Praktika Osaühingus Erisisu (0)

AUDENTES  MAINOR ÜLIKOOL 
Majandusteaduskond 
Finantsjuhtimise õppetool 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Gunnar Michelson 
 
Praktika Osaühingus Erisisu 
 
Praktikaaruanne  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja :  Signe  Noormägi 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2003 
 
 
Sisukord 
Sisukord................................................................................................................................. 2 
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 
1.  Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 
1.1.  Toodang................................................................................................................... 5 
1.1.1. 
Toormaterjal ................................................................................................... 5 
1.1.2. 
Tooted ............................................................................................................ 6 
1.1.3. 
Kvaliteet ......................................................................................................... 7 
1.2.  Kasutatavad  ressursid ............................................................................................... 7 
1.3.   Asjaajamise  korraldus .............................................................................................. 7 
1.4.   Juhtimistegevus  ettevõttes ........................................................................................ 8 
1.5.   Turundustegevus  ...................................................................................................... 9 
1.5.1. 
Reklaam .......................................................................................................... 9 
1.5.2. 
Kliendid.......................................................................................................... 9 
1.5.3. 
Hinnapoliitika ............................................................................................... 10 
1.6.  Ettevõtte  majandusarvestus  .................................................................................... 10 
1.6.1. 
Raamatupidamise sise-eeskirjad.................................................................... 11 
1.6.2. 
Rahaliste vahendite arvestus ......................................................................... 12 
1.6.3. 
Varud............................................................................................................ 13 
1.6.4. 
Põhivarad...................................................................................................... 14 
1.6.5. 
Finantsnäitajad.............................................................................................. 16 
Toimivsuhtarvud .......................................................................................................... 17 
2.  Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest ....................................................... 18 
Kokkuvõte ........................................................................................................................... 20 
Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 21 
Lisa 1  Bilanss  ning  kasumiaruanne  2000 ja 1999.................................................. 22 
Lisa 2 Bilanss ning kasumiaruanne 2001 ja 2000.................................................. 24 
Lisa 3 Bilanss ning kasumiaruanne 2002 ja 2001.................................................. 26 
Lisa 4 Arvutustes kasutatud valemid..................................................................... 28 
 
 
 
Sissejuhatus 
Järjest  enam  on noorte  seas  muutunud   populaarsemaks  kõrghariduse  omandamine,  st  pärast 
gümnaasiumi  lõpetamist  asutakse  õppima  ülikooli  või  mõnda  muusse  vastavasse  asutusse. 
Põhikoolis  ja  gümnaasiumis  omandatakse  nii  eluks  vajalikke  teadmisi  kui  ka  õpitakse 
mõtlema,  ülikoolis  või  erihariduskoolis  omandatakse  aga  teoreetilisi  teadmisi  mõnes 
konkreetsemas  valdkonnas  (näiteks  infotehnoloogia  või  õigusteadus).  Kahjuks  aga  osutub 
reaalne  elu  teinekord  keerulisemaks  kui  seda  on  koolipingis  õpetatud.  Selleks,  et  saada 
natukenegi  ülevaadet  reaalses elus toimuvast  ning  samas  saada  tuge  juhendajalt,  on  kasulik 
käia praktikal just sellises firmas, mille tegevusprofiil langeb enam-vähem kokku üliõpilase 
ootuste ja soovidega. 
 
Praktikakoha   valikul  pidasin  oluliseks,  et  ettevõte  ei  oleks  võõras  minu  jaoks,  et  omaksin 
kasvõi kaudsetki ülevaadet ettevõtte tegevusest ja et praktika sooritamise käigus omandaksin 
täiendavalt  erialaseid  teadmisi.  Antud  juhul  langes  valik  osaühingule  Erisisu  (edaspidi 
Osaühing).  Osaühingu  tegevus  on  mulle  tuttav  tema  loomisest  saadik,  sest  töötasin  selles 
firmas  omal  ajal  pearaamatupidajana  ja  nüüd  maksukonsultandina,  siis  oli  vägagi  huvitav  
jälgida, kas Osaühingu raamatupidamises ja asjaajamises on toimunud muutusi. 
 
 
 
1. Osaühing üldiseloomustus 
Osaühingu puhul on tegemist erakapitalil põhineva firmaga, mis asutati 1999.a  aprillis . Samas 
aga ulatub ettevõtte omanike ajalugu läbi erinevate firmade 1996. aastasse. Esialgselt alustati 
aktsiaseltsiga  Aramea.  1998.a  ettevõte  reorganiseeriti  ja  uueks  ärinimeks  sai  Aramea 
Saekaatrid OÜ. Mõne aja pärast võeti vastu otsus  likvideerida  Aramea Saekaatrid OÜ ja osta 
uus tegutsev firma ja selleks oligi Osaühing. Esialgselt tegeles Osaühing mööbli tootmisega, 
kuid  omanike  peamiseks  eesmärgiks  oli  jätkata  sama  äritegevust,  st  hakata  tegelema 
saematerjali tootmise ja müügiga. 
 
