Taani Kuningriik (0)

Tallinna Majanduskool - Majandus - Turundus

1 Hindamata

Taani Kuningriik
Rahvusvaheline turundus
Tallinn 2010
SISUKORD
1. Majanduskeskkond 3
1.1. Pindala 3
1.2. Rahvastik 3
1.3. Haldusjaotus 4
2. poliitiline keskkond 5
2.1. Riigipea 5
2.2. Parlament 5
2.3. Valitsus 5
3. Seadusandlik keskkond 6
3.1. Kohtusüsteem 6
3.2. Varia 6
3.3. Maksud 7
3.4. Käibemaks ja aktsiisimaksud 7
3.5. Ettevõtte tulumaks 8
3.6. Sotsiaalkindlustusmaksud ja palgafondimaksud 8
3.7. Omandimaksud 9
4. Kultuuriline keskkond 10
4.1. Ärikultuur 10
4.2. Turu valik 11
4.3. Eesti organisatsioonid 12
4.4. Taani organisatsioonid 13

Majanduskeskkond

Pindala

Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest . Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm . Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist

Rahvastik

Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat.
2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba.
83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles.

Haldusjaotus

Taani on administratiivselt jaotatud 5 regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna-Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga.
Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg.

poliitiline keskkond

Riigipea

Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia . Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik .
Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Parlament

Taanis on ühekojaline parlament. Parlamendi 179 saadikut valitakse otsestel valimistel reeglina iga nelja aasta tagant, kuid valitsus võib nõuda erakorraliste valimiste korraldamist. 2 saadikut valitakse Fääri saartelt ja 2 saadikut Gröönimaalt. Parlamendi praegune koosseis valiti 13. novembril 2007. aastal.

Valitsus

Liberaalide ja konservatiivide vähemusvalitsusel on parlamendis 64 kohta 179-st. Koalitsiooni toetavad parlamendis Taani Rahvapartei ja 2007. a. aastal loodud Uus Allianss .

Seadusandlik keskkond

Kohtusüsteem

Taani kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuid (byret), mis lahendavad kriminaal- ja tsiviilvaidlusi, on 24. Ringkonnakohtuid (landsret) on kaks, mis asuvad Kopenhaagenis ja Viborgis. Kopenhaageni ehk idaringkonnakohtu alla kuuluvad ka Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud. Kõrgeimaks kohtuastmeks on Ülemkohus (Højesteret). Ülemkohtu koosseisu kuulub 19 kohtunikku (kuid kaks nendest töötavad hetkel Euroopa Inimõiguste Kohtus). Lisaks kuulub kohtusüsteemi Mere- ja Kaubanduskohus (Sø- og Handelsretten) asukohaga Kopenhaagenis, mis tegeleb mere- ja kaubandusõiguse küsimustega.

Varia

Taanist sai Euroopa Majandusühenduse (Euroopa Liidu) liige 1973. aastal. Taani on ka NATO liige. Sõjaväeteenistus kestab 9-12 kuud. Suuremate poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks viiakse riigis läbi referendum .
Ettevõtluse vormid ja registreerimine
Äritegevus on Taanis reguleeritud järgmiste ettevõtlusvormidega:

aktsiaselts (aktieselskab - A/S)
osaühing (anpartsselskab - ApS)
filiaal (filial)
täisühing (interessentskab - I/S)
usaldusühing (kommanditselskab - K/S)
usaldusaktsiaselts (partnerselskab ehk kommanditaktieselskab - P/S)
ühistu (andelsforetagende - a.m.b.a.)
füüsilisest isikust ettevõtja (enkeltmandsfirma)
ettevõtlusfond (erhvervsdrivende fond)
esindus (repræsentationskontor)

Kõik ettevõtted peavad olema registreeritud äriregistris. Ettevõtte registreerimine on Taanis tasuta. Registreerimisel omistatakse ettevõttele registreerimisnumber (CVR number). Välisettevõtte esindust ei pea registreerima.

