Ühtlasi on ta tuntud ka kui mõtus. Millest ta toitub? Kuidas ta paljuneb? Kus ta pesitseb? Milline on tema välimus? On ta ohtlik? Just nendele küsimustele saamegi selles referaadis vastused, lisaks saame metsise kohta teada ka muid huvitavaid fakte. Alamliigid Liiki kirjeldas esimesena Carl von Linné oma Systema Naturae 1758. aasta väljaandes tänapäevani kehtiva teadusliku nime all(Tetrao urogallus). Metsise lähisugulaseks on kivimetsis, kelle eluala on Siberis, Mongoolias ja Hiinas. Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on valdavalt valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ning idapoolsel lähiliigil kivimetsisel on valget sulestiku veelgi rohkem. Eesti alal on kaks metsise alamliiki: kesk-euroopa alamliigi (Tetrao urogallus major) laul on kolmeosaline (naksutamine, nn. pealöök (mis meenutab šampusepudel lahtikorkimist) ja "ihumine") ning
Lisa. Metsis võib ristuda ka teiste kanalistega, näiteks tedrega.Eestlasele on see suleline tuttav kasvõi August Jakobsoni loomamuinasjuttudest, kus ta esineb vanarahvale suupärasema metsakulu või mõtuse nime all. Hullusehoos võivad metsised rünnata ka autosid. Teravate ja kõvade okaste hakkimiseks neelavad metsised väikesi kivikesi. Metsist kutsutakse veel suureks kukeks, rögisejaks, metsakuluks, mõtuseks ja metskanaks. Metsise jalad on kaetud karvataoliste sulgedega. Talvel jalgade sulestik tiheneb, lisaks kasvavad varvaste külgedele sarvliistakud, mis aitavad linnul libedatest okstest kinni hoida ja paksus lumes paremini joosta. Metsis kuulub veel looduskaitse alla, tänu tema arvukuse suurenemisele on jahimehed esitanud korduvaid taotlusi muuta metsis uuesti jahilinnuks. Metsise põhivaenlaseks on kährik. Ka metsis ise võib oma elu ohtu seada. Nimelt satuvad mõned kuked mängu ajal nagu hullusehoogu,
Suhteliselt väikesel rabal on esindatud kõik tähtsamad sootüübid alustades puis-peenar-älve-laukarabast ja lõpetades madalsoometsaga, esindatud on ka puhmaraba. Leidub ka endist turbavõtuala rabamännikus ja puhmarabas ning kraavitatud piirkondi. Kaitseala eesmärk on kaitsta soomaastikku kui tervikut, erinevate sootüüpide elustikku ning veevarusid. Kaitseaala piirid on sätitud nii, et kaitsta kogu rabakompleksi ning tagada metsise mängualade kaitse rabaga külgnevatel aladel. 3 Kaitseala üldine kirjeldus Esimest korda võeti Piiumetsa maastikukaitseala kaitse alla 1981. aastal soo kaitseks (Keskkonnaregister). Praegune Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri hakkas kehtima 2006. aastal (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala eesmärk Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eesmärk vastavalt kehtivale maastikukaitseala kaitse-
Elava tule juures rääkisid hundiuurijad Marko Kübarsepp, Peep Männil ja Ilmar Rootsi huntide levikust ja bioloogiast. Hundijutte jutustas zooloog ja loomaaia liigikaitse labori juhataja Tiit Maran. Hundiöö loomaaia kiigeplatsil toimus koostöös Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga, projekti toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. [7] Karl Jürgen Jürman 8 Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring 31.09.2013 Infopäeval tutvustati Kõrtsi- Tõramaal Soomaa Rahvuspargis RMK poolt finantseeritavat projekti „Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring". Projekt koosneb kolmest põhimoodulist, milleks on täiskasvanud metsiste jälgimine, kisklus surve mõõtmine metsisele ning degradeerunud elupaikade katseline taastamine.[8]
Loodi: suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin elavad ka rohunepp ja rukkirääk. Tänan tähelepanu eest!
