368 507 miljonit (01.01.2003)
Rahvastiku tihedus: 124,9 inimest/ km²(01.01.2003)
Riigikeel : Taani keel
Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia
Riigipea : kuninganna Margrethe II
Peaminister: Anders Fogh Rasmussen (alates 27.11.2001)
Pealinn: Kopenhaagen (501 tuhat elanikku, Kopenhaageni piirkond 1,1 miljonit elanikku)
Rahaühik: Taani kroon, DKK (taani k. krone), 1 kroon=100 ööri (øre) (1)
(2)
http://www.nielsen-books.com/images/Denmark_Map.gif(2)
http://www.zone.ee/uba/geo/taani(1)

Asukoht

Taani Kuningriik paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland , Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt , Sjaellandist aga Suur Belt.
( http://www.zone.ee/uba/geo/taan i)

Pindala

Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 406-st saarest . Umbes üheksakümmend saart on asustatud, suuremad neist Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm . Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist. ( http://www.zone.ee/uba/geo/taan i)

Pinnamood

Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi , vaid Bornholmi saare all on graniit . Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena.
( http://www.zone.ee/uba/geo/taan i)

Kliima

Taani on pea kõigist külgedest piiratud merega ning seetõttu on kliima siin läbi terve aasta pehme, ilma järskude temperatuurilangusteta, kuid tugevate tuultega. Päevad on talviti lühikesed, jahedad ning mööda Taanit reisimiseks vähemsobivad, ööpäeva keskmine õhutemperatuur jaanuaris 0oC. Kõige parem on Taani sõita juulis või augustis, sest sel perioodil tõuseb õhutemperatuur +16oC kuni +18oC
( http://www.zone.ee/uba/geo/taan i)

Maavarad

Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele . Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid , mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile , kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus , suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul.
( http://www.zone.ee/uba/geo/taan i)

Majandus

Taani kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse majanduslike liitudesse (nt.WTO ja EL).
Erakordselt oluline on väliskaubandus. Välja veetakse üle poole põllumajandus ja kolmandik tööstustoodangust. Tegeletakse ka taimede kasvatamisega (seda kasvuhoonetes).
Riigikapitali osa on suurim infrastruktuuris, eriti raudtee -, lennundus - ja meretranspordis ning side.
Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikum ja olulisem majandusharu . Haritavat maad on 62%territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad.
Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta. Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha , munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. (joon. 12).Suur osa Taani tööjõust on tegev tööstuses, toodetakse kodumasinaid, laevu, elektroonikaseadmeid.
( http://www.zone.ee/uba/geo/taan i)

Rahvastik

Taani Kuningriigis elab 5,38 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus 124,9 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 74 ja naistel 79 aastat.
Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad umbes 8% Taani rahvastikust. Enne 1980. aastat Taani elama asunud kodanikest tuli enamus peamiselt teistest Põhjamaadest, EL-i riikidest, USA-st, Türgist ja mingil määral ka endisest Jugoslaaviast. Viimase paarikümne aasta jooksul on pilt muutunud, kuna suurem osa sisserännanutest pärineb endisest Jugoslaaviast, Türgist, Iraagist , Somaaliast, Iraanist Pakistanist, Afganistanist ja Sri Lankalt. Enamus neist on sõjapõgenikud. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese.
85% Taani rahvastikust on luterlased, 2% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv taani keel, mis on arusaadav ka norralastele ja rootslastele, olles ühtlasi suguluses saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles.
( http://www.zone.ee/uba/geo/taan i)
( http://www.vm.ee/est/kat_302/2588.html )
Riigi arengutase
Arengutaseme näitaja
taani
SKT inimese kohta, UDS
25 500
Sündimus 1000 elniku kohta
11,96
Suremus 1000 elaniku kohta
10.9
Imikusuremus 1000 elaniku kohta
5,04
Keskmine eluiga sünnihetkest( M/ N )
74/79
Täiskasvanute hariustase(%)
100
Põllumajanduses hõivatud (%)
4
Kuuluvus riikide rühma
Inforiik
(Maailma ühiskonna geograafia Gümnaasiumile töövihik, 2003, lk 96)

Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse

WTO- 1.jaanuar 1995. aasta

Euroopa Liit- 1.jaanuar 1973. aasta
( http://www.wto.org )
( http://www.europa.eu )
Firmad sellest riigist

Avk International AS

Dansk Smede og Maskinteknik AS (DSM)

