2. mõõta ja hinnata 3. juhtida ja maandada 4. kontrollida ehk pidevalt jälgida Riskid jaotatakse geograafiliste piirkondade vastaspoole ning tegevusvaldkondade lõikes. Kasutatakse õiguste ja limiitide süsteemi. Riskide juhtimine on suunatud kahjude ennetamisele. Riski juhtimine on pankades rangelt tsentraliseeritud , ühtsed riskijuhtimise põhimõtted ja meetodid. Riski ja saadava tulu suhe peab olema võimalikult optimaalne. Igal pangal on oma pangapoliitika, mis sisaldab panga pikaajalisi eesmärke, arenguteed ja nende saavutamise abinõusid ja vahendeid. Tegevuse eesmärkidest lähtuvalt võib äripanku jagada 3gruppi: 1) Universaalpangad, mis teostavad kõiki lubatud panga tehinguid. Tehingute loetelu on välja toodud vastavas seaduses. 2) Regionaalpangad (lokaal), teenivad eelkõige konkreetse piirkonna/regiooni eesmärke ja vajadusi. 3) Eriotstarbelised pangad tegutsevad mingis konkreetses tegevusvaldkonnas. Nt
Vastastikku sobilik ja kasulik. Arenguvõimeline- iga ettevõtte puhul oluline tingimus, eelkõige jätkusuutlikus, kulu efektiivsus, perspektiivikus, tunnetama ette kliendi vajadusi ja valmis olema nõudlust ka rahuldama. Aldis kõikvõimalikele uuendustele, ise õppimisvõimeline ja ise õpetama/harima oma klienti, näha ette ohtusid, kapitali kasv. Peaeesmärk- klientide rahulolu, teenuste parem kättesaadavus majandussubjektidele. Pangapoliitika- panga pikaajalised eesmärgid, arengu teed ja nende realiseerimise abinõud/vahendid. Iga pank valib omale vastama turuvisiooni, kuhu ta jõuda tahab ja millises valdkonnas ta konkreetselt tegutseb. Arengu eesmärk on kasum, sellest on huvitatud panga omanikud (rahaasutuse arendamine, nii et ootusi täita). Strateegilised eesmärgid- turuniss, positsioon turul, põhitooted ja teeninduskanalid. operatiivsed eesmärgid- kulud ja tootlus, käive mida pidevalt jälgitakse ja milliste
praktilised toimingud. 1. Juhtimise hindamissuurused - selgelt defineeritud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse juhtkonna edukust erinevate strateegiliste vahendite kasutamisel panga poliitiliste üldeesmärkide saavutamiseks. Nimetatud dokumendid on aluseks panga tegevusele ja et tegevused oleks kooskõlas dokumentidega, tuleb need esitada ka Eesti Pangale, kes saab teostada järelevalvet nende täitmise üle. Pangapoliitika ja sellest tulenevad strateegiad ning rakendatavad hindamiskriteeriumid peavad võimalikult täpselt ja üheselt mõistavalt edasi andma järgnevat: a. Pangapoliitika - see tähendab, mida peaks pank tegema ning millest lähtuma panga peamistes finantsjuhtimise valdkondades. a. Strateegia peab selgitama, kuidas peab pank käituma, et püstitatud poliitilised eesmärgid saavutatakse. a
ega ühelegi teisele riigivõimu asutusele. EP ei vastuta riigi varaliste kohustiste eest ja riik ei vastuta EP varaliste kohustuste eest. EP-l on seadusega keelatud krediteerida otseselt või kaudselt riigieelarvet ja kohalikke eelarveid ning osta täidesaatva võimu poolt emiteeritud väärtpabereid. (väärtpaberid on ka kaudne laenutehing, sellepärast ka see on keelatud.) EP ja Valitsuse koostöövaldkonnad: 1. Riigi majanduspoliitikas iseseisva raha-, krediidi- ja pangapoliitika teostamise kaudu. 2. EP annab nõu Valitsusele raha, krediidi- ja panganduspoliitika küsimustes. Valitsus ei langeta olulisis majanduspoliitilisi otsuseid ilma EP seisukoha ärakuulamiseta. 3. EP esindab Valitsuse volitusel EV rahvusvahelises raha-, krediidi- ja pangandusorganisatsioonides. 4. EP toetab oma volituste piires Valitsuse majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest.
Kuna maailma panga praktikas siiski ei pooldata valitsuse esindatust panga nõukogus, muudeti 1994 aasta kevadel seadust, millega ka rahandusministril keelati osalemine eesti panga nõukogus. Eesti Panga ja valitsuse koostöö on määratud järgmiste printsiipidega: Eesti pank osaleb riigi majanduspoliitikas iseseisva raha-, krediidi- ja panganduspoliitika teostamise kaudu. Eesti pank konsulteerib ja annab nõu valitsusele raha-, krediidi- ja pangapoliitika küsimustes ja valitsus ei langeta riigi jaoks olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma eesti panga seiskohta ära kuulamata. Eesti pank esindab eesti vabariiki esindaja volitusel rahvusvahelised panga-, krediidi- ja pangaorganisatsioonides, mille liikmeks Eesti riik on. Eesti pank toetab volituste piires valitsust, tema majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus seista hea riigi valuutasüsteemi stabiilsuse tagamisega, ning on kooskõlas
kiirendada ja lihtsustada otsuste langetamist. Kui pangas on palju komiteesid ja tôörühmi, viitab see sellele et juhid on delegeerinud paljud oma ülesanded ja nii juhtimist detsentraliseerinud. Juhtimine ja töókorraldus suht sarnased, peamine vahe non selles et komiteed on püsivaiseloomuga töörühmad aganmoodustatakse mingite ülesannete lahendamiseks. Ning tulemuse saavutamisel lõpetavad nad tegevbuse. Pangankomiteed võib jaotada kaheks 1. Mis tegelevad pangapoliitika kavandamisega 2. Täidesaatvad komiteed. Panga poliitika kavandamiseks kasutatakse sageli arengukomiteed, selle komitee põhiûlesanne on analüûsida ja hinata pangaorganisatsiooni, tema süsteeme, tehnoloogiaid jmt, et kujundada baas nende arendamiseks. Otsused võimalike arengute ja valikutekohta teeb pangajuhatus vøi mõni komitee. Panga tähtsaim táidesaatev komitee on panganjuhatus. Juhatus võib delegeerida osa otsuste rakendamise teistele komiteedele nt laenukomitee, aktivate ja
Kuna maailmapanga praktikas siiski ei pooldata valitsuse esindatust panga nõukogus muudeti 1994. Aasta kevadel seadust millega ka rahandusministril keelati osalemine EP nõukogus. Eesti Panga ja valitsuse koostöö on määratud põhimõtteliselt järgmiste printsiipidega: · Eesti Pank osaleb riigi majanduspoliitikas iseseisva raha, krediidi ja panganduspoliitika teostamise kaudu. · EP konsulteerib ja annab nõu valitsusele raha, krediidi ja pangapoliitika küsimustes. Valitsus ei langeta riigi jaoks olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma EP seisukohta ärakuulamata. · Eesti Pank esindab Eesti Vabariiki valitsuse volitusel rahvusvahelistel panga, krediidi ja rahaorganisatsioonides, mille liikmeks Eesti riik on. · EP toetab oma volituste piires valitsust tema majanduspoliitikat, kui see pole vastuolus seista hea riigi valuutasüsteemi stabiilsuse tagamisega ning on kooskõlas EP süsteemi arenguga.