SISUKORD SISSEJUHATUS Meenikunno maastikukaitseala asub Põlvamaal Veriora valla territooriumil. Looduskaitse alla on võetud sookaitseala baasil 1981. a määruse nr 340 kohaselt «Sookaitsealade moodustamise kohta». Kaitseala kuulub ka Natura 2000 kaitsealade võrgustikku nii linnu- kui ka loodushoiualana. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba, metsise elualasid, Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku ning Ilumetsa meteoriidikraatreid neid ümbritseva kauni metsaga. [1,2] Kerttu Luik YASB-51 072877 4 SISUKORD 1.PEATÜKK Meenikunno maastikukaitseala on jaotatud kolmeks sihtkaitsevööndiks - Meenikunno sihtkaitsevöönd (1186 ha), Nohipalu sihtkaitsevöönd (196 ha) ja Vinso sihtkaitsevöönd (100 ha), ning üheks piiranguvööndiks. Kaitseala kogupindala on 2651 ha
Meenikunno raba üldiseloomustus Meenikunno on üks Kagu-Eesti lavamaa iseloomulikumaid soid, mida ümbritsevad liivaseljandikud.(EL3/2003)Raba arenguprotsess kestab intensiivselt ka praegu, moodustanud on älved ja kolm rabajärve, kujunemas on laugastik.(LOODUSE TEEJUHT) Soo alla jääb tänapäeval kuiv liivakivikiht, kuna püsiv põhjaveetase on raba põhjast kuni paar meetrit sügavamal. Selle kohta öeldakse, et raba ripub õhus. Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu. (LOODUSE TEEJUHT) Raba kujunemine algas erinevatel antmetel 5000-8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. (ministeerium,looduse teejuht) Pindala on meenikunnol 1448 ha.Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8m.(MINISTEERIUM) Meenikunno on arenev sooalaam, kus on nii puis-, lage- kui ka älveraba. Meenikunnol on mitu soosaart....
Paju Puhmarinne Pohl Harilik mustikas Lillakas Kanarbik Rohurinne Ussilakk Võsaülane jänesesalat, Leseleht Laanelill Harilik jänesekapsas Sinilill Metsülane Samblarinne harilik palusammal Harilik laanik harilik kaksikhammas Harilik karusammal Selgroogsed imetajad Orav Pruunkaru Hunt Valgejänes Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Metsis Putukad Üraskid Laanesipelgas Looduskaitse Piiratud looduskasutusega kaitseala Tegemist on kaitse all oleva kooslusega kuna seal on Metsise püsielupaik Toiduvõtrgustik Kasutatud kirjandus http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/221/8.%20Laanemetsad,%20salu 20ja%20pangametsad.pdf http://miksike.ee/documents/main/referaadid/mets.htm http://bio.edu.ee/taimed/general/laanemet.htm Täname kuulamast !
territooriumist. Rohkem metsi kasvab põhja-ja idaosa nõgusamatel aladel (Päinurme, Härjanurme, Puurmani ümbruses). Asustus Palju on peamiselt põllumajandustootmisega seotud suhteliselt suuri maa-asulaid. Suuremad on Adavere (659 el), Puurmani (659 el), Võisiku (526 el), Väike-Kamari (499 el) ning Koigi (455 el). Antud piirkonda jääb ka 2 linna: Põltsamaa (4170 el) ja Võhma (1596 el). Kaitsealad Kaitsealasid on vähe. Aidu LKA on loodud must-toonekure, metsise ja kassikaku püsielupaikade ning ürgmetsailmelise puistu kaitseks. Kaitse all on veel Luiga paeala ja Prandi allikad. Tänan kuulamast !