Grundfos
jne
( http://www.ambtallinn.u m)

Rahvaarv ja rahvaarvu muutused

Taani rahvastik kasvab aeglases tempos . Loomulik iive on praktiliselt olematu. Nagu arenenud maadele kohane.
Rahvastiku paiknemine
Rahvastiku tihedus on 124,6 elanikku km² kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal ja Suurbritannias.
Tihedam asustus on seal kus asuvad tööstus- ja kaubandusorganisatsioonid ning ärikorbonisatsioonid. Nagu näiteks: Kopenhaagen ning tema järel Århus, Odense, Ålborg ja Esbjerg.
Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku.
Taani suuremad linnad asuvad veekogude läheduses ehk siis mere kõrval. Peamine põhjus miks linnad on sinna tekkinud on just meri tänu merele on sinna lihtsam ligipääseda, kliima on sobilikum, rohkem tööjõudu tarvis (sadamad) jne.
Taani kuningriigis on linnastumine kahtlemata jõudnud lõppjärku.
( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )

( http://et.wikipedia.org/wiki/Taan i)

Soolis- vanuseline koosseis

• Lapsed alla 15 eluaasta moodustavad 18,7% rahvastikust.
  
• Vanemaealised inimesed üle 65 eluaasta moodustavad 15,7% rahvastikust.
  

(mehi 374388; naisi 447634)(2008a.)

Tööealiste osatähtsus on suur. Tööealisi inimesi on üle poole (66,4%) rahavstiku.

• Tegemist on nooreneva rahvastikuga.
  
• Keskmine eluiga on kõrge (76 aastat).
  
• Sünnib:11,96‰, sureb : 10,9‰, väikelaste suremus: 5,05‰. Sünnib rohkem kui sureb ja suremusest pool moodustab väikelaste suremus.
  
• Sündimus on viimastel aastatel pisut langenud.
  
• Viimasel viiel aastal on poisse vähem sündinud kui tüdrukuid.
  
• 
  

Viimases ülemineku etapis e.kaasaegne põlvkondade vaheldumine e. Nullkasv.
( https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/da.html )
Energeetika
Nafta- ja gaasitööstus
Taani on Euroopa kolmas nafta- ja gaasitootja Norra ja Suurbritannia järel. Nafta ja gaasi tootmine toimub Taani majandusvööndis Põhjamerel. Suurimad nafta- ja gaasitootjad on DONG Energy ja A.P. Møller – Mærsk kontserni kuuluv Mærsk Olie og Gas. Taani on energiaallikate netoeksportija. Taani gaasiturul kehtib alates 01.01.2004 vaba konkurents .
Elektri tootmine
Koos Soome, Rootsi ja Norraga osaleb Taani Põhjamaade elektribörsil NordPool ja koostööorganisatsioonis NORDEL. Taani elektriturg avati 2003. aasta 1. jaanuaril.
Taani turul on viimastel aastatel toimunud elektriettevõtete konsolideerumine ja välisettevõtete turuletulek ( Vattenfall , E.ON). Suurimad elektritootjad on DONG Energy ja Vattenfall. DONG Energy suuromanik on 73%lise osalusega Taani riik, kuid 21,9% riigile kuuluvatest aktsiatest on kavas maha müüa, millega säilib riigi napp enamusosalus..
Taanis on arenenud taastuvenergia kasutamine. Elektritootmises on taastuvenergia osakaal 24%, üle 20% tarbitavast elektrienergiast annab tuuleenergia . 2008. aastal loodetakse tuuleenergia osakaalu elektritootmises kasvatada 25%
'
( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )

Põllumajandus

Looduslikud eeldused

Taani on madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi.Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited.
Keskmine temp. on 17oC. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes.
Taanil on viljakad mullad .
Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavlt niiskust kuid mitte ka ülearu.

( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )

Majanduslikud eeldused

Põllumajandusel on kapital olemas, riik toetab, võttis kaua aega üleminek põllumajanduselt tööstusele. Põllumajandusega tegeleb tänapäeval ligi 4% inimetsets. Põllumajandusel on Taani majandusel oluline osa. Taanis on industreaalne tootmisviis .

( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )

Põllumajanduse spetsialieerumine

Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete.
Taani on spetsialiseerunud loomakasvatusele.

( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )

Põllumajandustoodete eksport

Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga, kuid samas prognoositakse seakasvatuse vähenemist lähiaastatel. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse.
( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )

Metsandus

Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid.
( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )

Metallurgia ja masinaehitus

Metallitööstus ja masinaehitus on Taani suurim tööstusharu ja mitme allsektori lõikes on Taani juhtivaid riike maailmas, nagu näiteks laevaehituses. Suurim laevaehitusettevõtte on A.P. Møller – Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehas, mis on ka Loksa Laevatehase omanik. Tuuleenergia massiline kasutamine on aidanud kaasa sellele, et Taani on üks suuremaid tuulegeneraatorite tootjaid. Tuntuim tuulegeneraatorite tootja on Vestas Wind System, kes on ka maailma suurim taoline ettevõte. Alates 2006. aastast valmistab Vestase (nagu ka Siemensi ja Hispaania Gamesa) generaatorite põhikomponente ABB tehas Eestis, asukohaga Jüris. Veel asuvad Taanis maailma ühed juhtivad vee-, küte- ja jahutussüsteemide tootjad Danfoss ja Grundfos. Üks olulisimaid ettevõtteid kaabli ja juhtimissüsteemide tootmise vallas on NKT. Küttesüsteemide tootjana on tuntud Aalborg Industries.
( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )
Kergetööstus
Tekstiili- ja rõivatööstus on viimastel kümnenditel kaotanud oma positsiooni Kagu- Aasia ja Ida-Euroopa odavamale tootmisele. Paljud Taani ettevõtted on viinud oma tootmise odavamatesse riikidesse või ostavad sisse allhanget ning keskenduvad ise disainile ja turundusele. Suurimad tekstiili- ja rõivaettevõtted on Bestseller , IC Companys, Kansas Wenaas ja Brandex. Taani suurim jalatsitootja on Ecco. Taani rõivaloojad on suutnud luua rahvusvaheliselt läbi löönud kaubamärke, millest mitmed on tuntud ka Eesti tarbijatele kuigi nad ei pruugi seostuda Taaniga.
Taanis võiksid olla enim arenenud kunst tooted kuna Taanis keemiatööstus on arenenud.
Kohapeal on võinalik saada villa, nahka, lina.(kuid ei tea kui palju saab toorainet kohapealt ja kui suur osa see on koguproduktist)
Tekstiili ja riide tööstus on Taani 4. suurim ekspordi tööstus. Mines tagasi aastadesse 1990- 2001 Taani tekstiili ja rõivaste eksport on rohkem kui kahekortistunud- 1 305 milj. eurolt 2 913 millioni eoroni. Nii eksportitakse kui imporditakse tekstiili tooteid. Seega on kergetööstus moodustab küllatki suure osa riigimajandusest.
( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )

Transport

Taani laevaliiklust soodutavad tema hea asupaik saab hästi ja kohe laveaga ligi. Kuid kui rongiga minna siis peab minema läbi teiste riikide enne sihtkohta jõudmist. Samuti on Taanis olemas lennujaamad seega saab sinna ka lennugiga. Rääkimata sõiduteedest.

Autotransport

Kogu pikkus: 71 474 km
Sillutatud: 71 474 km (k. a. 880 km kiirteid)
Sillutamata: 0 km

Raudteetransport

Kogu pikkus: 2 859 km (508 km privaatne omand)
Standartne tase: 2 859 km 1 435- m mõõturiga ( 600 km elektrifitseeritud; 700km kahekordset rada)
Raudtee on ühenduses Saksamaaga.

Õhutransport

Lennujaamu : 116 lennujaama
Maabumis/ tõusmisrada: sillutatud 28; sillutamata 88
Kõigekiiremini on võimalik jõuda Taani minnes sinna lennukiga. Selleks kuluks aega umbes 1 tund.
( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )

Turism

Taani on tuntud turismimaa. Turismi arengueeldused on nende hästi arenenud keemiatööstus. Kuna sealt tuleb taanlaste üks suur leiutisi, lego ja see meelitab palju turiste koos oma lastega Taani. Tõenäoliselt on Legoland üks enim külastatud paiku Taanis.
Turism moodustab sisemajanduse koguproduktist umbes 20%
( http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html )
Kasutatud kirjandus
http://www.nielsen-books.com/images/Denmark_Map.gif
http://www.zone.ee/uba/geo/taan i
http://www.vm.ee/est/kat_302/2588.html
http://www.ambtallinn.u m
Maailma ühiskonna geograafia Gümnaasiumile töövihik, 2003, lk 96
28