Raudteevedu eksam (0)

Raudteevedude kordamisküsimused Osadele küsimustele leiab vastused esitlustest, mis e-õppes üleval. Osade küsimuste vastustest
on räägitud loengutes. 1. Raudteeinfrastruktuur on? raudteeinfrastruktuur on raudtee ning selle majandamiseks vajalikud hooned ja rajatised, mis
on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud 2. Millest koosneb pööre? Seade veeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele.
Pööre koosneb pöörangust, riströöpast koos kontrarööbastega ja rööbasteedest nende vahel 3. Millest koosneb raudtee pealisehitis? Tee või raja ülemine, perioodiliselt uuendatav osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest 
koos sideosadega, liipritest (prussidest) ja ballastist ning mis annab veeremi rataste 
koormuse edasi muldkehale või rajatisele.  4. Mis on ja mida määrab liiklusgraafik? liiklusgraafik on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud dokument, mis määrab rongide ja 
muu raudteeveeremi kõik kavandatud liikumised ning kus on kajastatud raudteeveo-
ettevõtjatele jaotatud läbilaskevõime osad, samuti tehnoloogilised ajad raudteerajatiste 
jooksva remondi ja hooldamise korraldamiseks (edaspidi tehnoloogilised aknad). 5. Milliseid automaatika süsteeme kasutatakse Eesti raudteel liikluse juhtimiseks? Automaatblokeering, poolautomaatblokeering, kõik? Või saua süsteem ka 6. Mis on raudteejaam, näita tüüpilist jaama skeemi ja selle koostisosasid?
7. Nimeta raudtee kaubaveo eeliseid? Eelised: ·         toimib igasuguste ilmastikutingimuste korral;
·         kindlustab kaupade toimetamise suurte kauguste taha;
·         võimaldab suurte mahtudega regulaarveod;
·         laadimistööd suure efektiivsusega;
·         suhteliselt madal vedude omahind;
·         keskkonnasäästlik veoviis. 8. Mida reguleerib SMGS kokkuleppe?
9. Mida vormitakse SMGS saatekirjaga? 10. Mis on Veoeeskiri? Veoeeskiri on dokument, mis reguleerib enamikku raudtee kaubaveoga seotud õiguslikest ja 
tehnilistest küsimustest. 
((Vastavalt raudteeseadusele tohib raudteeveo-ettevõtja raudteeveoteenuseid avalikul raudteel 
osutada üksnes veoeeskirja alusel))


11. Kirjeldage kaubaveo protsesside järjekorda Raudteevedudel? • Klient peab leidma endale ekspediitori Eesti Raudtee poolt antud valikutest. • Ekspediitor teeb kliendile hinnapakkumise,  raudteejaama kaubakontor võib teha 
eraldi hinnapakkumise oma riigi piires, kusjuures kohustus on valida kliendile lühem 
marsruut.  • Ekspediitori teenused valides tuleb sõlmida kaubaveo leping, kus sätestatakse teenuse 
eest maksmise tingimised.  • Veol transiitteede osavõtuga on vaja sõlmida leping(ud) Ekspedeerija (te) ga, kelle 
kaudu ettevõtte maksab veomaksed transiitteede eest.??? 12. Kes esitab kliendile arve kaubaveoteenuse eest? 1)Klient peab leidma endale ekspediitori Eesti Raudtee poolt antud valikutest. Ekspediitor 
teeb kliendile hinnapakkumise,  raudteejaama kaubakontor võib teha eraldi hinnapakkumise 
oma riigi piires, kusjuures kohustus on valida kliendile lühim marsruut. Ekspediitori teenused 
valides tuleb sõlmida kaubaveo leping, kus sätestatakse teenuse eest maksmise tingumised.
2) Juhul kui klient ei kasutanud riigi piires ekspediitori teenuseid, esitab kliendile arve Eesti 
Raudteel toimunud veo eest kaubakontor, väljaspool riigipiiri toimunud vedude eest 
ekspediitor. 13. Mis on veomaht?
14. Mis on liinivedu?
15. Alates millisest kaubaveomahust kuus saab sõlmida AS Operail kaubaveoalase  koostöölepingu? 16. Millise etteteatamis ajaga peab kauba saatja esitama raudteele oma tellimuse ning  mitmes eksemplaris? 17. SRÜ riikidesse eksportkauba veoplaanid esitatakse .... päeva enne planeeritava kuu  algust? 20 päeva 18. Mille alusel vagunite tellimusi täidetakse (vaguneid jagatakse)? 19. Kuidas jagunevad kaubaveod raudteel?


