Referaat Taani kohta (0)

Rakvere Gümnaasium

STEN KISAND
11.A klass

Taani

Referaat

Rakvere 2009

Sisukord

Rakvere Gümnaasium 1
Taani 1
Referaat 1
Rakvere 2009 2
Sisukord 3
1. Üldandmed 4
1.1 Pindala 4
1.2 Rahvastik 4
1.3 Haldusjaotus 4
5
2. Esmasektor 6
2.1 Põllumajandus 6
2.2 Metsandus 6
2.3 Kalandus 6
3. Töötlev tööstus 7
3.1 Metallitööstus ja masinaehitus 7
3.2 Toiduainetööstus 7
3.3 Meditsiinitööstus 7
3.4 Elektroonikatööstus 8
3.5 Tekstiili- ja rõivatööstus 8
3.6 Keemiatööstus 8
4. Teenused 9
4.1 Transport 9
4.2 Telekommunikatsioon 9
4.3 Finantsteenused 10
4.4 Kaubandus 10
4.5 Turism 10
Kasutatud kirjandus 12

1. Üldandmed

1.1 Pindala

Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest . Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm . Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist[2].

1.2 Rahvastik

Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat[2]. 
2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba[2].
83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles[2].

1.3 Haldusjaotus

Taani on administratiivselt jaotatud 5 regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna-Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga[2].
Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg[2].

2. Esmasektor

2.1 Põllumajandus

Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse[2].

2.2 Metsandus

Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani on maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid[2].

2.3 Kalandus

Taanis oli 2006. aasta lõpus registreeritud 3400 kalapüügialust koos 5400 kalamehega. Kalatööstuses töötas u. 6500 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2006. aastal 2,7 mlrd DKK väärtuses kala (ehk u. 1 mln. tonni). Kalatoodete eksport , mis põhines nii omatoodangul kui ka imporditud toorainel, moodustas 16,5 mlrd DKK. Umbes 80% kalast püütakse Põhjamerest[2].

3. Töötlev tööstus

Tööstuses on hõivatud 14,5% Taani tööjõust. Üle 40% Taani tööstustoodangust valmib Kopenhaageni piirkonnas. Tööstustoodang moodustab üle poole riigi ekspordist[2].

3.1 Metallitööstus ja masinaehitus

Metallitööstus ja masinaehitus on Taani suurim tööstusharu ja mitme allsektori lõikes on Taani juhtivaid riike maailmas, nagu näiteks laevaehituses. Suurim laevaehitusettevõtte on A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehas, mis on ka Loksa Laevatehase omanik. Tuuleenergia massiline kasutamine on aidanud kaasa sellele, et Taani on üks suuremaid tuulegeneraatorite tootjaid. Tuntuim tuulegeneraatorite tootja on Vestas Wind System, kes on ka maailma suurim taoline ettevõte. Alates 2006. aastast valmistab Vestase (nagu ka Siemensi ja Hispaania Gamesa) generaatorite põhikomponente ABB tehas Eestis, asukohaga Jüris. Veel asuvad Taanis maailma ühed juhtivad vee-, küte- ja jahutussüsteemide tootjad Danfoss ja Grundfos. Üks olulisimaid ettevõtteid kaabli ja juhtimissüsteemide tootmise vallas on NKT. Küttesüsteemide tootjana on tuntud Aalborg Industries[2].

3.2 Toiduainetööstus

Toiduainetööstus on Taani teine suurem tööstusharu moodustades veerandi Taani tööstustoodangu müügist. Suurimad toiduainetööstusettevõtted on lihatööstus Danish Crown , piimatööstus Arla Foods , õlletootjad Carlsberg, Bryggerigruppen ja Harboes Bryggeri, kalatööstus Royal Greenland ning mitmed teised ettevõtted[2].

3.3 Meditsiinitööstus

Taani meditsiinitööstus on üks moodsamaid ja edukamaid maailmas. Ravimite ekspordilt elaniku kohta on Taani maailmas teisel kohal. Taanis valmistatakse üle 400 erineva ravimi, kuid olulisemad neist on insuliin ja antibiootikumid . Suurimaks ravimitootjaks on maailma suuruselt teine insuliinitootja Novo Nordisk, suuremad ravimi- ja meditsiinivahendite tootjad on veel Lundbeck, Nomeco, Novozymes, Leo Pharma, Coloplast, Nycomed, William Demant ja Alpharma. Sundi piirkonnas (ehk siis nii Taani kui Rootsi pool Sundi väina), kus on palju kõrgel tasemel ülikoole ja teadusasutusi, on moodustunud nn Medicon Valley, kus tegutsevad paljud rahvusvahelised ravimitootjad[2].

3.4 Elektroonikatööstus

Kuigi Taani elektroonikatööstuses puuduvad sellised üldtuntud nimed nagu Soomes Nokia või Rootsis Ericsson , on Taani elektroonikatööstus kõrgelt arenenud. Suurimad elektroonikaettevõtted on GN Store Nord , Lexel Electric , Bang & Olufsen ja Siemens[2].

3.5 Tekstiili- ja rõivatööstus

Tekstiili- ja rõivatööstus on viimastel kümnenditel kaotanud oma positsiooni Kagu- Aasia ja Ida-Euroopa odavamale tootmisele. Paljud Taani ettevõtted on viinud oma tootmise odavamatesse riikidesse või ostavad sisse allhanget ning keskenduvad ise disainile ja turundusele. Suurimad tekstiili- ja rõivaettevõtted on Bestseller , IC Companys, Kansas Wenaas ja Brandex. Taani suurim jalatsitootja on Ecco. Taani rõivaloojad on suutnud luua rahvusvaheliselt läbi löönud kaubamärke, millest mitmed on tuntud ka Eesti tarbijatele kuigi nad ei pruugi seostuda Taaniga[2].

