solidaarselt. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Ühistud Ühisjooned · Teenindavad eeskätt oma liikmeid. · Teenuseid osutatakse omahinna tasemel. · Tulud jaotatakse liikmete vahel. · Raha ja ressursid ringlevad suhteliselt suletud ringis (ühistu sees, kohalikus piirkonnas, riigi piirides). · Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed. Majanduslikud ühistud · Põllumajanduslikud ühistud · Pangandus- ja krediidiühistud · Kommunikatsiooniühistud · Tarbijate/toitlustusühistud · Vee/elektri/enerigaühistud · Kalandusühistud · Tervishoiuühistud · Korteri/elamuühistud · Kindlustusühistud · Turismiühistud · Tööliste ühistud · Metsaomanike ühistud Aktsiaselts vs ühistu Ühistu 1. Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis. 2
4) hoiukontodele tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine; 5) välissularaha ost ja müük; 6) vahendusteenuste osutamine laenuressursi vahendamisel institutsionaalsete investorite kaasamiseks; 7) varakappide ja seifide üürimine; 8) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes. Allikas: Hoiu-laenuühistu seadus Suurte ja kogenumate ühistute juures saavad liikmed sooritada peaaegu kõiki samu tehinguid nagu pankadeski. Eesti ühistud siiski näiteks liisingtehinguid ei vahenda. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg. Üldkoosolek langetab otsuseid põhimõttel "üks liige - üks hääl". See tähendab seda, et ühistu kapitali rohkem panustanud liige ei saa selle eest suuremat otsustusõigust. Ta ei saa võimalust enda huvisid jõuga kehtestada. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg Hea tava järgi rakendatud hoiu-laenuühistud ei saa võtta arutuid riske nagu muud krediidi- ja
Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest, vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt.MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Ühistud 1.Teenindavad eeskätt oma liikmeid. 2.Teenuseid osutatakse oma hinna tasemel. 3.Tulud jaotatakse liikmete vahel. 4.Rahad ja ressursid ringlevad suhteliselt suletud ringis.(Ühistu sees, kohalikus piirkonnas,riigi piires) 5.Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed. Majanduslikud ühistud *Põllumajanduslikud ühistud *Pangandus ja Krediidiühingud *Kommunikatsiooniühistud *Tarbijate Toitlustud ühistud *Vee,elektri,energia ühistud *Kalandusühistud *Tervishoiu ühistud *Korteri Elamuühistud *Kindlustus ühistud * Turismiühistud *Tööliste ühistud *Metsaomanike ühistud Ühistu 1.Ettevõtted on liikmete,teenuste kasutajate omandis. 2.Liikmeks olek(saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3
Ettevõtlus turumajanduses VII peatükk Ettevõtja Ettevõtja on isik, kes riskib selleks, et luua uut toodet või töötada välja paremaid viise ettevõtte tegutsemiseks. Mõned ettevõtjad - alustavad varajases nooruses - töötavad välja ja müüvad tavalisi tooteid - leiavad müümiseks uusi meetodeid - avastavad tühje turge ja töötavad nende tarbeks välja uusi tooteid - järgivad ja arendavad peretraditsioone Ettevõtluse strateegiad ootamatute võimaluste kasutamine muutuvate turuoludega arvestamine toote või protsessi täiustamine alternatiivse toote või teenuse pakkumi...
ole ette nähtud palgalisi ametikohti, tuleb kogu käivitustöö teha valitud juhtkonnal. Ühistu käivitamise eest vastutavad asutamiskoosolekul valitud ühistu juhatuse liikmed. Ühistute asutamine on vastutusrikas tegevus. halvasti korraldatud ettevalmistustöö ja puudulikud teadmised põhjustavad ühistute äpardumise ja ühistegevuse maine languse. Rahvusvahelised ühistulised kontsernid. Kui uurida lähemalt erinevate riikide ühistute struktuure selgub, et mõned ühistud on ühinenud suurtesse korporatsioonidesse ja praktiline majandustegevus toimub peamiselt suurte kontsernide ja keskühistute tasemel. Nii on ühinenud suurtesse kontsernidesse piimaühistud, metsaühistud, teraviljaühistud, veiniühistud, aga ka kaubandus- ning varustusühistud. Mõnes riigis on ainult üks keskühistu, kusjuures kohalikud ühistud puuduvad (näiteks Soome Metsaliit). Samal ajal on aga tegevusalasid, kus kohalikud ühistud ei ole
Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ümberkujundatuks täisühinguks. TULUNDUSÜHISTU Tulundusühistud on äriühingud, mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Ühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.
õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga; · Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostu-müügi leping, mille peab tõestama notar. Lepingu ärakiri esitatakse äriregistrile. Tulundusühistu (TulÜ) · Tulundusühistud on äriühingud, mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. · Ühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. · Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. · Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. · Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. · Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.
Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd. Demokraatia toimimiseks vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid, et haarata rahvast otsustamisse. Need kanalid on näiteks: seltsid, ühingud, ühistud, liidud ja erinevad rahvaalgatused. Eestis on palju erinevaid sellised liikumisi ja rahvaalgatusel toimivaid ühinguid. Näitena rahvaalgatusel ja mittetulundus eesmärgil toimunud ,,Teeme ära" kampaania ja praegu toimuv ,,Toidu panga" kampaania. Need oraganisatsioonid tegutsevad täielikult mitte kasumi teenimise eesmärgil. Nende ainsateks ülessandeks on ühiselt muuta Eesti paremaks kohaks ja parandada sotsiaalset olukorda.
Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused.
c. propageerida hansalinnade ühiseid jooni, edastada informatsiooni d. tugevdada majandus- ja kaubanduskontakte e. korraldada teadmiste ja kultuurivahetust f. arendada turismi 21. Mitu linna oli keskajal Eestis? Keskajal oli Eestis üheksa linna – Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Uus Pärnu, Vana Pärnu, Viljandi ja Tartu. 22. Millal asutati esimesed tarbijate ühistud Eestis. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917.aastal. 23. Millistest Eesti linnadest kujunesid tähtsad transiitkaubanduse keskused? Tallinn ja Tartu. 24. Milline on kaubanduse roll käesoleval ajal ühiskonnas? Käesoleval ajal on on kaubandus oluline majandussektor, kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest. 25. Mida tähendab kaubanduse makrokeskkond? a. Rahvusvahelised arengueeldused
kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistut reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks isik (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingut reguleerib Äriseadustik ning sellele kohaldatakse lisaks täisühingu kohta käivaid nõudeid.
Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske välja tulla. Paljud inimesed ongi maalt linna kolinud, sest maal ju tööd pole. Eesti äärealadel ja kohtades, kus linnad on kaugel, elavadki maal ainult pensionärid, alkohoolikud, üksikemad. Seetõttu ongi maarahva hulgas kiire kihistumine. Ning elu maal on välja suremas. Ma ei usu, et maaelu mudel peretalud pluss ühistud, oleks enam võimalik. Selleks oleks vaja väga kardinaalselt muuta Eesti maaelu. Ning minu silmis pole see enam võimalik. Rong on juba läinud ning me oleme sellega hiljaks jäänud. Sellega tehti küll algust Eesti taasiseseisvumise algul. Kuid siis läks asi käest ära. Riik oleks pidanud väiketalunikke rohkem toetama. Ellu jäid ainult suured ja tugevad. Praegu on maa, mets ja tootmisvahendid suurkapitali omandis. Paljude ettevõtete omanikud on hoopiski välismaalased
Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Poliitiline karjäär Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna kujunemisele Eestis, luues seega eeldused Eesti
Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Mis jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Tulundusühistu eesmärgiks on tema liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega (Ettevõtlusvormid, 2015). 1.4 Füüsilisest isikust ettevõtja Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mis on talle püsivaks tegevuseks. FIE peab end registreerima 10 päeva jooksul maksuameti kohalikus asutuses käibemaksukohuslasena
(autod, masinad ja elektrotehnika) jaoks polnud piisavalt ostjaskonda, kuna tööviljakus kasvas palkadest kiiremini. Valeks peetakse ka 1920-ndate aastate majanduspraktikat, mis kohati andis ruttu kasumit, kuid pikemas perspektiivis viis majanduse kaosesse. Selle puhul mõeldakse kõige enam investorite sõltuvust laenudest. EESTI MAJANDUS Piiramata vabaduse ja liberaalse turumajanduse tingimustes muutusid ühistud üksteisega ja mitmete vahendusfirmadega konkureerides nõrgaks. Nõrgad ühistud aga muutusid koormaks niigi raskes seisundis olevatele taludele. Paljud Eesti talud sattusid väga suurtesse võlgadesse ja üpris suur osa neist pankrotistus. Riik oli sunnitud vastu võtma rea talude ja ühistute majanduslikku arengut soodustavaid seadusi. Resoluutselt piirati eraettevõtete tegevust, põhiliste põllumajanduskaupade eksport koondus keskühistute kätte. Majanduskriisini oli pearõhk karjamajandusel, kriisiaastatel hakati üha rohkem rõhku panema viljakasvatusele. 1932
MITTETULUNDUSÜHINGU MAKSUSTAMINE Definitsioon MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Eesmärk: Missiooni täitmine Probleemi lahendamine ühiskonnas Ühistud ... Liigitus 1) Tavaline MTÜ 2) Registreeritud tulumaksusoodustusega MTÜ Tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult Tulumaksusoodustusega nimekirja eesmärk: TuMS §-de 11, 27 ja 49 võimalused maksuvabade: 1. Annetuste kogumiseks JI soodustused FI soodustused 2. Stipendiumite maksmiseks Õppe- ja teadustööks Loome- ja sporditegevuseks 3. Ühingule kehtivad soodustused Maksustamine Regulatsioon ei erine üldjoontes teistele JI kohaldatavatest regulatsioonidest. TULUMAKS SOTSIAALMAKS KÄIBEMAKS Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse: ...