Maksud

Rahvusvahelises kontekstis on Taani hea maa, kuhu rajada tütarettevõte. On olemas eriregulatsioon juhtivtöötajate lähetuste kohta. Nende töötajate tulumaksu määr on 31% (koos tööturumaksuga), kui on täidetud teatud tingimused ja töötamisaja kestvus on 6 kuni 36 kuud. On väga soodsad tingimused uurimis-ja arendustegevuseks. Kulutused kas arvatakse maha või on võimalus amortisatsiooniks. Tulumaksu ei nõuta sisse intressimaksetelt Taanist. Dividende võib Taanist välja maksta maksuvabalt. Kapitalitulu aktsiate müügist on maksuvaba pärast 3-aastast aktsiate omamist.

Käibemaks ja aktsiisimaksud

Käibemaksu suuruseks on 25%. Ettevõte peab end registreerima Tolli- ja Maksuametis käibemaksukohuslasena. Käibemaksukohuslasena peab registreerima ka äriregistris mitteregistreeritud ettevõtte, mille aastakäive ületab 20 000 DKK. Maksukohustus võib olla nii täielik kui piiratud. Kui ettevõtte asukohamaaks on Taani, on ta täismaksukohuslane. Aktsiaseltside ja osaühingute asukohamaaks loetakse Taani, kui nad on Taanis registreeritud. Muude ettevõtlusvormide puhul on määravaks juhatuse asukoht. Ettevõte, mis ei ole Taanis asutatud ega esindatud, kuid soovib siin teenuseid osutada, peab üldjuhul 8 päeva enne teenuse osutamise algust registreerima end käibemaksukohuslaseks Tolli- ja Maksuametis. Registreerimiseks tuleb täita blankett ja saata aadressil ToldSkat Sydjylland, Region Sønderborg, Hilmar Finsens Gade 18, DK-6400 Sønderborg, Danmark.
Käibemaksukohuslaseks registreerimisel võib Tolli- ja Maksuamet nõuda ettevõttelt järgmisi andmeid:

eeldatav käive Taanis;
koopiad Taanis sõlmitud lepingutest;
töötajate arv;
töö liik ja teenuse ostja Taanis;
tõend käibemaksukohuslaseks registreerimise kohta Eestis.

Käibemaksukohuslaseks pole vaja registreerida kui ettevõttel on Taanis käibemaksukohuslasena registreeritud esindaja. Samuti pole registreerimine vajalik juhul kui ettevõttel puudub alaline tegevuskoht Taanis ja teenuse ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena ning maksab käibemaksu. Igal konkreetsel juhul on vajalik kontrollida Tolli- ja Maksuametist, kas ettevõtte registreerimine on nõutav.
Aktsiisimaksud kehtivad mitmetele kaupadele nagu tubakas, alkohol , kütused ja autod.

Ettevõtte tulumaks

Kehtiv ettevõtte tulumaksumäär on 25%. Samuti maksustatakse 25%-ga kapitalitulu. Üldjuhul on aktsiate võõrandamisest saadav tulu kapitalitulu maksust vabastatud kui aktsiaid omati üle kolme aasta vastavalt EL ema-tütarettevõtte direktiivile. Dividendidelt peetakse üldjuhul kinni 25%, kuid riikidevaheliste lepingutega võivad olla sätestatud teistsugused tingimused.