Suurte kõrguskontrastide tõttu on seda piirkonda nimetatud ka Eesti Sveitsiks (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). · Umbes poole kaitsealast moodustavad sood (peamiselt rabad), suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Kaitsealal on üle 30 järve, sealhulgas Paukjärv, Kivijärv, Jussi järved ja Põhja-Eesti sügavaim järv Metstoa Ümarjärv . Põhja-Kõrvemaa on paljude kaitstavate liikide näitekskaljukotka , metsise, sookure ja kivisisaliku ning suurkiskjate elupaik (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). Tabel 1. Kõrvemaa- ja Aegviidu järved Nimetus Pindala Suurim Vee Taimestik sügavus läbipaistvus Paukjärv 8,6ha 11,1m Väga hea Erakordselt vaene Kivijärv 8,6ha 2m Halb Vaene
hulgal. NiiduKuremõõk Meie ainuke looduslik gladiool. Mõõtmetelt on meie kuremõõga õied siiski palju väiksemad kui aiataimedena kasvatatavate gladioolide omad. Tavaliselt ei ole õied pikemad kui kolm ja pool sentimeetrit. Õite värvus on gladioolile tavaline: punakaslillakas. Linnud Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis: Rabapüü, Kaljukotkas, Must toonekurg, Suur ja väike konnakotkas, Niidurüdi ja Rohune pp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad rukkiräägud. Samuti leidub seal hallpearähne, valgeselg kirjurähne ja laanerähne ning seal laulavad väike kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, nt händkakule. Loomad Soomaa rahvuspargis on 43 liiki imetajaid. Tuntuimad neist on põder, metskits, metssiga. Kuna seal on palju sõralisi on palju ka suurkiskjaid nt: ilves, hunt, ja pruunkaru.
aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega. Kaitseala paljudest paljanditest on maalilisemad Põdramüür, Tsirgumüür, Sõjatare ja Kalmate müür. Jõel on mitu endistel aegadel töötanud vesiveskit. Paljandite jalamilt voolab välja mitu allikat ja esineb ka koopaid. Ürgoru nõlvu katab männi-kuuse segamets. 8.Meenikunno Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast meenikunnoraba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunnoraba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise
Metsis on meie suurim kanaline. Ta hanesuurune jässakas lind. Metsis eelsitab elupaigana vanemaid männikuid, kus inimesi liigub vähe. Ta on kasvult väga kogukas, peaaegu hane suurune. Männikud pakuvad metsisele toitu mitmel aastaajal. Suve teisel poolel ja sügisel sööb ta metsamarju, talvel männiokkaid. Talveks metsis Eestist ei lahku. Emasmetsis on värvuselt pruunikirju, isametsis kevade poole mustjas, punakaspruunide tiibadega. Pesapaigaks on sageli soostuvad männikuosad. Metsise pesa esitseb maas. Mune on pesas 6-10. Nii munad kui ka pojad on pruunikirjud, nii et neid on metsa all raske märgata. Metsise põhivaenlaseks on kährik, kes on ohtlik eelkõige metsisepoegadele. Männikuid, kus inimene metsist ei häiri, on Eestis vähe järele jäänud. Seetõttu on vähene ka metsiste hulk. Metsis on meil looduskaitse all. (http://www.moment.ee/aju/linnud/metsis_3969.jpg ) 8 Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine
Seeni on leitud 360 liiki. Siberi võhumõõk Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 183 , neist 146 on kohatud Soomaal pesitsemas. Soomaa rabad on Eesti ühed olulisemad pesitsusalad meil ainult rabades pesitsevatele rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi ja rohunepp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad Euroopas järjest haruldasemaks jäävad rukkiräägud ja klõbistavad ohustatud rohunepid. Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud, teiste seas ka väike ja laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn ning laulavad väike- kärbsenäpid
Eesti sood ja rabad Mukri Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit Mukri ja Oinamurru ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevöönd on hooldatav ala. Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõ...
Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte p...