proovisõidud jne. 20) Äriplaani vajalikkus et määrata kindlaks oma äriidee ja eesmärk ning mõelda valmis ka kindel visioon ja eesmärk. 21) AS ja OÜ AS on äriühing milles on aktsiateks jaotatud aktsiakapital(aktsiakapital vähemalt 400 000.-) aga OÜ-s on osadeks jaotatud osakapital(osakapital vähemalt 40 000.-). 22) Ettevõtete eriliigid mittetulundusühingud ja sihtasutused, riiklikud aktsiaseltsid, ühistud, frantsiis. 23) Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend osa kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. 24) Mastaabisääst keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. 25) Inflatsioon hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langemine.
a revolutsiooni otsesed tagajärjed? *sõjakohtud mõistsid palju vabameelsed eestlased süüdi, nende karistuseks oli näiteks peksmine, vangistus ,sunnitöö, surmanuhtlus. *Paljudel tuli Eestis põgeneda, selleks oli sunnitud ka näiteks Päts. * suleti tähtsamad ajalehed 17. Loetle majanduslikke ja kultuurilisi ettevõtmisi 1905. s revolutsiooni järel! Kultuur Majandus *1906.a loodi Tartus esimene * loodi mitmed ühistud: maasika- , piima-, maaparandusühistud. eestikeelne gümnaasium. *1902.a asutati esimene Eesti pank. *1907.a loodi Eesti Kirjanduse Selts. * 1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II Miks saab ühistu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt. Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi
Aktsiaseltsile on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub. Aktsiaseltsi põhilisteks miinusteks on: suur kapitalinõue, kolmetasandiline juhtimisstruktuur, audiitori nõue, suured ülalpidamiskulud. Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Tulundusühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Tulundusühistu eesmärgiks on tema liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui tulundusühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Tulundusühistu liikmeks ei saa olla riik.
· täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. · kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nendel ugupidamise. 4)Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegeuvse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Millised intuitsioonid moodustavad KÜ. - mitmesugused seltsid, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. (Mittetulunudsühingud, sihtasutused, seltsingud). Iseloomulikud jooned. - inimeste eneste pealehakkamine ja algatus; ei tohi kasumit teenida. 5)Inimese sotsiaalne staatust ühiskonnas. · seotus inimeste haridusnäitajatega. · vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine · olenemata soost, nahavärvist, päritolust või rahvusest on muutunud klassipiirid ületatavaks.
Ülevaate koostamine ühe maailma riigi põllumajandusest, kalandusest ning metsandusest. Eesti Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb: 1. Haritav maa 25% põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa). 2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus...
