Rahandus ja pangandus konspekt (0)

Rahandus ja pangandus
22.03
Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu)
2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks?
3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud
4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed
5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil)
2-3 lehekülge A4 formaadis . Argumenteeritust ja põhjendatust hindab.
TÄHTAEG: 12.04
Grupid:

Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.)

Kindlustus firmad Eestis

Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad)

Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika)

Raha asutuste koostöö partnerid ja järelevalve organid Eestis ja EL-is
Meie grupp teeb kolmanda. Andmeid saab finantsinspektsiooni kodulehelt: www.fi.ee
TÄHTAEG: 19-st aprillist
Raha
Sisse juhatus ainesse. Finantsinstrument - kohustus, lepinguline õigus, II osapoolele vara üleandmise või vastuvõtmisega seoses, leping mille tulemusel ühele osapoolele tekib finantsvara ja II osapoolele finantskohustus või ka omakapitali instrument . Finants instrumentideks loetakse lisaks rahale; väärtpabereid, laene, hoiuseid, tuletis instrumente ehk derivatiive, võlgu ja nõudeid.
Elektrooniline raha-raamatupidamislik raha-plastikraha- kontoraha ja sula raha- käega katsutav raha.
Esemed -> Kaupraha -> väärismetallid -> mündid (13saj. alguses hakati vermima)
Barter tehing kullakaupmehed

tast pärinevad ühepoolsed õõnesrahad.
->kviitungid ja vekslid -> Raha 1) pangatähed 2) mündid 3) elek. Raha
Raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks.
Raha jõud või jõuetus avaldub tegelikkuses niivõrd kuivõrd ta suudab siduda majandussuhtluses sidujaid ja tagada nende huvide realiseerumist. Raha peab olema usaldusväärne. Raha usaldusväärsus ja stabiilsus iga riik püüdleb selle poole.
29.03.2011
Finantsturg – raha ja väärtpaberite turg , finantsturul kaubeldakse finants instrumentidega. Kujutab endast raha ja väärtpaberite koostoimet. Finantsturul toimub kapitali ümber jaotamine.
Ümbritsevad kõikvõimalikud riskid . Kauplemissüsteemi järgi võib finantsturgu jagada kaheks: reguleeritud turg ehk börs kus on reglementeeritud kauplemisreeglid; vabaturg .
Finants instrumendi elutsüklist lähtuvalt võib jagada kaheks: 1) esmasturg (toimub raha ja väärtpaberite emiteerimine ehk käibelelaskmine, müüakse väärtpabereid kehtestatud hinnaga, osapoolteks on investor ja emintent). 2) järelturg ( toimub müük turu hinnaga ja osapoolteks on reeglina investorid ). Finantsinstrumendi liigist sõltuvalt võib väärtpaberi turgu jagada aktsiaturust ( aktsia on omaniku väärtpaber, omandiõigust tõendav dokument), võlakirja turust, tuletis väärtpaberite turust, fondi osakute turust.
Dividend – kasumiosa, mis välja makstakse (makstakse teatud kuupäeva seisuga välja)
Lihtaktsia – lihtaktsionäril on õigus osaleda firma juhtimises
Eelisaktsiad – hääleõiguseta aktsiad kuid garanteeritud on teatud ulatuses dividendid.
Fikseeritud tulususega – võla kiri ehk obligatsioon väärtpaber. Võlakohustust tõendav dokument või väärtpaber (pigem laenu suhe st võlakirja väljaandja on võla võtja ja võlakirja ostja on sisuliselt laenu andja, ajutised vabad vahendid paigutab võlakirja). Laenuandjateks võivad olla ettevõtted, firmad, kohalikud omavalitsused, valitsus. Kupong (perioodiliste intressimaksetena) või diskonto (ostuhinna ja nimiväärtuse vahest) võlakirjad.
Tuletusväärtpaberi turg ehk derivatiiv - ostu- või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võimaldavad riske maandada, samuti ka võtta võimendatud riske. Õigust või kohustust osta ja müüa tulevikus mingit finantsvara. Tegemist tähtaja tehingutega. Siin sellised mõisted nagu: forward (kohustus osta või müüa mingit finantsvara), futuur (kohustus osta või müüa. On standardiseeritud väärtpaber nii summaliselt kui ka tähtaegade suhtes), optsioon ( õigus osta või müüa mingit finantsvara kokkulepitud tähtajal), swap ( on vahetus tehing, võlakirjad vahetatakse aktsiate vastu jne..)
Fondi osakute turg investeerimisfondide osakutega annab õiguse saada tulu, tegu on ostu või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võivad olla garanteeritud tulususega, garanteerimata tulususega.
Fondid võivad olla kinnised ja avatud fondid. Näitab osalust kinnisvaras.
Kinnine – aktsiaseltsi tüüpi. Osakute arv kindlaks määratud, nendega toimub tehing ja turule ostetakse ja müüakse nagu aktsia puhul.
Avatud - fondi õigus osta tagasi oma osakuid kui ka juurde emiteerida ( olenevalt kui palju investoreid on)
Rahaturg on lühiajaline investeering . Väärtpaberiturg on tavaliselt pikaajaline tehing. Mida konservatiivsem on strateegia seda väiksem on kaotamise võimalus.
Kõige riskantsem on väärtpaberi aktsia.
Kahte liiki vastandike huvidega majandus subjekte:

Säästjad ehk laenuandjad - on huvitatud rahapakkumise vähenemisest, siis on turu saamise võimalus suurem, intressid suurenevad)

Laenuvõtjad - huvitatud raha pakkumise suurenemisest, mis toob kaasa raha odavnemise, puudujäävat osa tahab võimalikult soodsalt kätte saada. Võimalikult madalast hinnast ( intressist) ja pikemast perioodist.
Millised riskid ümbritsevad?
Kapitali säilivuse risk ( kas saan 100% oma raha tagasi, kui ma seda kusagile paigutan, kuhu, kuidas, kui palju paigutada.)
Makse risk – kas suudetakse õigeks ajaks tagasi maksta, eelkõige puudutab võlakirja
Turu risk – inflatsioonist, vara/raha/valuuta väärtuse muutused turul
Likviidsus risk – eelkõige tähtaegade sobivus /sobimatus, kui mul on vaja kas ma saan seda kohe kasutada või ei saa
Hajutamisrisk – kui palju on turul erinevaid teenusepakkujaid, võimalused ja vajadused, olenevalt toodetest.
Kui säästjad laenuvõtjad otse saavad turul kokku nim. seda otseseks finantsseerimiseks.
Enamus juhul tulevad mängu finantsvahendajad ehk raha asutused, seda tegevust nim. kaudseks finantsseerimiseks.
Valdav mass tehinguid toimubki erinevate raha asutuste kaudu, selle finantsvahenduse eesmärgiks on raha ja kapitali ümber jaotamine, säästjate ja laenajate vahel ning uute finantsvarade- ja kohustuste tekitamine. Muuta raha liikumine efektiivseks ja kliendi jaoks võimalikult mugavaks.
Raha asutused on liigitatud ajalooliselt kahte suurde gruppi. Ühed hoiuseid vastu võtvad raha asutused sinna kuuluvad pangad ja muud krediidiasutused, teine grupp on mitte hoiuseid vastu võtvad raha asutused sinna hulka on kuulunud kindlustusfirmad, usaldus- ja investeerimisfondid, riskikapitali fondid, investeerimisühingud ja muud väärtpaberite vahendajad.
Raha asutuste liigitus sõltub tänapäeval riigi , finantsvahenduste roll riigiti varieerub ning nende olulisus majandussüsteemis sõltub eelkõige sellest, kui hästi nad suudavad rahuldada majandus subjektide nõudmisi ja vajadusi. Palju sõltub ka traditsioonidest, Euroopas on olnud domineerivaks pangad, USA-s otse finantsturgude kaudu.
Majandussektorid jagatakse 4 tegevusvaldkonda:

Eraisikutesektor ehk kodumajapidamised

Äriühingud ehk firmad

Rahaasutused ehk finantsvahendus

Riik ja kohalikud omavalitsused
Varad Kohustused
Varad ja finantsvarad Omakapital
Reaalvara Võõrkapital
Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on suhteliselt lühiajaline ja varieeruv.
Pankade puhul on põhiline võõrkapitali hoiused . Rahaasutuste puhul räägime litsentseeritud valdkonnast. Järelevalveorganiks on finantsinspektsioon. Litsents tuleb taotleda finantsinspektsioonilt. Vajalikud dokumendid sätestatakse seadustega.
Rahaasutustele on kehtestatud omakapitali nõuded. Panga puhul on omakapitali miinimum 5 000 000 Eurot.
Rahaasutuste üldine nõue - juhtide ja omanike suhtes kõrgendatud nõudmised (hariduse kui ka kvalifikatsiooni osas, laitmatu erialase reputatsiooni kohta)
Turvanõuded hoonetele ( eriline järelevalve rahale, raha hoidmine)
Rahaasutused erinevad üksteisest pakutava hüve ehk siis osutatava teenuse ning peamise raha paigutus viisi osas.
Raha asutuse liik
Hüve (põhiteenus)
Rahapaigutamise viis
Äripank võtab vastu rahalisi hoiuseid kogu avalikkuselt ning kannab omavastutusel laene ning pakub arveldusteenuseid
Panga põhiline finantsvara on laenud (60-70%) investeeringud. Hoiustamine , arveldamine , arveldusteenused
Hoiuselt makstav intress on panga jaoks tulu.
Laenud, rahalisi vahendeid koguv ja paigutav rahaasutus, eemärk oma omanikele raha teenimine .
Kindlustusselts - Loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest edaspidi hüvitab lepingus määratletud kahjud või teeb muud väljamaksed.
Kõik võimalike riskide maandamine ja nendest riskidest tulenevate kahjude katmine . Elukindlustus riskideks on tervis, surm, vananemine . Loodusõnnestused, avariid, sotsiaalse käitumise hälbed -vargused. Nende erineva-te riskide maandamine
Väärtpaberid ja kinnisvara
Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks moodustatud ja spetsialiseerunud vara kogum, millega hajutatakse riske ja kulusid ning teenitakse täiendavat tulu.
Müüb investoritele oma osakuid suurendades investeerimistegevuse nende kaudu oma väärtust. Investeerimis -fondi juhib fondi juht, kellel spetsialiseeritud teadmised, valitseb seda varahaldusfirmat
Erinevad väärtpaberid
Rahaasutuste roll majanduses ehk siis kaudse finantseerimise eelised võrreldes otsese finantseerimisega

Mitmesuguste riskide juhtimine, maandamine ja hajutamine

Infotöötlemine ja majandus agentide informatsiooniga varustamine.

Intressimäärade (näitab tulu suurust või ka kulu suurust põhikapitali summasse) kujundamine. Kui teenusepakkujaid on palju ja erinevaid siis intressimäärad on soodsamad.

Säästude ühendamine ja efektiivsemate rahapaigutus viiside pakkumine.

Varade tähtaegade teisendamine ehk säästjate ja laenajate erinevate vajaduste kokkuviimine