3.6 Keemiatööstus

Lisaks ravimitootjatele on suurimad keemiatööstusettevõtted plastide tootja Borealis, peaasjalikult värve tootvad Akzo Nobel ja Hempel ning väetiste tootja Auriga Industries ja katalüüside tootmisele spetsialiseeruv Haldor Topsøe[2].

4. Teenused

4.1 Transport

Transpordi- ja kommunikatsioonisektoris on hõivatud 6,4% tööjõust. Rahalises väärtuses on Taani rahvusvahelises transpordis esikohal maanteetransport 55%-ga, millele järgneb meretransport 35%-ga. Koguselises väärtuses on esikohal meretransport 73%-ga millele järgneb maanteetransport 24%-ga. Taani kaubalaevastik on arvestatuna elanike arvu kohta üks maailma suuremaid ja olulist osa vedudest edendavad kabotaažveod välissadamate vahel. Maailma suurim kaubalaevastik (konteinerkaupade osas) kuulub A.P. Møller - Mærsk gruppi kuuluvale laevandusettevõttele Mærsk Sealand. Teised suuremad laevakompaniid on DFDS, J. Lauritzen, United Shipping & Trading, Torm, Norden ja Scandlines. Suurim puksiirteenust pakkuv ettevõte on A.P. Møller - Mærsk gruppi kuuluv Em. Z. Svitser ning suurim punkerteenust pakkuv ettevõte on O.W. Bunker & Trading A/S[2].
Suurimaks raudteel tegutsevaks ettevõtteks on riiklik DSB. Reisijatevedu raudteel ja bussidega korraldab ka Briti ettevõte Arriva. Lennutranspordis on suurimaks ettevõtteks Põhjamaade ühine lennunduskontsern SAS, mille aktsiatest kuulub Taani riigile 14,3%. Teised olulised lennuteenuse pakkujad on Cimber Air ja DAT. Lisaks Kopenhaageni Kastrupi lennujaamale on teiseks suuremaks lennujaamaks Jüütimaal asuv Billund. Rahvusvahelised lennujaamad on veel Århus, Aalborg ja Karup[2].

4.2 Telekommunikatsioon

Taani telekommunikatsiooniturg on vaba ja avatud konkurentsile, erinevaid telekommunikatsiooniteenuseid pakkuvaid ettevõtteid oli 2007. aasta lõpus kokku 132. Telekommunikatsioonikäive Taanis ühe elaniku kohta on üks suurimaid Euroopas. Tavavõrgu teenuse turuliidrid on TDC, Telia ja Tele 2. Mobiilside teenuste pakkujatest suurimad on TDC, Sonofon ja Telmore. Internetiühenduse pakkujatest on suurima turuosaga TDC, Tele 2 ja Telia. Taani on maailmas üks juhtriike keskmise lairibaühenduste arvu poolest elaniku kohta[2].
Teleteenuste tarbimine
100 elaniku kohta
2003
2004
2005
2006
2007
Tavatelefonide ühendusi
67,0
64,5
61,8
58,1
52,9
Mobiiltelefonide kasutajaid
88,3
95,5
100,9
105,5
113,0
Internetiühendusi ( lairiba )
31,1
31,3
32,9
34,5
35,1
Allikas: IT- ja Telekommunikatsiooniamet.

4.3 Finantsteenused

2006. aastal andsid finants- ja äriteenustega tegelevad ettevõtted tööd 14,5 %le Taani tööjõust. Panku oli 2007. aasta keskel kokku 144. Suurimad pangad, Danske Bank ja Nordea , moodustavad kokku üle poole Taani pangandusturust. Suuremad kommertspangad on veel Jyske Bank ja Sydbank[2].
Taani suuruselt teine finantsgrupp Danske Banki järel on Taani suurim hüpoteekpank Nykredit. Nykredit teeb strateegilist koostööd Jyske Bankiga. Kolmas suurem hüpoteekpank on BRF Kredit . [2]
Taani kindlustusturg on väga mitmekesine ja tihedal konkurentsil põhinev. Taani Kindlustusettevõtete ja Pensionikassade Liidus oli 2007. aasta keskel registreeritud 92 liiget. Suurimateks kindlustusettevõteteks on Codan, Tryg Baltica ja Danica Pension . [2]

4.4 Kaubandus

Taani jaekaubanduses tegutseb üle 31000 ettevõtte. Nendest umbes 8000 ettevõttel on aastakäive üle 5,2 miljoni EEK. Selvehallide turul on suurimateks kontsernideks Dansk Supermarked, mis opereerib jaekaubakette Bilka, Netto ja Føtex ning Coop Norden Danmark, mis opereerib jaekaubakette Fakta, Irma, Super Brugsen ja Kvickly. Kokku kontrollivad Dansk Supermarked ja Coop Norden Danmark üle 50% toidukaupade jaemüügi turust[2].

4.5 Turism

Taani turistid on enamasti inimesed Taani naabermaadest. Kõige rohkem külastavad Taanit Sakslased, neile järgnevad Rootslased , Norrakad ja Hollandlased . 2007 aastal külastas Taanit 4,7 miljonit turisti ja sellega oli Taani 42. kohal UNWTO Maailma Turismi edetabelis. Taanis on mitmed liivarannad , mis meelitavad peamiselt Sakslaseid. Rootslased ja Norrakad käivad tihti Kopenhaagenis, kui paljud noored Skandinaavlased käivad Taanis odava ja vabalt kättesaadava õlu, veini ja piirituse pärast[1].

Kasutatud kirjandus

1. http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Denmark
2. http://www.estemb.dk/est/eesti_ja_taan i