2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järelevalve organid Eestis ja EL-is Meie grupp teeb kolmanda. Andmeid saab finantsinspektsiooni kodulehelt: www.fi.ee TÄHTAEG: 19-st aprillist Raha Sisse juhatus ainesse
sissetulekute ulatuses)], osaühing (aktsiaseltsi tüüpi ettevõte, millel on osadeks jaotatud osakapital ning omanike vastutus on piiratud nagu AS-is. Nõutav osakapital on vähemalt 40 000.- krooni. Igal osanikul on vaid üks osa, kuid osade suurus võib olla erinev) ja aktsiaselts. Ettevõtte eriliigid on MTÜ-d ja sihtasutused (ei taotle kasumi teenimist, on loodud mingi kindla sihi/eesmärgi elluviimiseks), riiklikud AS-id (valitsuse omanduses ja juhtida), ühistud ja frantsiis. Ettevõtte kapitaliallikad on sisefinantsid (kasum, amortisatsioonid) ja võõrkapital [krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud, võlakirjad (väärtpaberid)]. Meil kehtivad väärtpaberid on pikaajalised (üle 10 a.), keskmise tähtajaga (kuni 10 a.) ja lühiajalised (kuni 1 a.). Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kinnitatud võlakiri. Kommertskrediidi puhul lähevad kaubad võlakontole. Aktsia on väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: ühiskonna juhtimine ja koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootm...
Ühisjoonteks on kasumi taotlemine ja eraomandus. 2.3 Kodanikuühiskond: Kodanikuühiskond: ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. * kaks lähenemisviisi: 1) poliitilises tähenduses (tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondadele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks- seltsid, ühingud, ühistud, liidud) 2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet.
Sundlõpetamist võidakse kohaldada, kui MTÜ tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele või kui põhitegevuseks saab majandustegevus. MTÜ lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. MTÜ lõpetatakse kustutamisega registrist. Tulundusühistu Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistut reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik(kohaldatakse osaühingu kohta käivaid nõudeid). Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmel varalist vastutust ei ole. Samas võib põhikirjaga ette näha ühistu liikmete täieliku isikliku vastutuse (liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga) või lisavastutuse
Jaan Tõnisson propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mis ei sea oma eesmärgiks teiste rahvaste allutamist, vaid vaimult suuremaks saamist. Paljuski tema organiseerimisel pandi alus nn. Tartu renessansile, mis murdis tollase venestuspoliitika. Aadete edendamise kõrval taotles Jaan Tõnisson ka eestlaste majanduselu edendamist, pöörates erilist tähelepanu ühistegevusele. Jaan Tõnissoni eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu ja hoiuühisused. 1905.aastal revolutsiooni mille tulemusel oli tsaar sunnitud andma kodanikele teatavad poliitilised vabadused. Jaan Tõnisson kasutas neid eestlaste õiguste laiendamiseks, luues sel eesmärgil esimese Eesti poliitilise partei Rahvusliku Eduerakonna. Jaan Tõnissoni protesteeris ägedalt tsaarivõimude poolt Eestis vallandatud karistusaktsioonide vastu. 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Siin
rohkem poliitilisi nõudmisi. PUUDU Eesti ühiskond pärast 1905.a revolutsiooni Poliitiliselt: 1)luba moodustada erakondi, ERE jätkas tegevust, 2)riigiduumasse valiti ka eestlaste esindajaid, ametlikult ette nähtud 5 kohta, 3)mitmetes linnades läks omavalitsus eestlaste kätte, nt Rakvere, Haapsalu, Valga, Pärnu. Majanduses: 1)ühisettevõtluse arendamine moodustati ühispiimatalitus meierei, kuhu viidi piim kokku ja seal toimus töötlemine, masinatarvitajate ühistud ostis rehepeksumasina, mida said liikmed kasutada, tarvitajate ühistu kauplused,
teenuste kasutamise kaudu mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu asutajaid võib olla vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatav suurus; kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel; asutajate kohustused ühistu suhtes; juhatuse liikmete (ja kui moodustatakse ka nõukogu) nimed, isikukoodid ja elukohad; audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja
· Võimalus motiveerida töötajaid aktsiatega Puudused · Mitmetasandiline juhtimissüsteem · Kõrged ülalpidamiskulud · Suur algkapitali nõue · Audiitori vajaduse nõue Tulundusühistu Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistut reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik (kohaldatakse osaühingu kohta käivaid nõudeid, v.a §-d 5251 ja 5252). Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmel varalist vastutust ei ole. Samas võib põhikirjaga ette näha ühistu liikmete täieliku isikliku vastutuse (liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga) või
Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek. Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism. Tsehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima. Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas NL sekkuda Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987).