Üldiste tehingukulude vähendamine (kui tehinguid on palju siis teenused odavamad)
05.04.11
RISKID
Risk- teatav otsuste kogum
Riske võib jaotada mitmeti, nii geograafiliste piirkondade, vastaspoole tegevusvaldkondade lõikes. Nad on piiritletud kindlate õiguste ja limiitidega.
Ettevõtte spetsiifilised riskid, turu spetsiifilised riskid. Riski põhivormi järgi. Kas põhitegevuse risk või finantstegevuse risk.
Tekkepõhjuste järgi, tulemuste järgi jne.
Riskide struktuur ja summaarne suurus peab tagama rahaasutuse stabiilsuse.
Riske tuleb võtta teadlikult ja neid juhtida aktiivselt, et kõikide tehingute tulemusena saavutada optimaalne riski ja tulu suhe.
Riski juhtimise aluseks on seadused ( mis finantsvaldkonnas tekivad), järelevalve ja muude regulatiivorganite poolt seatud normatiivid, üldised standardid ja rahaasutuse enda juhtkonna poolt kinnitatud põhimõtted.
Riske püütakse juhtida üsna konservatiivselt ja broneerides võimalike riskide katmiseks, hüvitamiseks ka vastavad vahendid või reservid .
Riskide juhtimiseks eelkõige kasutatakse erinevate limiitide süsteeme. Mida paremini riske juhitakse, seda paremini on firma kaitstud ootamatuste ja majanduses pidevalt esinevate ohtude vastu ja seda suurem on ka kasum. Rahaasutuse puhul v.a Kesk Pank on eesmärk kasumi teenimine oma omanikule ja teenida ka oma klientatuuri.
Välimised riskid on keskkonnast tulenevad, pigem turuspetsiifilised.. ei sõltu konkreetsest rahaasutusest.
Firmasisesed riskid on seotud eelkõige töötajatega, tehnoloogiaga, nende kompetentsi ja lojaalsusega ja kuidas nad teatud olukordi ette näevad ja millises valuutas tehinguid teostatakse (millises piirkonnas).
Riski põhivormist lähtuvalt on eelkõige tegemist finantsriskidega. Rahaasutuste põhitegevuse risk on seotud tehingute ulatustega, hoonetega, informatsiooni lekkimisega, tehnoloogilised lahendused jne.
Põhilised riskid panganduses.
Põhieesmärgid:
Pank peab eelkõige olema majanduslikult vajalik, mitmekülgsed teenused (klienti, kui teenusetarbija), peab olema nõudlus teenuse järele, parem kättesaadavus majandussubjektidele.
Vastastikku kasulik- pank teenib ise ja võimaldab teenida ka läbi oma teenuse kliendi. Vastastikku sobilik ja kasulik.
Arenguvõimeline- iga ettevõtte puhul oluline tingimus, eelkõige jätkusuutlikus, kulu efektiivsus, perspektiivikus, tunnetama ette kliendi vajadusi ja valmis olema nõudlust ka rahuldama. Aldis kõikvõimalikele uuendustele, ise õppimisvõimeline ja ise õpetama/harima oma klienti, näha ette ohtusid, kapitali kasv.
Peaeesmärk- klientide rahulolu, teenuste parem kättesaadavus majandussubjektidele.
Pangapoliitika - panga pikaajalised eesmärgid, arengu teed ja nende realiseerimise abinõud/vahendid. Iga pank valib omale vastama turuvisiooni, kuhu ta jõuda tahab ja millises valdkonnas ta konkreetselt tegutseb.
Arengu eesmärk on kasum, sellest on huvitatud panga omanikud (rahaasutuse arendamine, nii et ootusi täita).
Strateegilised eesmärgid- turunišš, positsioon turul, põhitooted ja teeninduskanalid.
operatiivsed eesmärgid- kulud ja tootlus , käive mida pidevalt jälgitakse ja milliste näitajate alusel ja positsiooni muudetakse ja tooteid täiustatakse. Igal tootel peab olema kriitiline arv masstarbijaid.
Millest kasum eelkõige sõltub? – Rahalised eesmärgid. Eelkõige riskid, likviidsus, põhikapital ja bilansistruktuur. Riskide teadvustamine ja juhtimine.
Likviidsus- valmidus pangakohustusi täita, eeldab optimaalset varade ja kohustuste struktuuri.
Rahaasutuse poolt on kindlad normid põhikapitali suhtes ( 5milj EUR)
Finantsistruktuur- võõrkapitali ja omakapitali suhe. Aga ka muude lühiajaliste ja pikaajaliste varade struktuur.
Mitterahalised kindlustuse eesmärgid:
Image- omanike usaldusväärsus, põhiväärtused.
Iseseisvus- majanduslik sõltumatus. ( Panga süsteem on kahemõtteline- keskpangad ja äripangad. Äripank on oma otsustes sõltumatu. )
SAAVUTATAKSE ...
Konkurentsivõimelisus- teeninduskultuur ja teenindustasud. Kanalite kättesaadavus ja turvalisus.
Sotsiaaltingimused- töö- ja pangatingimused, rahulolu, pangatöötajate turvalisus, hoonete turvalisus.
Õpetamise investeerimine- tagab kõige kõrgema kliendi rahulolu, uued tooted, kliendi nõustamine/õpetamine, rahavoogude juhtimine.
Äripank- ongi rahalisi vahendeid koguv ja paigutav äriühing.
Universaalpank- pank tegeleb kõigi lubatud tehingutega.
Regionaalpank - konkreetse piirkonna huvisid arvestav . Kitsama suunitlusega pank.
Eriotstarbeline pank- tegeleb ainult paari või ühe lubatud tegevusega . ( NT: investeerimispank- tegeleb põhiliselt väärtpaberi tehingutega ja nõustamisega, krediidipank- hoiustamine ja laenud)
Pangalaadsed pangad- mis ei ole otseselt pangad, kuid tegelevad sellelaadsete tehingutega ( NT: laenukontorid, kiirlaenuandjad jms. )
Panga loodetav kasum ja seda ümbritsevad riskid ( Joonis: sõõrik :D ) :
Seadusandlik risk-see eelkõige tuleneb õiguslikku tähendust omavate asjaolude hindamist ja mõjutab eelkõige läbi tüüplepingute, kui hästi või halvasti need vastavad erinevatele seadustele ja seaduse muudatustele. Realiseeruv läbi erinevate seaduste ja lepingute. Mida paremini vastavad need tüüplepingud erinevatele seadustele, seda parem.
Üldrisk- seotud panga enese kui ka panga väliste asjaoludega.
Pangavälised- panga olukord, seaduste olemasolu, seadusandlik baas, maksupoliitika.
Pangasisene - personali pädevus, sobivus, lojaalsus. Üldine finantsjuhtimine riigis.
