näitlike eksperimentide avastada teadusmaailma põhitõdesid. Põhinäitusel: Keskkonnahoidlik tarbimine Arukas liiklemine Keeled ja kultuurid Elu struktuur Mündi teekond Teadus sfääril Heureka klassika Veel pakutakse: Laboratooriumi-programme lastele. Teadusteatri etendusi teadusteater Minervas. Rottide korvpalli iga päev. Vattenfall Planetaarium Heureka Vattenfall Planetaarium on üks Euroopa modernsemaid digitaalplanetaariume, kus näidatakse uusi, peamiselt animeeritud planetaariumfilme. Planetaariumi kavas on neli filmi (filmi kestus u 25 min). 3 Ajalugu Vahetuvad näitused 2011: Bon appétit - sööme koos 5.2.-18.9.2011 Laste Heureka 19.2.2011-29.1.2012 Dinosaurused 28.4.-2.10.2011 Avatud külastajatele Heureka avatakse iga päev kell 10.00.
Taani on energiaallikate netoeksportija. Taani gaasiturul kehtib alates 01.01.2004 vaba konkurents. 17 Elektri tootmine Koos Soome, Rootsi ja Norraga osaleb Taani Põhjamaade elektribörsil NordPool ja koostööorganisatsioonis NORDEL. Taani elektriturg avati 2003. aasta 1. jaanuaril. Taani turul on viimastel aastatel toimunud elektriettevõtete konsolideerumine ja välisettevõtete turuletulek (Vattenfall, E.ON). Suurimad elektritootjad on DONG Energy ja Vattenfall. DONG Energy suuromanik on 73%lise osalusega Taani riik, kuid 21,9% riigile kuuluvatest aktsiatest on kavas maha müüa, millega säilib riigi napp enamusosalus.. Taanis on arenenud taastuvenergia kasutamine. Elektritootmises on taastuvenergia osakaal 24%, üle 20% tarbitavast elektrienergiast annab tuuleenergia. 2008. aastal loodetakse tuuleenergia osakaalu elektritootmises kasvatada 25% ' (http://www.vm.ee/est/kat_302/2589
Suurimad nafta- ja gaasitootjad on DONG Energy ja A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Mærsk Olie og Gas. Taani on energiaallikate netoeksportija. Taani gaasiturg on konkurentsile vaba. Koos Soome, Rootsi ja Norraga osaleb Taani Põhjamaade elektribörsil NordPool ja koostööorganisatsioonis NORDEL. Taani elektriturg on konkurentsile vaba. Taani turul on viimastel aastatel toimunud elektriettevõtete konsolideerumine ja välisettevõtete turuletulek (Vattenfall, E.ON). Suurimad elektritootjad on DONG Energy ja Vattenfall. DONG Energy, mille omanik on 73%lise osalusega Taani riik. Plaanitud erastamine 2007. aasta II poolel lükati edasi. Taanis on arenenud taastuvenergia kasutamine. 2007. aastal oli taastuvenergia osakaal koguenergiatarbimises 16,3%. Samas kogu tarbitavast elektrienergiast andis 2007. aastal tuuleenergia 20%. 19 Gröönimaa
veelkord aurugeneraatorisse, mille käigus saadakse CO2 ja H2, millest eraldatakse CO2 ning H2 läheb põletamisele. Meetodi eeliseks on see, et saab ehitada suhteliselt väikesi jõujaamasid. Põhilised arendajad on Saksa firmad RWE ja Eon. Oxyfuel kütus põletatakse õhu asemel puhtas hapnikus, mistõttu heitgaasides puudub N ja sisaldub vaid CO2 ning veeaur. Veeaur kondenseeritakse ja järgi jääb heitgaasis vaid CO2. Tehnoloogiat edendab Vattenfall ja eeliseks on, et kätte saadakse kuni 98% CO2, aga puuduseks on suures koguses hapniku tootmise keerukus, energiamahukus ja seadmete kõrge hind. CO2 ladestamine maa all CO2 ladestamine maaalustesse õõnsutesse on efektiivne lähedalasuvate gaasi- ning naftamaardlate või