Sotsiaalkindlustusmaksud ja palgafondimaksud

Tööandjaid puudutavad kohustusliku pensionikindlustuse makseid tööturu pensionifondi (ATP Fund). Kohustuslikku pensionikindlustust maksavad kõik töötajad, kes töötavad vähemalt 9 tundi nädalas. Põhikindlustuse makse suurus täistööaja eest (ehk üle 117 töötunni kuus) on 243,90 DKK kuus, millest 2/3 maksab tööandja (162,60 DKK) ja 1/3 maksab töövõtja (81,30 DKK).
Töötajate ja ettevõtjate sotsiaalkindlustuse tagab tööturumaks (arbejdsmarkedsbidrag – AM-bidrag). Maksumäär on 8%. Ka lähetuse alusel Taanis töötavad isikud on maksustatud tööturumaksuga.
Üldine tööjõukulu maks (lønsumsafgift) kehtib enamike ettevõtete kohta, kes pakuvad teenuseid, mille eest ei maksta käibemaksu. Maksumäär ulatub umbes 3%-st kuni umbes 9%-ni kõigist makstavatest palkadest, tulud kaasaarvatud, pluss või miinus aasta avatulemused. Kõigil juhtudel on maksuperioodi pikkus kvartal . Aruanne tehakse iga kvartali järgse kuu 15. kuupäevaks.
Töötuskindlustuse saamiseks on töötajal vajalik teha makseid töötuskindlustusfondi (A-kasse). Töötuskindlustusfondi puhul pole tegemist riiklike maksetega, vaid vastavad fondid on eraõiguslikud (ja moodustatud valdavalt erialaste ametiühingute juures).
Lisaks arvatakse brutotulust maha tervishoiumaks (sundhedsbidrag), mille määr on 8%.

Omandimaksud

Omandimaksudeks on maamaks , omandi väärtuse maks ja hoonemaks. Maamaksu tasutakse aastas maa väärtusest 10 % riigile ja 6-24 % kommuunile (näiteks Kopenhaagenis on maksimaalsed 24 % kuigi Kopenhaageniga piirnevas Gentofte kommuunis, mis on sisuliselt Kopenhaageni eeslinn , on kohalik maamaks vaid 6 %). Omandi väärtusmaksu tasuvad eraisikud 10 % riigile ja äriühingud hoonemaksu kuni 10 % ärihoone maksumusest kommuunile.
Kinnisvara väärtuse maks oli 2007. a. määrade järgi 1% kui omandi väärtus on alla 3 040 000 DKK ning 3% kui kinnisvara väärtus on üle mainitud summa. Suvilate puhul kehtestub nn omandi kasutamise maks 0,5% nädalatel 22-34 (ehk suvekuudel) muul ajal 0,25%.

Kultuuriline keskkond

Ärikultuur

Tüüpiline Taani ärimees on konservatiivne ja efektiivne. Keskmisest nooremad äriinimesed on pigem vabameelsed kui konservatiivsed , eriti riietumise koha pealt. Näiteks võivad nooremad ärimehed kohtumisele tulla ka põlvpükstes ja varbavahe-jalatsites, mis ei tähenda, et nad kohtumist või tehingut tõsiselt ei võta. Ärikohtumised algavad üldjuhul täpselt ja hilinemine pole aktsepteeritud. Ärikohtumised tuleb alati eelnevalt kokku leppida. Taanlased lepivad ärikohtumised kokku vaid tööajaks (8.30 kuni 16.00), erandid sellest on ülimalt harvad . Raskendatud on ärisuhtlemine suvepuhkuste (u 20. juunist kuni 8. augustini ), aga ka jõulupuhkuste (20. detsembrist kuni 5. jaanuarini) ja lihavõttepuhkuste perioodil.
Enne kella kümmet algavad kohtumised on sageli nn “hommikueinekohtumised”, s.t. külalisele pakutakse kohtumise ajal kerget einet. Üsna tavalised on ärilõunad, kuid äriõhtusöögid pole nii sagedased. Küllakutsed äripartneri juurde koju on ebatüüpilised ja viitavad äripartnerite väga headele suhetele. Tavaks pole teha äripartnerile ka kingitusi. Erandi selles osas moodustavad erilised sündmused ja tähtpäevad, mispuhul on tavaks kinkida spetsiaalses kinkekarbis paar pudelit head veini. Kasulik on oma äripartnereid personaalselt tunda ja nendega ka regulaarselt kohtuda.
Taanlased hinna üle tavaliselt ei tingi. Seetõttu tasub taanlastega suhtlemisel küsida kohe lõpphinda. Taanlased hindavad täpsust ka lepingutest kinnipidamisel ja toote kvaliteeti. Oluline on kokkulepetest kinnipidamine – iga eksimus mõjutab nii enda kui ka teiste Eesti ettevõtete äri. Samas ei ole nad sugugi ise varmad pidama kinni maksetähtaegadest, kuid üldjuhul maksmata ei jäeta. Maksedistsipliini tagamiseks võib ekspordi puhul kasutada näiteks faktooringut. Ettevaatlik tuleb olla ka Taani vahendajatega, äripartnereid ei tasuks ülemäära usaldada ja nende tausta tasub kindlasti eelnevalt kontrollida.
Kuigi Taani on kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riik, võib ettevõtete valmisolek kasutada elektronkirja olla suhteliselt erinev. Esineb isegi IT ja telekommunikatsiooniettevõtete puhul, et e-kirjadele ei vastata. Samas on ka palju ettevõtteid, kellele suhtlemine elektronposti teel pole probleemiks. Seetõttu võiks soovitada nende äripartnerite puhul, keda hästi ei tunta, kontakteerumist pigem faksi kui elektronposti teel, seda eriti siis kui teada on ettevõtte elektronposti üldaadress, mitte aga konkreetse isiku personaalne aadress. On oluline teada, et kui Taani äripartner oskab hästi inglise keelt või Eesti partner taani keelt siis eelistatakse Taani poolt e- maili , faksi, tavaposti teel suhtlemisele telefonikõnet.
Taanlasele on oluliseks argumendiks teise taanlase positiivne kogemus. Seetõttu mõjub Eesti partneri jutust palju paremini mõne teise Taani ärimehe soovitus. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuigi leidub Eestit põhjalikult tundvaid taanlasi, ei pruugi enamiku taanlaste teadmised Eestist olla kuigi suured.

