Taani Kuningriik (0)

********* Põhikool
Taani Kuningriik
Referaat
*************
IX kl
**** 2010
Üldandmed
Pindala:
43 000 km²
Rahvaarv:
5 300 000
Riigikord :
Konstitutsiooniline monarhia .
Haldusjaotus:
14 maakonda , pluss omaette haldusüksused Kopenhaagen ja Frederiksberg.
Pealinn:
Kopenhaagen
Rahaühik:
Euro
Linnastumine:
85%
Sündimus:
12‰
Suremus:
11‰
Keskmine eluiga:
76 aastat.
Põllumaj. % SKP-st
4
Tööstuse % SKP- st
27
Teeninduse % SKP- st
69
SKP $/in.
23 200
Eksportkaubad
Masinad , kütused, laevad, toiduained.
Asukoht
Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa.
Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub Taani Põhja-Euroopa riikide hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopasse. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm.
Riigikord
Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister . Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondades.
2
Majandus
Taani on üks maailma kõige kõrgema maksukoormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid. Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist. Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12,1%. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku.
Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikuim ja oluliseim majandusharu . Haritavat maad on 62% territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad.
Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta.
Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha , munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased.
Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest. Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel, põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku. Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut. Samuti majandab Taani end suhkruga ise ära- Lollandil kasvatatakse ohtralt suhkrupeete.
Suur osa Taani tööjõust on tegev tööstuses, toodetakse kodumasinaid, laevu, elektroonikaseadmeid.
Taani on tähtis rahvusvaheliste liiklusteede keskus— seda riiki läbivad mitmed tähtsad maanteed , lisaks sellele ületavad väinu sajad sillad ja kümned tunnelid . Kui need peaksid ka puuduma , siis asendab neid suur praamlaevade hulk. Eriti tihe liiklus on Taani ja Rootsi vahel. Pikim sild ühendab Fyni saare mandriga, see kulgeb üle Väikse- Belti väina. Kopenhagenis asub ka Põhjamaade suurim lennujaam: Kastrup.
Looduslikud tingimused
Taani on tasane lauskmaa . Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist , on künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda.
Pinnakatteks on enamasti moreen , nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane , levinud on luited . Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad , kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena.
Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune . Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv-- 42 km2.
Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele . Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid , mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. Arenenud on ka kalandus , suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul.
3
Kasutatud materjalid
1. Taani. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Taan i
2. Taani. URL= http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taani.ht m
3. Taani Kuningriik. URL= http://www.annaabi.com/taani-kuningriik-m34559.html
4. Taani. URL= http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/denmark/index_et.ht m
4