Majandusvedu: raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel. · Peamine raudtee-ettevõtja: OSZD (Raudteede Koostööorganisatsioon peakorteriga Varssavis) liikmesriigi raudtee- ettevõtja, kes omab ja/või majandab riigi kõige suuremat raudteevõrku. · Eestis on peamiseks raudtee-ettevõtjaks Eesti Raudtee (NB! Eesti seaduste järgi AS Eesti Raudtee raudteeettevõtja ei ole). · Raudteeveo-ettevõtja: Raudtee reisijateveo- või kaubaveoteenust võib osutada, kui ettevõtjal on peale kehtiva tegevusloa ka kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus (ohutustunnistuse esimene osa) ja kehtiv tegutsemise ohutustunnistus (ohutustunnistuse teine osa). · Ohutustunnistuse annab välja Tehnilise Järelevalve Amet. · Raudteevedude klassifikatsioon veose massi alusel · Väikeveosed Mass kuni 10 tonni ja maht kuni 1/3 4-teljelise vaguni mahutavusest
käsitsemiskulud suhteliselt väikesed Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali, kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong, mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid. Kui laev on jõudnud sihtsadamasse või rong on sihtjaamas, laaditakse konteiner maha ja virnastatakse seniks, kuni vedaja toimetab selle kliendile. 2. Millisel juhul on õigustatud konteinerite vedu Kaug-Ida sadamatest Euroopasse raudteetranspordiga? Kontinentidevahelisi konteinervedusid tehakse ka raudteel
· suhteliselt madal vedude omahind; · keskkonnasäästlik veoviis. Puudused: · maanteevedudest pikemad veoajad · vähene paindlikkus; · raudtee suhteliselt suured haldamiskulud; · erinevad rööpalaiused, mis nõuavad pöördvankrite vahetamist või ümberlaadimist; · ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded; · raudteegabariidid 17. Millised on kaubaveoteenused raudteetranspordis? Raudtee kaubaveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. Raudteeseadus §10 —raudteeveo-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kes osutab raudteeveoteenust —raudteeveoteenus on raudteeinfrastruktuuri kasutades rongiga tasu eest või tasuta reisijate või kaupade vedamine Tegevusloa saamise tingimustega (sh on kohustuslik vastutuskindlustuse olemasolu) saab tutvuda RdtS §11. KAUBAVEOTEENUSED: · vaguni ja jaamateede kasutamine;
NB! Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on kauba saatjal või tema volitatud esindajal. 3) Meresõiduohutuse seadus Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest. Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta. Ohutusnõunik Ohutusnõunik määratakse ohtliku veose autoveo, raudteeveo, siseveeteedel veo või sellega seotud ohtlike veoste käitlemisel. Ohutusnõuniku tegevuse eesmärk ohtlike veostega seotud tegevuste võimalikult ohutu läbiviimise tagamine: ohtlike ainete veoga seotud nõuetest kinnipidamise jälgimine ettevõtja nõustamine ohtlike veoste alal aruandluse esitamine ohtlike ainete veo alasest tegevusest Ohutusnõunik Mere ja õhuvedudel ei ole ohutusnõuniku olemasolu kohustuslik.
hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis-jaekaubanduses. Logistilisd paendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupuKaubaalused liiguvad logistilises jaotusahelas üldjuhul alati koos kaubaga lõpptoodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. 24. Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Enimkasutatavad konteinerite tüübid Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise
Vagunsaadetis netokaaluga 25 tonni ja 100+ km. ii. Kohustuslikud ja valitavad lisateenused Kohustuslikud: teenused, millised tulenevad rahvusvahelistest veo- ja majandustingimustest. Pakutavad: teenused, milliseid raudtee osutab, kuid mille tellimine sõltub kliende vajadustest (nt vedurite tellimine manöövritöödeks). SMGS (SMGS-konventsiooni kohane rahvusvahelise raudteeveo dokument) (minimaalne kiirus SMGS järgi tavaliselt kaubarongil 200 km/öp, marsruutrongil 300 km/öp) ja E-KS (kohaliku raudteeveo elektrooniline saatekiri) 4. Eriveod (vt loeng VII) Näiteid kaupadest Eesti eksport-, import- ja transiitkaubad: - metallkonstruktsioonid - mahutid - generaatorid - moodulamajad - tuulikud - mitmesugused masinad, kraanad
kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis- jaekaubanduses. Logistilisd pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupuKaubaalused liiguvad logistilises jaotusahelas üldjuhul alati koos kaubaga lõpptoodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. Meie ise oma tooteid konteinerites välja ei saada, kuigi meil on väga palju turge välismaal, siis kahjuks hetkel veel ei ole toodete tellimused nii suured, et peaks konteinereid kasutama. Kuid tulevad meile konteineriga suured küünlavaha
oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeveeremi liikide alusel. Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada: 1) tasu määramise, kehtestamise ja muutmise kord; 2) tasu muutmisest teatamise kord; 3) reisijateveo või
võimalik näha kauba saatedokumente. Siinjuures tuleb aga hoida turvateibi kasutamine range kontrolli all, et see ei oleks kättesaadav teistele isikutele peale kauba pakkija. Samuti on väga tähtis, et veokiri sisaldaks vastavat lisamärget, mis teeb igal osapoolel kohustuslikuks kontrollida kauba vastuvõtmisel turvateibi olemasolu [2]. 5.6. Konteinerid Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul. Konteiner on kõikideks vedudeks kohaldatav kindlakujuline suletav rauast suur kast, mida saab tervikuna, ilma kauba vahepealse käsitsemiseta toimetada saatjalt vastuvõtjale. Veoprotsessi käigus tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümberlaadimata. Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ja need on mehhanismide abil hõlpsasti tõstetavad. Konteinerites veetakse mahu- ja kaalukaupu, aluse- ja tükikaupu
a. pikemad veoajad kui maanteetranspordi puhul b. vähene paindlikkus c. suhteliselt suured haldamiskulud d. erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad vagunite alusvankrite vahetamist e. ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded 23. Raudteeveod (definitsioon) Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused) osutamine. 24. Raudteeveo-ettevõtjad Reidijatevedu: AS Eesti Liinirongid e Elron, SIA Pasažieru Vilciens. Kaubavedu: AS EVR Cargo, AS E.R.S, AS Edelaraudtee. 25. MKMi, Raudteeliiklusregistri, Konkurentsiameti, Tehnilise Järelevalve Ameti roll raudteeteenuste turu reguleerimises (tegevusload, ohutustunnistused, veoeeskiri jne) MKM a. osaleb avalikule raudteele esitatavate tehnokasutuse nõuete ja normatiivide väljatöötamisel ja rakendamisel; b
Kasumi maksimeerimise eesmärk on vähendada tarbijate ülejääki. Hinnadiskriminieerimist kasutatakse, kui nõudluse hinnaelastsus on erinevatel turgudel, kuid turgude eraldamine peab olema alati võimalik. Piirkulujärgne hinnakujundus. Paljud ökonoomikud on toetunud piirkujujärgsele hinnakujundusele, sest see toob kaasa Pareto optimalsete ingimste olemasolu. Transpordis tekivad probleemid piirkulujärgse hinnakujundusega. Kas selle all mõeldakse inividuaal, raudteeveo, rongi või hoopis teeninduse kui terviku piirkulu? Transpordis tekib see probleem peamiselt selletõttu, et veo kogus ei ole sama, mis nõudluse kogus. 10. Teemad tunnist. Ummikutasu kehtestamise võimalikud mõjud. Ummikute puhul koosneb kulu: otseselt arvestatavad autosõidukulud, ummikuajakulu, mis tekib kasutajale endale, kui ta teelõigule sõidab. UMMIKUMAKS: Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri
konkreetne veoteenus, ilma milleta on enamikul klientidel lihtsalt võimatu saada endale kaupu. On olemas väga palju erinevaid kaupu ja kindlasti iga konkreetse kaupa jaoks peab olema spetsiaalne viis, et see jõudis sihtkohale, selleks kasutakse erinevaid konteinerite tüüpi ja need on esitatud selles referaadis. Merelaevandus on küllaltki väga vajalik ja oluline tarneviis, sest kui maismaatranspordi puhul on endiselt võimalik valida maantee- ja raudteeveo vahel, siis kui on vaja sõita eriti kaugele, ei ole muid võimalusi. Maailmamajanduse globaliseerumise ajastul peab iga logistikaettevõtte töötaja olema igat liiki transpordi ja nende omaduste osas hästi kursis ja olla professionaalne igasuguses transpordi liigis. KASUTATUD ALLIKAD 1. Logistika käsiraamat, Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003 2. Balti logistika. https://www.logistika.ee/ Kättesaadav: 15.märts 2019 3. Eesti laevanduse areng. https://veeteedeamet
o Suhteliselt kõrge omahind o Suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud o Suur keskkonnasaaste ja liiklusummikute põhjustaja. · Peamised kasutusvaldkonnad: o Kokku- ja laialiveod (jaotuskeskusest terminali ja vice versa) o Kombineeritud veod (rong- auto, laev-rong-auto jne) o Eriveod (ülisuurte ja raskete vedude teostamiseks) o Rahvusvahelised veod (autorongid ja treilerid) Raudteetransport · Raudteeveo eelised: o Võimaldab toimetada suuri kaubakoguseid suurte vahemaade taha o Vedude suhteliselt madal omahind o Vedude hea regulaarsus o Vedude sõltumatus ilmastikust o Keskkonnasäästlik o Laadimistööd teostamise efektiivsus · Rauteeveo puudused: o Euroopas 3 erinevat rööpmevahet o Vähene paindlikkus o Suured haldamiskulud
omahind, Hea regulaarsus, ei sõltu ilmast, Keskkonnasõbralik, tõhus energiatarbimine PUUDUSED: Ei ole paindlik, Vagunite haakimisega kaasnevad tõuked – rohkem tähelepanu kinnitusele, pakendile, Erinevad rööpalaiused (Venemaa, Baltikum 1520mm, Lääne-Euroopa 1435mm, Hispaania 1676mm), Eelkõige massikaubad, kus kiirus ei ole esimene prioriteet (nt süsi, mineraalid, kütus). Võrreldes maanteeveoga muutub raudtee majanduslikult otstarbekaks kauguselt 400-500 km. Keskmine EU raudteeveo kaugus on 1600 km. Meretransport - EELISED : Kõige suuremad mahud ja käibed, Efektiivseim kütusetarbimine, kõige „rohelisem“, Lühematel liinidel kõrgem regulaarsus PUUDUSED: Sadamamaksud, Vähene paindlikkus, Pakkimise ja kinnitamise ranged nõuded, Intervallid ookeaniliinidel, kartelli-tüüpi hinnakujundus. Meritsi liiguvad 90 % maailma kaubanduse mahust tkm-s ja 70% väärtusest. Merevedudes domineerivad nafta (40%), konteinerid (30%), edasi tulevad rauamaak (13%), süsi (11%)
Ühtlasi on hakatud avaldama järjest suuremat kriitikat lennuliiklusest tekitatud keskkonnamõjude vastu. 4. MIKS MÕNES TÖÖSTUSHARUS VAID ÜKS VIIEST MÕJUST AVALDUB, ARUTLE Kui turu maht on väike ja sellest tulenevalt ei teki turul efektiivset konkurentsi. Näiteks rongiliiklus Eestis. Efektiivse konkurentsi tekkimiseks on vajalik vähemalt kahe-kolme teeninduspiirkonna loomine, et seal opereerivad raudteeveo-ettevõtjad saaksid osutada avalikku liiniveo teenust võistleval pakkumisel pakutud kvaliteedi ja riigi jaoks võimalikult madala toetuse määraga. Eesti tingimustes, kus kogu raudtee-reisijateveo turu maht on alla 5 miljoni aastas, ei ole aga kahe-kolme teeninduspiirkonna loomine efektiivne. Üks firma omab kogu reisijateveo teeninduseks sobivat uut veeremiparki ja tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel. Rongiliikluse pakkumine ei ole ka Eestis kasumlik tegevus. 5
• proitreiler ehk eurotreiler • kardintreiler • megatreiler • kerge treiler • termotreiler/külmutustreiler • kapptreiler ehk bokstreiler • raudteeveo treiler ehk nn huckepack-vedude treiler • linnatreiler • konteinerite alusraam (skeleton). Eurotreilerid on tenthaagised ehk pulmanhaagised, mille karkass on kaetud veekindla kat- tega, mida nimetatakse tendiks. Küljelt laadimine on lihtne, sest tent tõstetakse peale- või maha-
annaabi.ee 