Samuti on tegemist kuivendusalaga, ebasoodsa alaga (ESA) ning on püsielupaigaks. Lähim seirejaam asub 1,8 km kaugusel. Seirejaama nimi on 2595 Taruma küla. Asub Ida- Virumaal, Maidla vallas, Tarumaa külas. Teostatavateks programmideks on põhjavee tugivõrgu seire. Maidla vallas, Tarumaa külas on kaitstavaid loodusobjekt Keskkonnaregistri järgi 42. Sinna alla kuuluvad linnud, looduskaitselaad, loomad, taimed, samblikud jne. Uuritavas piirkonnas on Arvila metsise püsielupaik (Tetrao urogallus). Kaitsealadest asub uuritavas piirkonnas muraka looduskaitse ala. 6 Natura 2000 järgi on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega ja sellega seotud dokumendid on järgmised( Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (terviktekst). Komisjoni otsus, 10.1
samblaliikide arv. Seeni on leitud 360 liiki. Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185 , neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas. Soomaa rabad on Eesti ühed olulisemad pesitsusalad meil ainult rabades pesitsevatele rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi ja rohunepp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad Euroopas järjest haruldasemaks jäävad rukkiräägud ja klõbistavad ohustatud rohunepid. Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud, teiste seas ka väike ja laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad musträhn, hallpea- rähn, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn ning laulavad väike-kärbsenäpid
elupaigakasutusest. Vastavalt Linnudirektiivi nõudele hõlmata linnualasse ka "teisi olulisi liike", kasutati selleks Eesti Ornitoloogiaühingu poolt Eestis kaitsekorralduslikult olulisteks liikideks määratud linnuliike, kui nende arvukus alal moodustas vähemalt 1% selle liigi arvukusest Eestis või mitte-koloniaalsetelt liikidel vähemalt 20 paari või kui alal on teisi liigile olulisi koondumiskohti, nagu nt. metsise ja rohunepi mängualad. Suuremaid ja terviklikke alasid eelistati väikestele, sest: 1) suurema elupaigalise mitmekesisuse tõttu tagavad need paremini mitmekesiste nõuetega liikide vajadusi; 2) nad katavad täielikumalt suurt nn kodupiirkonda omavate liikide poolt kasutatavat maa-ala; 3) liigi arvukus ala piires on suurem; 4) serva-ala osakaal (serva pikkuse suhe pindalasse) ja seetõttu ka ümbruse mõju alale on väiksem.
Kaitsealasid on mitu: Parika looduskaitseala, pindalaga 2181,8 ha. Lehtsaare looduskaitseala pindalaga 381 ha. Lehtsaare looduskaitseala on moodustatud Viljandi Maavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 kaitse alla võetud Lehtsaare metsiste kaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on rabametsakoosluste ning kaitsealuste liikide püsielupaikade kaitse. Ala on valdavalt metsane, kuid esineb ka kidurate mändidega kuivendatud rabamaastikku. Kaitsealale jäävad metsise mängu- ja püsielupaigad. 7 Lehtsaare Säästlik ellusuhtumine Tähtsal kohal keskkonna säästmisel on iga indiviidi ellusuhtumine ja maailmavaade. Küll on palju räägitud prügi sorteerimisest, vee ja soojusenergia säästmisest, kuid vaatamata sellele väga palju sellele ei mõelda. Vallas elades näeb, kui vähe tegelikult pööratakse tähelepanu keskkonnasõbralikule käitumisele
Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 45 paari, neist 24 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil. Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni. Oluliselt vähenenud metsamajanduslik häirimine on soodustanud mitmete metsalindude (kolmvarvas-rähni, valgeselg-kirjurähni, õõnetuvi, metsise jt.) arvukuse tõusu. Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 712 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad (rebane, metsnugis, kährikkoer ja mink), kellede arvukus peab olema pideva kontrolli all. Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Karula rahvuspark
(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo ), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. Kaitsealal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg, siin asub ka mitmeid metsise mängukohti. Kaitseala on rikas kaitsealuste taimede leiukohtade poolest, muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi ( Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi ). Huvilistele Kõrvemaa loodusega tutvumise hõlbustamiseks on rajatud rida matkaradasid: Simisalu-Matsimäe, Vargamäe-Järva-Madise, Noko-Kakerdaja järv jt. http://www.korvemaamaastikukaitseala.ee Loodi looduspark
mille tõttu on neid jälgi kerge eristada hirvlaste omadest, kelle hammustusest jääb lõikepind narmendavaks. Hirvlased hammustavad nimelt purihammastega. Ka vilju süües jätab loom maha jäänuseid, millesse jäänud hamba- või nokajälgede põhjal võib selgust saada, milline loom seal on tegutsenud. Põdra söödud männid (Triin Ivandi) Musträhni toiduotsing (Triin Ivandi) Valgejänese toitumisjäljed (Triin Ivandi) Metsise tegutsemisjäljed (Triin Ivandi) Kirsi ning ilupuude ja põõsaste paksu viljalihaga vilju söövad paljud loomad. Osa neist söövad vilja ära tervikuna, osa toituvad vaid pehmest viljalihast või näksivad hoopis kivis olevat seemet. Kirsi pistavad tervikuna nahka näiteks rebane, kährik ja mäger. Lindudest neelavad vilja terviklikult alla näiteks kajakad ja enamik vareseid. Orav kasutab toiduks enamasti ainult viljaliha, aga võib mõnikord närida ka kivi. Kirsikive
kaitseks loodavad loodus- ja linnualad moodustavadki kokku Eesti Natura 2000 võrgustiku. Õnneks mingi ala kuulumine Natura võrgustikku ei tähenda veel majandustegevuse keelamist. Üldjuhul tähendab see senise looduskasutuse jätkuvat lubamist või mõnel puhul koguni soosimist (näiteks rannaniitude hooldamine riigi toel). Maja ehitamist ei keelata, kui see ei hävita Natura väärtusi. Samuti võib metsade majandamine jätkuda kohtades, kus ei väärtustata metsaelupaika (nt metsise mängupaik). Natura alal on võimalik teatud tingimustel arendada ka suuremaid projekte - näiteks kui sellele arendusprojektile puuduvad alternatiivid ja kui selleks on olemas tungivad vajadused. Loomulikult tuleb kõikide selliste tegevuste korral läbi viia kõigepealt keskkonnamõju hindamine. Oluline on neid projekte läbi viia nii, et loodus võimalikult vähe kahjustatud saaks. Euroopa Liidu liikmes- ja kanditaatriikidele on koostatud looduskaitseprojektide
Kärde park ja Kivijärve põlispuude rühm ning mõisaparkidest Jõgeva, Kuremaa, Kurista ja Vaimastvere [3]. Kaitsealused üksikobjektid 8 Kaitsvatest looduse üksikobjektidest on vallas Laiuse mäel Laiuse Siniallikas, Laiuse kirikupargis Kaarli Tamm ja Laiuse pärn ning Kassinurme külas Kitsesoo nõiakuusk [3]. Püsielupaigad Samuti on ka kaitse alla võetud 4 metsise püsielupaika, 5 väikekonnakotka püsielupaika ning 3 merikotka püsielupaika. Valla territooriumile jääb 4 käpaliste püsielupaika [12]. 9 6. PÕLLUMAJANDUS Jõgevamaa põllumajanduse alla kuuluvad taime-, looma ja köögiviljakasvatus ning aiandus. Jõgeva alevikus asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut, mis tegeleb uute sortide aretamisega, sortide säilitusaretuse tagamisega, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja
Kehtna valda on aga sattunud justnagu lapike LõunaEesti künklikust maastikust, muu hulgas Lääne Eesti kõrgeim, Paluküla Hiiemägi, mille tipp on 106 m üle merepinna. Raplamaa soodest saavad alguse kolme jõgikonna (Keila, Pärnu ja Kasari) seitse jõge. Metsad ja sood pakuvad elupaika paljudele loomadele ja lindudele. Siin elutsevad kõik Eestimaa metsloomad, näiteks hunt ja ilves, karu, metskits, metssiga ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud musttoonekured või kaljukotkad. Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570)
Alkohol ja ulukiliha sobivad samuti kokku, nt Jäägermeister, punane vein või konjak. Jahindus Eestis Jahiulukite hulka on Eestis arvatud 18 liiki imetajaid ja 37 liiki linde, neist suurulukeid on seitse: põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt ja ilves. Suurulukite (sh suurkiskjate) asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus. Mõned näpunäidet liha töötlemiseks ja ettevalmistamiseks - Liha ei tohi keeramise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem. - Lihalõigud (nn pihvid) tuleb alati lõigata risti lihaskiudu. Sama kehtib roa lahtilõikamise kohta pärast küpsetamist, sest see lühendab lihaskiude, tehes portsjontükid õrnemaks ja pehmemaks. Ei
Kõige rohkem on mitmevärvilisi turbasamblaid. Rabast võib leida ka Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget. Meenikunno raba on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Kaitsealal on kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine. Siin on esimese kaitsekategooria – kalakotka – ning teise kategooria metsise elupaik ja mänguala. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid, suurlaukhanesid ja laululuiki. Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku ja sarvikpütti. Suurloomadest on paikseteks asukateks metskits, põder, halljänes, valgejänes, rebane, metssiga, suhteliselt arvukas on kobras. Kohata võib ka pruunkaru ja hunti. Raba ümbritsevad liivaseljandikel kasvavad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni
Sookuninga looduskaitseala asub Pärnumaal Tali ja Saarde vallas. 1964. aastal võeti kaitse alla 2 Jäärja metskonna kvartalit. 1991. aastal loodi Rongu, Kodaja ja Ruunasoo sookaitsealad. Sookuninga looduskaitseala moodustati nende põhjal 1999. aastal. Eesmärgiks on kaitsta ulatuslikke sooalasid, neid ümbritsevaid metsi ning sealsed kaitstavaid liike. I kategooria liikidest on registreeritud näiteks väike-konnakotkas, kaljukotkas ja must-toonekurg, Sookuninga looduskaitsealale jääb ka metsise mänguala. Kaitsealale jääb 6 sood, need moodustavad umbes 1/3 suurest soostikust, mille lätipoolne osa on samuti kaitse all. Soostik paikneb Sakala kõrgustiku edelaserval ja seal on Edela-Eesti vanimad suurrabad (http://loodus.keskkonnainfo.ee...). Suurimad on Tõrga (1291 ha) ja Rõiküla (1348 ha) sood. Rabades on ulatuslikud jõhvika ja murakaalad. Samuti on neil tähtis veekaitseline osa, sealt lähtuvad näiteks Reiu, Rannametsa ja Ura jõgi. Kaitseala pindala on 5868,6 ha.