Turu valik

Taani turule sisenemine eeldab ettevõtjalt samasugust kodutööd nagu igale teisele turule sisenemine. Taani võib Eesti ettevõtetele olla üsnagi atraktiivne turg . Arvestades Taani rahvaarvu ja taanlaste ühte kõrgemat ostujõudu, on Eesti ettevõtetel mitmeid võimalusi oma kaupu turustada. Võrreldes teiste Põhjamaadega on Taanis import elaniku kohta kõrgem. Taanis on küll kõrgelt arenenud tööstus, kuid oma väiksuse tõttu on ja jääb Taani sõltuvaks imporditavatest toorainest, pooltoodetest ja allhankest. Eesti ettevõtetel on üsnagi head võimalused siseneda Taani turule allhankijana, kuigi see ei pruugi ettevõttele olla soodsaim lahendus. Et konkurentsis püsima jääda, on Taani ettevõtted viinud lihtsamad ja töömahukamad protsessid üle Ida-Euroopas ja Aasias paiknevatesse tütarettevõtetesse või ostavad neid sisse. Paljudel Taani ettevõtetel on koostööpartnerid Ida-Euroopas, eelkõige Poolas, kuid ka Leedus, Lätis ja Eestis.
Taani turule lõpptoodanguga sisenemist raskendab asjaolu, et valitseb tihe konkurents enamiku kaubaartiklite osas. Välja on kujunenud kodumaised turuliidrid, konkurentsi tihendavad välisettevõtted. Välisettevõtetest on aktiivsemad Euroopa Liidu ettevõtted, kes kasutavad ära Euroopa Liidu siseturu eeliseid , aga ka USA ettevõtted. Seega vastab enamikul juhtudel tõele väide, et kui toode on konkurentsivõimeline Taani turul, osutub ta konkurentsivõimeliseks Euroopa Liidu teiste liikmesriikide turgudel .
Tarbekaupade müügi juures tasub silmas pidada kodumaise toodangu eelistamist, mis ilmneb kõige selgemalt toidukaupade tarbimisstruktuuris. Keskmise taanlase tarbimiseelistused on aja jooksul välja kujunenud ja panna taanlasi ostma Eesti tooteid on ülimalt keeruline protsess. Taanlasele on eelkõige olulised toote kvaliteet, hind ja disain . Eesti tooteid klassifitseeritakse Ida-Euroopa kaupade hulka ja usaldus nende toodete suhtes ei ole veel välja kujunenud. Taanis on hetkel lihtsaim müüa Eesti tooteid läbi Taanis tegutseva äripartneri, kellel on vastava toote müügiga seotud pikaajalised kogemused, kes tunneb turgu, konkurente, kellel on hea imago jne.
Toidukaupade puhul on turule sisenemist takistavaks asjaoluks kahe suurema ettevõtte turgu valitsev seisund, mistõttu puudub neil stiimul uute kaupade müüki võtmiseks. Takistab ka asjaolu, et Taanis on seadusega reguleeritud kaupluste maksimumsuurus, millest tulenevalt ei ole paljudel juhtudel ruumipuuduse tõttu võimalik uusi kaupu müüki võtta.
Infoallikad ja partnerite leidmine
Sobiva koostööpartneri leidmine Taanis on suhteliselt raske. Enne koostööpartneri otsimise alustamist tuleks teha ära toote suhtes korralik kodutöö, s.h. on vajalik oma toote perfektne tundmine ning oskus seda ka koostööpartnerile arusaadavalt tutvustada. Võimalused partneri leidmiseks varieeruvad nii ettevõtte suurusest kui ka toote eripärast lähtuvalt. Üldjuhul kehtib reegel, et mida laiemale tarbijaskonnale kaup on määratud, seda rohkem on erinevaid vahenduslülisid enne toote lõpptarbijani jõudmist. Kehtib ka vastupidine reegel, mille kohaselt mida spetsiifilisem on toode, seda suurema tõenäosusega osutuvad efektiivseks otsekontaktid selle lõppkasutajaga.
Partneri leidmiseks peaks kindlasti külastama Taanit. Osaleda tasub messidel ja võtta osa ärimissioonidest. Taanit külastades tasuks üritada kohtuda nii paljude potentsiaalsete äripartneritega kui võimalik.