Seejärel gaasisegu suunatakse veelkord aurugeneraatorisse, mille käigus saadakse CO2 ja H2 , millest eraldatakse CO2 ning H2 läheb põletamisele. Meetodi eeliseks on see, et saab ehitada suhteliselt väikesi jõujaamasid. Põhilised arendajad on Saksa firmad RWE ja Eon. Oxyfuel kütus põletatakse õhu asemel puhtas hapnikus, mistõttu heitgaasides puudub N ja sisaldub vaid CO2 ning veeaur. Veeaur kondenseeritakse ja järgi jääb heitgaasis vaid CO2 . Tehnoloogiat edendab Vattenfall ja eeliseks on, et kätte saadakse kuni 98% CO2 , aga puuduseks on suures koguses hapniku tootmise keerukus, energiamahukus ja seadmete kõrge hind. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Fossiilsete kütuste põletamine on ühe tänapäeva suurima keskonnaprobleemi, globaalse soojenemise, põhjuseks. Nende põletamisel on inimkond paisanud atmosfääri väga palju CO2-te, mis on võimendanud kasuhoone efekti. Näiliselt väikesed muutused maailma
Avalik võlg oli 38,3% SKP-st. Inflatsioon oli 2011 aastal 3%. Töötusemäär Rootsis 7,5%. SKP-s on suurim osakaal teenustel (70, 9%) järgneb tööstus (27,3%) ning põllumajandus (1,8%). Väliseksport 2011 aastal oli 1212 mld SEK. Import oli 1145 mld SEK. Rootsi koguvälisvõlg on 6,56336 triljonit SEK. Riigieelarve tulud olid 2011 a. 1788,128 mld SEK, kulud olid 1784,252 mld SEK. 20 suurimat Rootsis registreeritud firmat käibe järgi olid 2007 aastal Volvo, Ericsson, Vattenfall, Skanska, Sony Ericsson Mobile Communications AB, Svenska Cellulosa Aktiebolaget, Electrolux, Volvo Personvagnar, TeliaSonera, Sandvik, Scania, ICA, Hennes & Mauritz, Nordea, Preem, Atlas Copco, Securitas, Nordstjernan ja SKF. Rootsi tööstus on suures osas eraettevõtetele kuuluv, tähtsaks erandiks siin on LKAB, mis on Põhja-Rootsis tegutsev kaevandusettevõte. Peamised impordiartiklid on masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toiduained ja rõivad
maksumaksjate maksukoormust 2007. aastal kokku keskmiselt 37 miljardi SEK võrra. Reformi plaanitakse jätkata ka 2008. aastal. 3.6.Erastamine Uus paremtsentristlik valitsus on võtnud suuna erastamisele, pidades riigi osalust otstarbekaks vaid teatud strateegilistes ettevõtetes, kusjuures erastamisest laekunud tulusid kavatsetakse kasutada riigivõla kustutamiseks. Samas peetakse riigi osalust mõnes strateegiliselt tähtsas ettevõttes (LKAB, Vattenfall) jätkuvalt põhjendatuks. 3.7. Rahvusvaluuta Rootsis käibivaks rahaühikuks on Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Alates 1992. aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Viimastel aastatel on SEK vahetuskurss EEK suhtes kõikunud vahemikus 1,6-1,8 EEK/SEK. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668. aastal, nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast). 3.8
siis üldjuhul mingeid suuri probleeme juhtimise ja otsustamisega siiski pole. 2.1.3. Turg ja konkurents Kui vaadelda ettevõtte turu ja konkurentsi seisu, siis on selge, et kaugkütteturul on viimastel aastatel toimunud erastamine, mille tulemusel on enamik kütteturust jaotunud. Turuliider ja peamine konkurent Eestis on Fortumile Dalkia, kes tegutseb lisaks Tallinnale ka Tartus, Valgas, Raplas, Keilas, Haapsalus, Põlvas ja Jõgeval. Pärnus tegutseb Vattenfall, Viljandis kohalik eraettevõte ESRO, kes on kujunenud peale konkurendi ka oluliseks partneriks Lõuna-Eestis. Eesti Energia osaleb kaugkütteäris Kohtla Järvel, Jõhvis ja Narvas. Fortum Termest AS tegutseb Tallinnas, Sauel, Laagris, Viimsis, Haabneemes, Põltsamaal, Adaveres, Väike- Maarjas, Vändras, Kohtla-Järvel, Viljandis, Tartus, Pärnus, Jüris, Jõhvis. Kuna ettevõte müüb Kohtla - Järvel asuvad soojavarad ja likvideerib seal oma äri, siis on
annaabi.ee 