Kogu maastikukaitseala kuulub sihtkaitsevööndisse. Pärlijõe luha hoiuala (40 ha) moodustati 2005.aastal lamminiidu kaitseks. Samal aastal võeti kaitse alla ka Majori järve hoiuala (17,6 ha) looduslikult rohketoitelise järve elupaigatüübi kaitse eesmärgil. Võidumägi (9,8 ha) on kaitse all 1962.aastast eesmärgiga kaitsta maastikuelementi (800m pikkune 2 tipuga künnis, absoluutne kõrgus 249,6 m, suhteline kõrgus 40m). Lisaks eeltoodutele on elupaigana kaitse alla võetud metsise püsielupaik Luutsnikus 40.7 ha (II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitse). Haanja vallas on veel looduskaitse all Brauni astelsõnajalg (LK I), mis asub haanja külas ; Kuradi sõrmkäpp (LK II), asub Plaani külas ; Tähkjas rapuntsel (LK III), asub Haanja külas. Haanja looduspargis pesitsevatest lindudest on kaitse all väike konnanotkas (LK I), must- toonekurg (LK I); harivesilik (LK III) ja harjus (LK III). http://www.haanja
Soostik on olnud juba ammust aega erinevate kotkaste kodukohast. Seda tõestavad mitmed erinevad kirjandusallikad (Lepiksaar, Mikelsaar, 1936) ning ka kohanimesid on pandud kotkaste järgi: Kotkasaar ja Kotkanina. Kotkaliikidest on näiteks esindatud merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas. Murakal on esindatud ka Eesti üks esinduslikemaid ja haruldane lind must-toonekurg. Hulgaliselt on registreeritud metsise elu- ja mängupaikasid. Lagerabas võib kohata rabapüüd, põldrüütu, väikekoovitajat, mudatildrit ja hall-õgijat, naaberkooslustes on umbes 6-7 paari sookurgesid, kes eelistavad Muraka Ratva ja Leterma soo servamäresid. Lisaks on esindatud veel teder, metskiur, metsvint, mudanepp ja kiivitaja. Arvukalt leidub ka aastaringselt pesitsevaid rabakanasid (1960. Aastate paiku nähti suurimat, 23-linnulist salku Suuressaare all). Veel leidub 2-3 paari raba-hõbekajakat
Püsielupaik võib olla määratletud ka pesapuu ja raadiusega. Teavitamiskohustus; Uus püsielupaik - sihtkaitsevööndi kaitsekord; Ajalised liikumispiirangud; Inimesel on keelatud viibida kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini. Karu püsielupaik on ühekordne, kuni 15. aprillini. I ja II kategooria liigi elupaika ei avalikusta. Metsise ( II kat) püsielupaigas on keelatud metssea lisasöötmine. 5. Looduse üksikobjekt: Väärtus: teaduslik, esteetiline või ajaloolis-kultuuriline. Objekt: elus või eluta loodusobjekt: puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. 6. Looduskaitse KOV tasandil: EM: piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate
92. Millised on kaitsealuste kotkaste ( toonekurgede, metsiste ) kaitse tagamise põhimõtted kaitsekavast? Millised on nende kaitsealuste liikide elupaiga ohud ja nõuded? Metsiste elupaikadeks on vanad männikud, mida vanem seda parem. Nende elupaiku kaitstakse mängupaikade järgi (elupaiga raadius on mängupaigast 1 km raadiuses) See ala on kindla kaitse all. Metsis ei talu valgusküllast raielanki, mis on üle 100 m laia, see on talle talumatu. Seega metsise elupaiga lähedal on lageraie suures ulatuses keelatud. Ohtudeks on vanade männikute hävimine ja lageraie, samuti rabastuvate ja samblasoometsade kuivendamine ning mängudeaegne häirimine. Kotkaste elupaikadeks on kõige sagedamini 200-300 aastased vanad männid või teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu
91. Millised on kaitsealuste kotkaste ( toonekurgede, metsiste ) kaitse tagamise põhimõtted kaitsekavast? Millised on nende kaitsealuste liikide elupaiga ohud ja nõuded? Metsiste elupaikadeks on vanad männikud, mida vanem seda parem. Nende elupaiku kaitstakse mängupaikade järgi (elupaiga raadius on mängupaigast 1 km raadiuses) See ala on kindla kaitse all. Metsis ei talu valgusküllast raielanki, mis on üle 100 m laia, see on talle talumatu. Seega metsise elupaiga lähedal on lageraie suures ulatuses keelatud. Ohtudeks on vanade männikute hävimine ja lageraie, samuti rabastuvate ja samblasoometsade kuivendamine ning mängudeaegne häirimine. Kotkaste elupaikadeks on kõige sagedamini 200-300 aastased vanad männid või teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu
92. Millised on kaitsealuste kotkaste ( toonekurgede, metsiste ) kaitse tagamise põhimõtted kaitsekavast? Millised on nende kaitsealuste liikide elupaiga ohud ja nõuded? Metsiste elupaikadeks on vanad männikud, mida vanem seda parem. Nende elupaiku kaitstakse mängupaikade järgi (elupaiga raadius on mängupaigast 1 km raadiuses) See ala on kindla kaitse all. Metsis ei talu valgusküllast raielanki, mis on üle 100 m laia, see on talle talumatu. Seega metsise elupaiga lähedal on lageraie suures ulatuses keelatud. Ohtudeks on vanade männikute hävimine ja lageraie, samuti rabastuvate ja samblasoometsade kuivendamine ning mängudeaegne häirimine. Kotkaste elupaikadeks on kõige sagedamini 200-300 aastased vanad männid või teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
olmejäätmed oma kinnistu piires; kkteenistuse nõusolekul võib nt rajada uusi teid ning kaevand maavarasid kõik teised asjad on lubatud, nt telkimine, jahipidamine, 26 suplemine, kalapüük); majade ehitamist ei keelata kui see ei hävita Natura väärtusi, metsamajand võib jätkuda kui ei ole tegu nt metsise mängupaigaga; mahetootmine, karjakasvatus ja loodussäästliktradits põllumaj lubatud makstakase isegi kitsendustega piirkondade toetust. SISULISELT: kui projektile puud alternatiivid ning kui selleks on tungivad vajadused, siis KMH järel on võimalik läbi viia suuremaid projekte. Tuleb kasuks, kuna meie kaitsealad ei kaitse piisavalt paljusid liike ega elupaiku, kes on ohust üleeuroopaliselt. Vesi
- sihtkaitsevööndid (175 086 ha; 81,8%); - üle 4 ha suurused looduslikule arengule jäetud vääriselupaigad (839 ha; 0,4%); - kaitsealuste liikide püsielupaikade sihtkaitsevööndid (31 416 ha; 14,7%); - I kategooria kaitseluste liikide pesapaikade ümbrus (3 081 ha; 1,4%). Muude kaitsealadel asuvate metsade majandusreziim varieerub suuresti sõltuvalt ala kaitse-eesmärgist. Näiteks metsise püsielupaikade piiranguvööndis on vastavalt liigi tegevuskavale seatud piirangud lageraiete mahule ja ajale ning vanametsa osakaalule, mis peab piiranguvööndites säilima. Olemasolevate kaitsealade võrgustik on kujunenud erinevate kaalutluste tulemusena, aga metsakoosluste esinduslikkuse printsiipi ei ole enamasti arvesse võetud. Seetõttu on metsalooduse kaitse alates 1990. aastatest peamiselt keskendunud rangelt kaitstavate metsade võrgustiku esinduslikkuse parandamisele.
või alkoholi. Transiks valmistudes paastuti. Transsi langemiseks kasutas saami nõid peamiselt trummilöömist ja laulmist, kutsudes sellega appi oma abivaime. Abivaimudega nõu pidades oli nõid kergemas transis, hinge tagasitoomise retkeks vajas ta sügavamat kataleptilist transsi, mille jooksul nõid lamas otsekui teadvusetult. Lovesse võidi langeda ka ilma abivahenditeta, kasutades ainult laule kas jumala või seida (vt pikemalt allpool) auks või lauldes erilisel, metsise hüüdu meenutaval toonil, kuid enamasti kasutati nõiatrummi (kobdas) ja sarvest valmistatud T-tähe kujulist trummivasarat. Ennustamiseks ehk arbumiseks kasutati metallrõngaid, mida vasarat lüües hüpitati trummile joonistatud kujunditel. Trummi kattev pargitud põhjapõdranahk oli jaotatud kolmeks osaks, mis sümboliseerisid ülemist, keskmist ja alumist ilma. Nõiaks võis saada sünnipärase ande poolest, need inimesed õppisid haiguste põdemise kaudu. Samuti võis nõiaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