Osaühingul on Jõgevamaal kaks saekaatrit, millest üks asub Maarjas ja teine  Palal . Saekaatrid 
asuvad maakonna  keskusest  vastavlt siis 40 ja 60 km kaugusel, kahe  saekaatri   vahemaa  on ca 
30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja 
sekretär- raamatupidaja ,  kes  vastutab  saekaatri  jooksvate  dokumentide  korrasoleku  eest. 
Saekaatri töötajaid on parematel  aegadel  olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga 
kahekümne  ringis . Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. 
 
ÜLDHALDUS 
TOOTMINE 
 
 
Tegevdirektor 
Tootmisdirektor 
 
Pearaama-
 
tupidaja 
 
 
 
Sekretär-
Meistrid (2) 
 
raamatupidaja (2) 
Saeraami  juht 
 
Sekretär 
 
Saeraami töölised 
 
 
Laotöölised 
 
 
Valvurid 
Joonis1. Osaühingu struktuur. 
4 
Maarja ja Pala külas on Osaühing üks peamisi tööandjaid ning seepärast on Osaühingul peale 
tööandja rolli ka tähtis osa kohaliku kultuuri- ja  hariduselu  sponsorina. Korraldatakse ühiseid 
üritusi, näiteks ühine jõulupidu vallarahvaga või siis hoopis suvel korraldatav jaanipäev, kus 
oluline osa lõkkematerjalist tuleb Osaühingult. 
 
1.1.  Toodang 
Osaühing  ostab  sisse,  kas  ümarmetsamaterjali1  või  servamata  saematerjali2,  lõikab  selle 
sobivasse  mõõtu  (laius,  paksus  ja  pikkus)  ja  müüb  saadud  saematerjali  maha.  Peamiselt 
toodetakse  kuuse-  ja  männisaematerjali,  kuna  okaspuudest  valmistatud  materjal  säilib  hästi 
kütmata hoones või varikatuse all. Toodetud materjali tarbivad peamiselt ehitusettevõtted üle 
maailma. 
 
1.1.1.  Toormaterjal 
Osaühing  ostab  ümarmetsamaterjali  kõige  enam  eraisikute  käest.  Teinekord  on  õnnestunud 
osta  suuremates   kogustes   ka  konkurentide  tütarfirmade  (nt  Lemeks  MT  AS)  käest. 
Konkurendid on sellisel juhul lähtunud müügikulude olulisest vähenemisest, kuna Osaühingu 
saekaatrid asuvad oluliselt lähemal kui konkurendi mõni  klient  ning transpordikulude ja ka aja 
kokkuhoiu pärast on otstarbekas müüa ümarmetsamaterjal konkurendile. 
 
Ümarmetsamaterjali kõrval ostetakse ka servamata saematerjali, mis on küll teinekord kallim, 
kuid  tema  väljatuleku  protsent  on  tunduvalt  kõrgem  (ca  75%)  ümarmetsamaterjali  (ca  40-
50%)  omast.  Lisaks  ei  ole  enam  nii  suurt  riski  materjali  riknemise  (sine-  ja  mädaniku 
tekkimine,  puukahjurid)  osas.   Tooraine    ostmisel   lähtutakse   esmalt   eksportööride 
spetsifikatsiooni nõuetest, lepingute täitmise tähtaegadest ja saekavadest – kõik see määrab, 
millise läbimõõdu ja pikkusega palki on vaja vastava saematerjali tootmiseks varuda. 
                                                
1 Rahvakeeles tuntud kui palk. 
2 Tavaliselt on see ühest või kahest servast parajasse laiusesse lõikamata ja järkamata laud. 
5 
 
1.1.2.  Tooted 
Juba  eelnevalt  on  mitmeid   kordi   mainitud,  et  Osaühing  tegeleb  peamiselt  saematerjali 
tootmisega. Lisaks sellele tekib saekaatri töös ka palju kõrvaltoodangut nagu  saepuru , hake, 
küttepinnad jne. Saepuru ja hake müüakse, kas kohalikele põllumajandusettevõtetele loomade 
aluspanuks,  Repo  Vabrikud  AS-le  puitlaastplaadi  tootmiseks  või  siis  talveperioodil 
katlamajadele küttematerjaliks. Küttepinnad aga müüakse tavaliselt kohalikule elanikkonnale. 
 