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED I Meditsiini, melioratsiooni ja geenitehnoloogia olemus. Olemuslikult on meditsiin, melioratsioon, aga ka geenitehnoloogia kui loodust parendavad (muutvad) vahendid ühiskonna arengus väga tähtsad. Meditsiini keskmes on inimese tervisliku, sh ka loodusliku tervisliku seisundi parandamine. Meditsiin ei loo uut elu, vaid ainult tingimusi uue elu tekkeks või selle kestmiseks. Arstiabi eesmärk on ennetada ja ravida ka geenide põhjustatud pärilikke haigusi, aga samuti parandada geenide äpardumisi - vigu. Teiselt poolt sekkub meditsiin ka siis, kui inimene on üle elanud avarii või õnnetuse (murdnud luu, saanud kuulihaava, söönud sisse midagi mürgist või eluohtlikku jne). Kui poleks meditsiini, oleks meie keskmine eluiga tunduvalt lühem ja meid oleks tõenäoliselt ka tunduvalt vähem. Melioratsiooni eesmärk on põhimõtteliselt samasugune. Melioratsiooni abinõudega püütakse parandada neid looduslikke ...
· Aruandlus · FIE peab pidama oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. See tähendab, et arvestatakse ainult tegelikult makstud või saadud raha. · Kui FIE kasutab tekkepõhist arvestust, siis peab ta arvet ettevõtjana nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud. Tulundusühistu · Osanik · Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistu · Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Tulundusühistut reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Tulundusühistu · Asutamine · Asutajad (liikmed) Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik.
edasi kandunud elulaad. Mida enam ühiskond linnastus, seda kiiremini vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse ning oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu. Hakati asutama kindlustuskassasid, tekkisid igasugused ühistud, jõuti töölisparteide asutamiseni, asuti piirama tööpäeva ja -nädala pikkust, naiste ja laste tööd, ületunnitööd, reguleerima puhkuse saamist. Ametisse seati tööinspektorid ja tööandjaid sunniti hüvitama tööõnnetustes tekkinud kahjusid ning haigusrahasid. II maailmasõja järel jõuti arenenud riikides vanaduspensionini, kuid kolmekümnendatel aastatel oli pension tagatud ainult pensionikassa liikmetele.
nNatalja Silina, Gerli Õunmaa, Mariann Sööt, Marliis Koljal, Lii Konts, Liset Kuusik, Aneli Peterson Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Äriühingut eristab ühistust see, et tema eesmärgiks on kasu teenimine mitte säästu saavutamine. Äriühingute puhul pole selle omanikud samaaegselt teenuse tarbijad, seega saab seda ettevõlusvormi kasutada rikkuse ümberjagamiseks. Äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist-et teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb seda enam ta kasu saab. Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turg oma konkurentsi...
2) Vangide tasuta töö 3) Riigilaen (rahvalt obligatsioonid) 4) Kolhoosid saadaks suurt tulu Elektri tootmine hüdroelektrijaamad 1936/37 Oli kujunenud tugev industriaalriik 1936 uus konstitutsioon Plaani- ja käsumajandus (viisaastakud) Kollektiviseerimine Kooperatsiooni vormid: Lihtsamad vormid: 1) (turustus-, varustus-, krediidikoop.'id) 2) Maaharimise ühistud Kõrgemad vormid: 3) Artell kolhoos (ühistatud kuni 90%) 4) Kommuun(kuni 99,...% ühistatud) 1927 Võeti suund kolhoseerimisele Kolhoos vabatahtlikult ühinenud sotsialistlik suurmajand maa. Ühiste tootmisvahenditega, maaga ja kollektiivne töö. 1929 Murrang Kulakluse likvideerimine Kaebekirjad Stalinile Hakkab kolidest väljast 1930 Uus sund 1932-1933 Suur nälg HOLODOMUR 1937-1938 Kultuurirevolutsioon
ja kohustused,sidevahendite numbrid, majandusaasta algus ja lõpp. Äriregistrile esitatakse avaldus ja notariaalselt kinnitatud dokumendid, tegevuslitsents, riigilõivu tasumise maksekviitung. AS avab arve pangas ja aktsionärid teevad aktsiakapitali moodustamiseks sissemaksed. Aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris. Tulundusühistu on äriühing, mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Ühistud on näiteks tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.
põlluharimine raskendatud. · Künklikel aladel on põllulapid väikesed ja võimalused suurpõllunduseks piiratud (väiketalu Kambja lähedal Otepää kõrgustiku põhjaserval) · Tugevate vihmade tagajärjel tekkinud vooluveed uuristavad maapinda sügavaid uhtorge Tootmisettevõtted Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt · talud · riigiettevõtted · ühistud Taasiseseisvunud Eestis hakati uuesti rajama talusid, kuid neid on veel vähe ja enamasti on nad väikesed. 1998. aastal oli Eestis ligi 35 tuhat talu ning neile kuulus ligi 40% haritavast maast. Nõukogudeaegsetest põllumajandusettevõtetest moodustati 11 riigimajandit, ülejäänud kujundati ümber umbes 600ks ühistuks. Põllumajanduse allharu d Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud.
