Taani (1)

Taani
ÜLDINFO
Pindala: 43 094 km² mis on 2133 km² väiksem kui Eestil.(45227 km²)
Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest . Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm . Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa. Mis kuulub ka Taanile . Samuti kuuluvad Taanile Fääri saared, mis asuvad Islandi ja Šotimaa vahel.


Looduslikku taimestikku on vähe säilinud, kuna Taanis leiab aset ulatuslik maaharimine . Haritavat maad on 66%, ja 16% hõlmavad metsad ja nõmmed. Lehtpuudest on levinud pöök, saar ja tamm.
Alates 2007. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks ( region ): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.
Rahvaarv: 5.475.791 inimest (5,5 miljonit) (01.01.2008.a.)
Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta mis on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal.
85% taanlastest elab linnas ja 15% maal.
Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. Vahe on siis ainult 4a mis on üpris vähe.
2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba.
83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust.
Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles.
Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Kopenhaageni järel on
Suurimad linnad:
1. Ärhus - 275 000 inimest
2. Odense - 182 000 inimest
Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia . Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik.
Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.
Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad ,
suved vihmased ja jahedad.
MAJANDUS
Taani on üks maailma kõige kõrgema maksukoormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid.
Taani impordib:

• Masinaid
  
• Toormetalli
  
• Veondusseadmeid
  
• Kütuseid
  
• Tarbekaupu
  

Taani ekspordib:

• Terast ja metalle
  
• Toiduaineid
  
• Keemiatooteid
  
• Mööblit
  
• Laevamootoreid ja liikureid 
  

Taani rahaühik on Taani kroon, mis jaguneb sajaks ööriks. Aastal 2009 on käibel 25-öörised ja 50-öörised ning 1-, 2-, 5-, 10- ja 20-kroonised mündid, lisaks 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kroonised paberrahad. Levinud maksevahendiks on ka Dankort, kohalik maksekaart, mida aktsepteerivad peaaegu kõik poed ja aastal 2000 lükkas Taani referendumil tagasi eurotsooniga ühinemise ettepaneku.