Valuutarisk - tuleneb pangavarade ja kohustuste erinevast valuutastruktuurist ja kursimuutustest. Püütakse tasakaalustada kohustused ja varad ( erinevate valuutade lõikesse)
Krediidirisk - Krediit on panga põhiline vara. Tuleneb eelkõige klientide tundmisest ja laenuportfelli kvaliteedist ( mida paremini pank tunneb oma vastaspoolt, analüüsib kliendi riske, seda paremini on tagatud ohtude vastu ). Kliendipoolt- tahtest kui ka suutlikkusest ( tahe võlg tagasi maksta), suutlikus majandusesituatsioonis toime tulla, laenuotsustus protsessi, õige hinnastus.
Maksejõulisuse risk (panga kui võlausaldajate ehk kreeditoride nõudmiste rahuldamine ) - finantsvõimenduse risk (võõrkapitali arvel omatootluse tõstmine, õige optimaalne vahekord oma ja võõrkapitali vahel .) -
Operatsiooniline risk- ehk tehingute risk. Püütakse maandada läbi tehingulimiitide ja pädevuste süsteemi. Oluline duaalsuse põhimõte ( kahe teineteisest sõltumatu töötaja või accept tehing).
Intressirisk - tuleneb panga varade ja kohustuste tähtaegade erinevusest ja erinevatest intressimääradest. Seda mõjutavad ebasoodsad muutused ressursihankimisel. Lühiajalise ressursiarvelt antakse pikaajalisi kohustusi. Intress on põhiline pangapoliitiline vahend.
Turu ja inflatsioon risk- tuleneb ebasoodsatest turutingimustest ja alusvara hinnamuutusest ( pank teeb tehinguid enda nimel , kuid täidab ka kliendi kohustusi. Kasutatakse erinevaid limiitide süsteeme ja erinevate positsioonide võtmist kauplemisel väärtpaberitega ja samuti investeeringute tegemisel )
Likviidsusrisk- panga likviidsus, seotud maksejõulisusega. Eeldab panga Aktivate ja Passivate tähtaegade vastavust ja igapäevast positsioonide juhtimist. Kui kiiresti on võimalik vara rahaks muuta.
Tehnoloogiline risk- eelkõige infotehnoloogiline ( turvasüsteemid, usaldatavus, tugi- ja varusüsteemid, dubleeritavad süsteemid, info salvestatavus.) Seotud elektrooniliste kanalite kasutamisega.
IGAL PANGAL JA ASUTUSEL ON OMA RISKIJUHTIMISE KONTSEPTSIOON, MIS PÕHINEB NII RISKIKAPITALI KUI RISKIDE ENNETAMISE PÕHIMÕTETEL JA ERINEVAD PÄDEVUSTE SÜSTEEMID.
ÜHISTUD
Ühistu tegutseb liikmelisuse põhimõttel ja jaotab tulusid vastavalt teenuste kasutamise mahule.
Ühistusse kuuluvuse vabatahtlikus, liikmete hääleõiguse võrdsus, liikmeskonna avatus .
Ühistuid võib jagada kahte gruppi: 1) tuluühistud kui äriühingud ( laenu- ja hoiuühistud, ühistupangad, Tarbijate ühistud, kindlustusühistud.
2) mittetulundusühistud ( garaaži kooperatiivid , majaühistud jne)
Esimene ühisrahaasutus loodi Viljandis ( 1869 ), C.R.J eestvedamisel Põllumeesteseltsi poolt. Kandis nimetust tol ajal „ Laenu ja hoiu kassa“
Esimesed tulekindlustusseltsid Tallinnas ja Tartus samal perioodil. (1869)
Esimene Eesti puhas krediidiasutus (1902) Tartus asutatud „Eesti laenu ja hoiuühisus“. Loetakse Eesti panganduse algusaastaks. 1914a -ks oli sellel ühisusel üle 7000 liikme, saanud ka kogu Venemaal suurimaks. Hakati looma vastastikuseid krediidiühistuid. 1905 Tartus loodud krediidiühistu, mis oli tegelikult ühispankade loomise asutamise perioodiks 1907-1914. ( rahvuslikud üritused.. jne)
1-ks jaanuariks 1929a oli Eestis 234 ühispanka, igas maakonnas 15-20tk. Samuti oli ka ühistegelikke kindlustuskassasid (327 tk).
(Raplamaal- Kehtna hoiuühistu)
Rahaasutuse ja kliendivahelised suhted.
Rahaasutuse tegevuse aluseks on vastavad seadused. (Äripanga puhul krediidiasutuse seadused jne.. )
Kliendi ja rahaasutuse vahelist suhet reguleerib leping. Suhted on lepingulised. Rahaasutusel on võimalus valida endale klient ja vastupidi. Kliendisuhete alusdokument on panga üldtingimused.
Suhte aluseks on samuti ka toote või teenuse tüüptingimused.
Üheks alusdokumendiks on ka hinnakirjad, millele lepingud toetuvad. Peale selle on head pangandus- ja kindlustustavad ( Kindlustus Seltside poolt välja töötatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted ).
Mitte kahjustada panganduse ja kindlustuste head mainet: aus konkurents , mitte halvustada konkurente (informatsiooni adekvaatsus), lugupidavus ärisuhet, suhete seaduslikkus ( ei soodustata rahapesu , varimajandust, korruptsiooni ), konfidentsiaalsus ja äri ning pangasaladuste hoidmine.
Krediidiseadustes on ära toodud pangasaladuste hoidmise seadus. Seda tuleb hoida tähtajatult. (Informatsiooni võib avaldada kogumikuna)
Rahapesu- ebaseadusliku raha toomise katsed legaalsesse käibesse. (Kuritegevus- narkootikumid , maksupettus, kelmus , inimkaubandus jms käigus saadus tulu).
1998a esimene seadus rahapesu kohta „ Rahapesu tõkestamise seadus“
Rahapesu tagajärjed: valed otsused, raha pakkumine ja nõudmine kõigub, moonutab turuhindu, valuutakurssi jne. Selletõttu kõik riigid võitlevad selle vastu, peale 2001a sept. sündmusi USAS veelgi karmistati neid nõudeid, lisati juurde sõna terrorism. (Terrorismi ja rahatõkestamise seadus). Püütakse ladestada/ümber paigutada erinevates kanalites suured summad ja segamini ajada legaalsete varadega ja jälle uuesti suunata /kanaliseerida legaalsetesse tegevustesse.
Sisemised protseduuri reeglid (rahapesu): õigus kontoavamisest keelduda, tehingud peatada, konto blokeerida ( kliendi algutusel on isikuttõendava dokumendi kaotamisel). ( Teenusepakkuja algatusel teenuse lõpetamine)
Rahaasutuse tegevuse hindamine: Rahaasutuse võimsust/suurust hinnatakse 3 näitaja järgi, need on :