Sõjajärgseil aastail(1957) tegeles ta palju kapitalistlike riikide põllumajandusstatistikaga. Sel ajal oli põllumajanduslikul ühistegevusel eriline roll, kuna ta oli tolleaegne parteijuht püüdis ta ühistute jõulise arendamisega kollektiviseerimist edasi lükata. Ühistute liikmeiks oli lõpuks enamik talurahvast, neile anti üle enamik erasektorist võõrandatud traktoreist ja muust varast. Paljud ühistud kujunesid võimsaiks majandusorganisatsioonideks, kes tegelesid mitmel alal. Suurem osa Karotamme elust on alaline olukord, närvesöövate lahendamata probleemide ees ja sees seismine, elu täis teadmatust, mida toob homne päev. Sellise superpinges oleku tõttu saab temast Tallinnast lahkumise järel arstide sage patsient. Ta oli tegelikult väga haige mees, probleeme oli tal eelkõige südamega, ülemaara
Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskonna poliitiline ja majanduslik mõõde * poliitiline mõõde- see rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valmistele ja erakondade tegevusele ja erakondade tegveusele veel teisi kanaleid rahva kaasamiseks otsutamisse. Mitesugused seltsid, ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. *Majnduslik mõõde- sellisel juhul kasutatakse tavaliselt oskussõnu mittetulnudsektor või kolmas sektor. Need aitavad paremini aru saada kodanikuühiskonna paiknemisest riigivalitsemise ning ärimajanduse vahel . samamoodi nagu kodanikuüh ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk. Mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing
kuidas edastati teateid 19 sajandini kuni elektri leiutamiseni kuidas on side areng mõjutanud majanduse globaliseerumist millised on kaasaegsed võimalused infot edastada milliseid sidevahendeid kasutad sina kõige enam info hankimiseks kuidas aitab internet sind koolitöös ja igapäevaelu probleemide lahendamisel arutlege kas on tõsi et meedia mõjutab üha enam inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid finants teenused krediidi asutused pangad hoiu ja laenu ühistud liisingufrmad jt kindlustusasutused elukindlustusseltsid kahjukindlustusseltsid kindlustusvahendajad pensionifondid jt väärtpaberivahendajad investeerimis pangad börsid investeerimisfond börsimaaklerid Turism miks on turistide arv viimasel ajal kiiresti kasvanud? transport on arenenud, parem elatustase, vaba aja suurenemine eestit külastas 1999 aastal ligi 1,4 mln turisti millistest riikidest saabub enamik turiste ja millised on kõige külsatatavamad kohad?
Taani. Rakvere linna jõudis piimatööstus aastal 1893. Eestlaste ühispiimatalituste loomise aegu asutati 1921. aastal ka Rakvere Piimaühing. Viisteist aastat hiljem ehitasid nad endale uue ja moodsa meierei, mis on nüüd praeguse piimatööstuse osa. Nõukogude ajal toodeti meiereis kohupiima, hapukoort ning võid, mida turustati Põhja-Eestis ning Peterburis. 1950.a sügiseni eksisteerisid põllumajanduslikud ühistud, seejärel ühistud likvideeriti ja moodustati riiklikud võitööstused, mis allusid võitööstuste keskustele. 1954 - 1958 loodi keskuste asemele trustid. Kunda, hilisem Linnuse tsehh, allus Tallinna Trustile. 1959. aastal alustati kombinaatide moodustamist. Rakvere Võitööstus kuulus Kiviõli Piimatoodete Kombinaadi koosseisu. 1991.a oktoobrist sai ettevõttest RAS Rakvere Piimatööstus, 1995.a jaanuarist AS Rakvere Piimatööstus. 1995. aasta mais erastati AS Rakvere Piim Rakvere Piimaühistule. 1996
Siingi tehti juustutootmisega algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis Sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburgi. Esimese maailamsõja eeel ja järel suurenes huvi piimatöölemise vastu ka eestlastest talunike hulgas. Peagi asutati meiereid, kus lisaks võile asuti valmistama ka juustu. 19. Sajandil tekkisid esimesed Juustud Page 4 juustutootmise ühistud. Tavatarbija jaoks oli juust luksus, rohkem kasutati kohupiima, millest valmistati ka sõira. Sõira võibki pidada Eesti oma juustutooteks, mis oli levinud eriti Kagu-Eestis ja mida seal valmistatakse tänapäevani. Eestis toodeti Eestis asuti juustu tootma sel ajal kui kuuluti Vene Impeeriumisse. Juustutootmisega tehti algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburi. 19. sajandil tekkisid esimesed
Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ümberkujundatuks täisühinguks. TULUNDUSÜHISTU Tulundusühistud on äriühingud, mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Ühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 25000 eurot.