Kaubaveod raudteel: ·         kohalikud (ei ületata riigipiire);
·         rahvusvahelised (ületatakse vähemalt Eesti riigipiir. 20. Kuidas jagunevad rahvusvahelised kaubaveod? Rahvusvaheline on kaubavedu Eesti Vabariigi piiri ületamisega ning jagunevad: ·         transiitveod
·         eksportveod
·         importveod 21. Mis on rongi kaaluleht? ·         vagunite numbreid ja paiknemist rongis;
·         kodeeritud informatsiooni kauba, piirijaamade ja sihtjaama kohta;
·         informatsiooni rongi pikkuse ja kaalu kohta
·         veotingimusi määravaid erimärkmeid (ebagabariitsus, kauba ohtlikus, veokiirus).
·         Iga koosseisu muudatus nõuab ka muudatusi kaalulehel vastavalt tegelikule olukorrale  (vajadusel uue kaalulehe väljaandmist). Täpsemat informatsiooni kauba, kaubasaaja ja 
saatja kohta sisaldab kauba saateleht ja vagunileht. 22. Mis on ära toodud rongi kaalulehel? Tuua vähemalt 6 erinevat infoühikut/-elementi? •        vagunite numbreid ja paiknemist rongis;
•        kodeeritud informatsiooni kauba, piirijaamade ja sihtjaama kohta;
•        informatsiooni rongi pikkuse ja kaalu kohta
•        veotingimusi määravaid erimärkmeid (ebagabariitsus, kauba ohtlikus, veokiirus).
•        Iga koosseisu muudatus nõuab ka muudatusi kaalulehel vastavalt tegelikule 
olukorrale (vajadusel uue kaalulehe väljaandmist). Täpsemat informatsiooni kauba, 
kaubasaaja ja saatja kohta sisaldab kauba saateleht ja vagunileht.
Kaaluleht on rongi koondsaatedokument, mis sisaldab kaubavagunite numbreid ja 
paiknemist rongis; kodeeritud informatsiooni kauba, piirijaamade ja sihtjaama kohta; 
informatsiooni rongi pikkuse ja kaalu kohta ning veotingimusi kirjeldavaid erimärkmeid (nt 
ebagabariitsus, kauba ohtlikkus, veokiirus). Iga muudatus rongi koosseisus nõuab ka 
muudatuste tegemist kaalulehel (kuni vajadusel uue kaalulehe väljaandmiseni). Täpsemat 
informatsiooni kauba, kauba saaja ja saatja kohta sisaldavad kauba saateleht ja vagunileht. 23. Mis on raudteel väikesaadetis? Väikesaadetis on kaaluga 20 kg kuni 500 kg (erandjuhul kuni 10 tonni), mis täidavad mahult 
vagunist või konteinerist kuni kolmandiku ja ei vaja veoks tervet vagunit. 24. Mis on raudteel vagunsaadetis? Vagunsaadetis on ühe saatelehe alusel veoks ühte vagunisse paigutatud saadetis. 25. Mis on raudteel grupisaadetis? Veos vormistatakse grupisaadetisena, kui täidetud on järgmised nõuded: ·         ühest lähtejaamast,
·         ühe kaubasaatja poolt,
·         ühe saatekirja alusel,
·         ühest kaubaliigist koosnev
·         kahest või enamast vagunist,
·         ühte sihtjaama,
·         ühele kaubasaajale. 26. Mis on raudteel marsruutsaadetis?


Marsruutsaadetis on ühe saatekirja alusel ühe kaubasaatja poolt ühest lähtejaamast ühte 
sihtjaama ühele kaubasaajale saadetud ühest kaubaliigist tervest rongi kooseisust koosnev 
saadetis. 27. Millised on marsruutrongi nõuded? Marsruutrong on kindlaksmääratud marsruudil sõitev kaubarong, mille miinimumnõuded 
rongi teelesaatmisel on: ·         tingvagunite arv 45,
·         brutokaal alates 3400 tonnist. 28. Millised tegurid määravad rongide pikkuse? Rongide pikkuse määravad: ·         läbitava liini jaamateede pikkused,
·         veduriliigi võime varustada vagunite pidurimagistraal suruõhuga 29. Millised tegurid määravad rongide kaalu? Rongide kaalu määravad: ·         veduri veovõime,
·         vagunite kandevõimed,
·         piirkonnas lubatud koormus rööbasteele 30. Mis on kliendirong? Rong, mis veab: ·         ainult ühe kliendi,
·         üht kindlat materjali või tooret. Tüüpiliselt on tegemist ühesuguse kauba ja üht kindlat tüüpi vagunitega.
Taolisteks kaupadeks võivad olla metsamaterjal, metall, kivisüsi, toornafta, naftasaadused 
jms. 31. Mis on süstikrong? Süstikrong kindla liiklusgraafiku alusel lähtejaamast sihtjaama ja tagasi liikuv marsruutrong, 
mille koosseisu kuuluvate kaubavagunite arv on konstantne olenemata kauba olemasolust 
või puudumisest vagunites.