Osaühingu üheks eripäraks võrreldes maakonna teiste saekaatritega on, et Maarja saekaatris 
toodetakse  saematerjali  pikkusega  6,6  m  ja  7,2  m.  Selle  tarbeks  on  soetatud  vajalikud 
eriseadmed,  mis  omakorda  annab  aga  Osaühingule  eelised  Inglismaa  firmadega  lepingute 
sõlmimisel. 
 
Osaühing, kes turustab vaid standardset saematerjali, keskendub põhiliselt tootele endale, st 
parandatakse  toote  kvaliteeti,  pakutakse  juurde  täiendavaid  lisateenuseid,  et  teha  kilendile 
ostmine maksimaalselt mugavaks. 
 
Euroopa  turul  tööstuslikud  lõpptarbijad  spetsialiseeruvad  üha  enam  ning  nõuavad  endisest 
rohkem   standardse   ehitusmaterjali  asemel  toorikupakette  ning  viimistletud,  otse  tootesse 
monteeritavaid  sõlmesid.  Osaühingu  üheks   viimaseks   muudatuseks  ongi  toorikupakettide 
tootmine, mille turustamine toimub ilma vahendajateta Eesti turul. 
 
Lähiaastate  väljakutseks  puidutööstuses  on  puidu   kuivatamine ,  mis  annab  võimaluse  hinna 
tõstmiseks.  Hetkel  Osaühingul  aga  puuduvad  vajalikud  ressursid  antud  investeeringu 
tegemiseks,  lisaks  tuleb  sellisel  juhul  suurendada  oluliselt  toodangu  mahtu,  kuid  toodangu 
mahule paneb piiri sisseostetava ümarmetsamaterjali kogus. 
 
Täiendava teenusena pakutakse ka saematerjali lõikamisteenust kohalikele väikeettevõtjatele 
ja  talunikele . Teostakse ka ümarmetsamaterjali väljavedu. 
6 
 
1.1.3.  Kvaliteet 
Enamus Osaühingu toodangust müüakse otse eksportööridele ja sealt edasi juba Saksamaale 
või  Inglismaale . Nagu ikka, nii on alati eksportkaubale esitatavad nõuded palju kõrgemad ja 
kvaliteedikontrollid palju rangemad. Alates valmis saematerjali mõõdu kõikumisest kuni selle 
pakkimisviisideni  välja.  Kvaliteetset  toodangut  on  aga  võimlaik  teha  ainult  heast 
toormaterjalist ja kvalifitseeritud personali abiga. Seega juba tooraine ostmisel tuleb lähtuda 
sihttarbija nõudmistest ja  vajadustest . 
 
1.2.  Kasutatavad ressursid 
Osaühing kasutab saematerjali tootmisel erinevaid ressursse. Kindlasti võib ressursiks lugeda 
olemasolevat  vara, samas ei juhtu mitte midagi kui puuduvad vajalikud oskustöölised. 
 
Materiaalsest varast on olulisemad kaks saekaatri hoonet ja kaks saeraami. Lisaks on tootmise 
seisukohast   veel  olulised  hakkur  ja  saepuru  ning  hakke  punkrid.  Kogu  tootmist   varustab  
elektriga Osaühingu oma  alajaam . 
 
Saematerjal veetakse laiali või ümarmetsamaterjal tuuakse saekaatrisse kahe veoautoga. Kuna 
mõlemad autod on suhteliselt vanad, siis ostetakse transporditeenust täiendvalt sisse. 
 
Kasutamata  seisab  veel  Maarjas  asuv  kartulihoidla,  millele  on  mõeldud  mitmeid  erinevaid 
rakendusviise, kahjuks pole ükski neist seni teostunud. 
 
Osaühing  kasutab  üheks  finantseerimisallikana  arvelduskrediiti,  et  varuda  hooajaliselt 
suuremas koguses vajalikku  toormaterjali . 
 
1.3.  Asjaajamise korraldus 
Firma peakontori töötajatest üks on sekretär. Tema käest käib läbi kogu ettevõtte  kirjavahetus . 
Käsiposti  ja   faksi   teel  saabuvad  kirjad  vaadatakse  läbi  ja  vajaduse  korral  vastatakse  või 
edastatakse  pädevale  isikule.  Kirju  säilitatakse  valikuliselt,  neid  ei  registreerita. 
Elektroonilisel teel saabuvad kirjad vaadatakse läbi ja samuti vajaduse korral vastatakse. Kirju 
7 
ei  trükita  välja  arhiivi,  ei  salvestata  disketile  vaid  säilitatakse  ca  üks  aasta  arvutis. 
Raamatupidamisdokumendid  esitatakse  otse  pearaamatupidajale  ja  nende  töötlemine  käib 
vastavalt raamatupidamise seadusele. 
 