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Karksi-Nuia_suurvapp.png 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_vald 3 ja riikliku ühismajandi Kõrgemäe sovhoosiga ühendati väikemajandid Pööglest Lillini. Omaette jäi Polli Aianduse Instituut aianduse teaduskeskusena. Peale Eesti taasiseseisvumist alanud põllumajandusreformi käigus moodustati aastatel 1992- 1993 Karksi ja Kõrgemäe suurmajanditest mitmed põllumajanduslikud ühistud. Praeguseks on enamus neist likvideeritud või muutnud oma tootmissuundi. Talumaade tagastamisega õigusjärglastele algas Karksi vallas talude taastamine. Tänane Karksi vald asub põhiliselt endise Karksi kihelkonna aladel. Kuni 1939. aastani kuulus piirkond Pärnu maakonda ja hõlmas kolme valda: Karksi, Polli ja Pöögle. 1939. aastal ühendati need Karksi vallaks ja kuulutati Viljandi maakonna osaks. Aastail 1950-1962 kuulus ala Abja, hiljem Viljandi rajooni koosseisu. 1973
koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. 4. Kodanikuühiskond Võib eristada peamist kahte lähenemisviisi. a)Esimene tõlgendab kodanikuühiskonda poliitilises tähenduses. See rõhutab , et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Mitmesugused seltsid, ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi b)Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaiselt oskussõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Needaitavad paremini mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise (esimese ehk avaliku sektori) ning ärimajanduse( teise sektori ) vahel. Samamoodi nagu kodanikuühendused ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk.
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Tartu Ülikool Majandusteaduskond EEESTI PIIMATÖÖSTUSE RAHVUSVAHELISTUMISE OHUD JA VÕIMALUSED PIIMAÜHISTU E-PIIM NÄITEL Kodutöö Kadi Lood & Annika Ojala Tartu 2014 1. Iseloomustage lühidalt valitud ettevõtet ja majandusharu ning selle rolli riigi majanduses. Piimatööstusena käsitletakse kõiki piimatöötlemisettevõtteid, kes tegelevad värske piima töötlemise, rõõsa koore, juustu, vadakujuustu ja kohupiima tootmisega, muude piimatoodete tootmisega, piimapõhiste jookide tootmisega, kuiv või kontsentreeritud piima tootmisega, tahke piima või koore tootmisega, või ja muude piimarasvade ning piimarasvavõiete tootmisega, jogurti tootmine, kääritatud või hapendatud piima ja koore tootmisega, kaseiini ja laktoosi tootmise ning jäätise ja muu söödava jää tootmisega. (Lukk 2014: 2) Eesti piimanduse ajalugu algab aastal 1894, kui asutati esimene e...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Keskaja kultuur : Begiinid Ingrid Helena Pajo Tallinn 2009 Sissejuhatus Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik. Tavaliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Täpsema dateeringu üle vaieldakse siiani. Keskaja tunnus on lääniühiskond, kus ühiskonnakihte sidus omavahel kaitse, teenindus ja usuelu. Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350. aastal elas arvatavalt Euroopas 75,5 miljonit inimest. Linnade rikastumine algas Itaaliast, see tähendas vabanemist lääniisanda kaitse alt. Iseseisvate riikide teke hoogustus 11. sajandil. Keskaja kirik oli nagu eraldi riik. Tal olid oma seadusandlus, kohus, ametko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