Eesti organisatsioonid

Koostööpartneri leidmiseks Taanis tuleks eelkõige otsida infot nende Taani ettevõtete kohta, kes soovivad kontakte Eesti ettevõtetega. Selleks tasub kontakteeruda Eesti ettevõtlusorganisatsioonidega ja teatud juhtudel ka Tallinnas asuvas Taani saatkonna kaubandusosakonnaga. Eesti ettevõtetel tuleks julgemini kontakteeruda ettevõtlusorganisatsioonidega, et paremini kasutada ära nende poolt pakutavaid teenuseid.
Ekspordi edendamise riiklikuks institutsiooniks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Eelkõige tasub EAS-iga kontakteeruda nendel ettevõtetel, kes alles otsivad võimalusi välisturule minekuks ja pole kindlad sihtturu valikus . EAS-ilt saab lisaks infole sihtturu kohta ka konsultatsiooni ning infot konkreetsete kaubandus- või koostööpartnerite leidmiseks. EAS-il on andmekogu Eestist kauba ostmiseks laekunud ostusoovide kohta. Samuti peab EAS Eesti ekspordiettevõtete ja eksporditoodete andmekogu, mis on kättesaadav ka interneti vahendusel.
Sarnaselt EAS-ile võib kaubandus- või koostööpartnerite otsingul küsida infot Väliskaubanduse Liidult, mis omab koostöökontakte mitmete sõsar-organisatsioonidega välisriikides. Ka Kaubandus-tööstuskoda peab Eesti ettevõtete ekspordisoovide ja Eestist kaupu importida soovivate välisettevõtete andmekogusid. Võimalike koostöökontaktide kohta on soovitav küsida infot ka erialaliitudest.
Info ja kontaktide saamiseks võib pöörduda Eesti Vabariigi Kopenhaageni Suursaatkonna poole. Kuna Eesti riigil pole Kopenhaagenis eraldi kaubandusesindajat, siis täidab kaubandusesindaja funktsioone saatkonna majandusdiplomaat. Sellest tulenevalt ei tee saatkond näiteks turu-uuringuid, ei osale konkreetsete tehingute vahendamisel ega korralda ettevõtete vahelisi otsekontakte. Üldjuhul aitab saatkond ettevõtteid vajaliku info ja võimalike koostööpartnerite leidmisel. Reeglina on soovitav enne saatkonna poole pöördumist küsida infot ja konsulteerida Eestis asuvate ekspordi arendamise organisatsioonidega. Küll tasub saatkonna või välisministeeriumi poole pöörduda spetsiifilisemate küsimustega ja konkreetsete probleemidega, mis on turul tegutsedes tekkinud. Samuti tasub teatada kõigist ebavõrdse kohtlemise juhtudest Taani ametivõimude poolt.