Omavahendite maht- näitab rahaasutuse kapitaliseeritust ( kas oma kapitalist jätkub, piisab kõikide riskide katmisest ). Kapitali adekvaatsus (oma kapitali piisavus) kõikide riskide katmiseks.

Varade maht ehk bilansimaht - näitab turuosa suurust.

Firma turuväärtus- näitab kui palju tegelikult aktsiahinnast lähtuvalt turul väärt on.
Rahaasutuste organisatsiooniline ülesehitus: Iga organisatsioon eeldab töö kindlaks määramist, töö jaotamist strateegilise plaaniga, töö loogilist jaotamist erinevate struktuuriüksuste/rühmade vahel. ( Panganduses on regiooni ehk geograafiline ja valdkonna põhine ehk funktsiooni järgi (või selle segasüsteem) juhtimine ja ülesehitus ( krediidivaldkond, eraisikutepangandus ).
Kliendi ja toote põhine- läbi põimunud geograafilise jaotusega.
Kaubamärgi põhine- Sampo Pank
Tugiüksused- panga või kindlustustehnoloogia, operatsioonid , it arendus ja turva.
Äriüksused- klienditeenindus ja müügivõrk ( pank eraldi, kindlustusselts eraldi, investeerimisühing eraldi- katusorganisatsioonid )
Lisaks on esindusorganisatsioonidele erinevad koostööpartnerid- arvelduskeskused, sularahakeskused, mitmesugused sihtasutused, kinnisasutuse firmad.