Ramsari konvensioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Ramsari konventsioon

.........................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................................16 2 RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS Veelindude populatsioonide säilimise tagamiseks oli vaja maailma riikide ühist tahet märgalade kaitseks ja eeskätt selle tõttu sündiski Ramsari konventsioon (Kuresoo, 1998). Ramsari märgalade konventsioon allkirjastati 1971. aastal märgalade(eriti rändavatele veelindudele peatuspaigana oluliste märgalade) hävitamise peatamiseks ja nende ökoloogilise, teadusliku, majandusliku, kultuurilise ja puhkemajandusliku rõhutamiseks. Ramsari konventsioon määratleb märgaladena soid ja veealasid(nii looduslikke kui kunstlikke, nii mageda kui soolase veega, nii ajutisi kui ka alalisi, nii

Keskkonna kaitse

3

doc

Märgalad

8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein * Linnud: 1. Sookurg 2. Rüüt 3. Mudatilder 4. Sookiur 5. Hallõgija 6. Rabapüü 7. Väikepistrik Märgalasid kaitstakse kui terviksüsteeme, kus tähtsad on nii kalade koelmud, lindude pesitsusalad ja rännupeatuspaigad kui ka sood ja soode turvas. Turbakiht on saastunud sademevete filter, reostunud pinnavete puhastaja, süsinikuringe reguleerija ja puhta vee säilitaja. Ramsari konventsioon 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja

Keskkonnaökoloogia

5

docx

Ramsari konventsioon

Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.

Ökoloogia

6

doc

Keskonnakaitse konspekt

a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval) 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel 1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru;

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

8

doc

Madalsoo referaat

aktiivse perioodi vältel, kuid maapinnal pesitsevate väikeste lindude massilise koorumise ajal on linnupojad rästiku meelistoiduks. Noored rästikud toituvad tavaliselt putukatest, eriti tirtslastest ja mardikalistest, harvemini söövad liblikaröövikuid, sipelgaid, nälkjaid ja vihmausse. Hariliku rästiku vaenlasteks on madukotkad, harvemini toonekured, neljajalgsetest mäger, rebane, tuhkur ja siil. 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega

Bioloogia

36

odt

Keskkonnakaitse eksam

1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. *1957- tähistati 1. korda looduskaitsepäeva, võeti vastu uus looduskaitseseadus. *1958- Tartu Üliõpilaste looduskaitse ring, juhendas J.Eilart 1960-ilmus „looduskaitse teatmik”, TA Looduskiatse komisjoni eestvedamisel. *1966-asutati eesti looduskaitse selts(ELS)  *1970- alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse organisatsioonidega. Nt IUCN *1971- loodi lahemaa rahvuspark ja ramsari konv. *1979-valmis esimene eesti punane raamat (1998-ilmus eesti punane raamat) 1985-1987- fosforiidisõda ( Rakvere piirkonda taheti kaevandada) 1989- KK ministeerium 1991- Eestimaa looduse fond 1992 -osales eesti esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil (Rios) 1993-asutati soomaa ja karula RP 1994- kaitstavate loodusobjektide seadus 1995- Säästva arengu seadus

Keskkonna kaitse

7

doc

Kordamisteemade vastused eksamiks

Ramsari konventsioon - eesmärk on kaitsta märgalasid üle kogu maailma, põhjuseks nende pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Märgaladeks loetakse soid ja nii looduslikke kui ka kunstlikke veekogusid, mille sügavus ei ületa 6 m. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Ramsari konventsioon ja Eesti ­ liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark. Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu. Berni konventsioon - Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest. Kaitsta Euroopa looduslikke looma- ja taimeliike ja nende elukeskkonda. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele. Lisa I - rangelt kaitstavad taimeliigid

Keskkonna kaitse

26

pdf

Eesti looduskaitse

laienemine. Vaika looduskaitseala laiendati ja rahvuspargiks. Eesti liitus Berni konventsiooniga nimetati ümber Vilsandi looduskaitsealaks. (käsitleb loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade 1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane kaitset). Ratifitseeriti Ramsari konventsioon käsiraamat ,,Looduskaitse". (käsitleb märgalade kaitset). ELF-i eestvedamisel 1976 Matsalu looduskaitseala sai esimeseks algas märgalade loodusväärtuste inventuur rahvusvahelise tähtsusega märgalaks (Ramsari Wetstonia nendel aladel, mis vabanesid ala) Eestis. Nõukogude sõjaväe kontrolli alt. 1979 valmis esimene Eesti punane raamat

Keskkonna ja loodusõpetus

Kommentaarid (0)