Taani organisatsioonid

Äripartnerite leidmiseks Taanis võiks eelkõige soovitada maakondades ja kommuunides asuvaid euroinfo keskusi või ettevõtluskeskusi, mis on otsekontaktis piirkonna ettevõtetega. Tihtipeale on maakondades asuvad ettevõtted rohkem huvitatud ärisuhete loomisest Eesti ettevõtetega kui seda on Kopenhaagenis asuvad ettevõtted ning seetõttu on üsna tõenäoline, et selliste organisatsioonide kaudu on võimalik leida sobiv äripartner. Informatsiooni hankimisel läbi suurte organisatsioonide nagu Taani Tööstuse Keskliit ( Dansk Industri) tuleks meeles pidada, et need kaitsevad väga intensiivselt oma ettevõtete ärihuve ning konkurentsi silmas pidades tihtipeale ei ole huvitatud Eesti ettevõtetega tegelema. Siiski kui saata korrektne ja inglisekeelne ettevõtte tegevuse tutvustus Tööstuse Keskliitu ja Kaubanduskotta (Dansk Erhverv), siis avaldatakse ettevõtte andmed organisatsioonide infolehtedes ning seega jõuab info tuhandete ettevõteteni. See teenus on passiivne, kuid ettevõtjale tasuta. Osa informatsioonist nagu näiteks Kaubanduskoja poolt väljastatavad importööride nimekirjad on tasulised. Mõlemal nimetatud organisatsioonil on tihedad kontaktid erialaliitudega, mille kaudu on samuti võimalik infot hankida. Erialaliitude kohta võib infot küsida Eesti saatkonnast Kopenhaagenis või Taani saatkonnast Tallinnas.
14

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

danel15 Õppematerjali autor

Taani kuningriigi majanduslik, seadusandlik, poliitiline ja kultuuriline keskkond

turundus poliitika seadusandlus kultuur majandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat Taani kohta

Rakvere Gümnaasium STEN KISAND 11.A klass Taani Referaat Rakvere 2009 Sisukord Rakvere Gümnaasium................................................................................................................. 1 Taani............................................................................................................................................1 Referaat.............................................................................................................

Geograafia

doc

Referaat geograafiast: Taani

............................................................................. Rahvastik............................................................................................................................... Majandus............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga.

Geograafia

docx

Taani - referaat

VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUM 11.b. TAANI Referaat Arelika Klimson 11. B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED.....................................

Geograafia

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE...............................

Geograafia

pdf

Nimetu

Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani

Kategoriseerimata

odt

III kursuse materjal

Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi (1949), Rumeenia (1993), Saksamaa (1950), San Marino (1988), Serbia (2003), Montenegro (2007), Slovakkia (1993), Sloveenia (1993), Soome (1989), Sveits (1963), Taani (1949), Tsehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina (1995), Ungari (1990), Venemaa (1996), Ühendkuningriik (1949). Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile.

Ühiskond

doc

Ettevõtluse alused

ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu

Ettevõtluse alused

doc

OÜ

1.REGISTREERIMINE Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) 1.1 Notaris registreerimine Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab, kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid) Notarite kohta leiad vajalikku infot ja kontaktid Eesti Vabariigi Notarite Koja kodulehelt www.notar.ee. 1.2. Elektroonselt registreerimine Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, s

Majandus

Rohkem sarnaseid