Otsene  asjaajamine  on  ettevõttes  korraldamata.  Eksisteerib  vaikne  kokkulepe,  et  „neid  asju 
teeme  me  nii.“  Töötajatele  erilist  otsustamisvabadust  jäetud  ei  ole,  juhul  kui  tekib  mõni 
situatsioon,  mida  varem  pole  olnud,  siis  helistatakse  oma  otsesele  ülemusele  ja  küsitakse 
nõu/luba, et mida ja kuidas teha. Tähtsamad otsused võtab vastu Osaühingu juhtkond. 
 
Ettevõttes 
on  olemas  raamatupidamise 
sise-eeskirjad,  töösisekorra  eeskirjad, 
tööohutusjuhendid  ja  töökaitsealased   dokumendid ,  valvuriga  on  sõlmitud  materiaalse 
vastutuse  leping  jne.  Kahjuks  pole  kõikidele  töökohtadele  koostatud  ametijuhendeid. 
Ametijuhendid   on  ainult:  sekretär-raamatupidajal,  pearaamatupidajal,  saekaatri  meistril, 
saeraami juhil, saeraamil töötajatel, saekaatri töölistel, autojuhtidel, tegevdirektoril. 
 
1.4.  Juhtimistegevus ettevõttes 
Enamus väiksemate firmade puhul on tavaks, et firma  omanikud  osalevad aktiivselt ettevõtte 
juhtimistegevuses nii on see ka Osaühingu puhul. 
 
Jooniselt  1  on näha, et Osaühingu  tegevuses  valitseb  selgelt kaks  suunda. Üks  on suunatud 
üldhaldusele  ja  finantseerimisele  ning  teine  on  suunatud  tootmisele.  Osaühingul  on  kaks 
tippjuhti:  tegevdirektor  ja tootmisdirektor.  Samas  ei  ole  õige  öelda, et  igaüks  tegeleb ainult 
oma tööga. Vajadusel tegeletakse kõikide küsimustega. 
 
Eraldi  struktuuriüksus  on  Osaühingus   raamatupidamine ,  mis  vastutab  toimunud  tehingute 
seaduslikkuse  ja  õige   kajastamise   eest  raamatupidamises.  Raamatupidamine  on  üldjuhul 
passiivses rollis, v.a juhud kui on näha, et võib tekkida olukord, mis on Osaühingule kahjulik 
(nt kunagi ei maksta pangakontot tühjaks, sõlmitakse tööleping  kahtlase  isikuga, kui kliendi 
maksetähtaeg on ületatud jne) 
 
Raamatupidamist kaasatakse aga alati Osaühingu olulisemate otsuste tegemisel, mitte ainult 
maksuküsimuste selgitamiseks vaid ka finantsalastes küsimustes. 
 
8 
Probleemsete  situatsioonide  puhul  tuleb  aga  alati  suhelda  raamatupidamisega,  sest 
raamatupidamine  on  Osaühingus  neutraalne  positsioon  ning  alati  püütakse  leida  mõlemaid 
pooli  rahuldav  lahendus.  Eriti  oluline  on  see  moment  töötajate  puhul,  kellega  Osaühing 
soovib töösuhet lõpetada. 
 
1.5.  Turundustegevus 
Müügi edustamise instrumentideks on isiklik müük, reklaam, avaliku arvamuse kujundamine3 
ning  müügi  stimuleerimine.  Uuemaid  võimalusi  annab  tarbijate  teavitamiseks 
infotehnoloogia,  kus  interneti  järjest  aktiivsem  kasutuselevõtt  avab  uusi  reklaamimise 
võimalusi, lisaks on võimalik teha pakkumisi ja avaldada ostusoovi elektoonilisel teel. 
 
1.5.1.  Reklaam 
Osaühingul  on  välja  kujunenud  kindel  ostjaskond.  Reklaami  avaldatakse  enamasti  kõige 
levinumal  kujul  s.o  erinevad  kuulutused  ajalehtedes.  Viimasel  ajal  pööratakse  enam 
tähelepanu interneti teel levitatavale reklaamile. Osaühingul on valmimisjärgus kodulehekülg 
internetis, kuhu soovitakse tulevikus hakata välja  panema  materjali jooksvat laoseisu. 
 
1.5.2.  Kliendid 
Tarbekaupu  ostavad  sajad  miljonid  tarbijad,  siis  tööstusturg  on  klientide  arvult  tunduvalt 
väiksem.  Tööstusliku  toote  ostjate  ja  müüjate  vahel  on  palju  olulisem  personaalsete 
kontaktide  olemasolu.  Peamisteks  äripartneriteks  ongi  seega  saematerjali  vahendusega 
tegelevad  firmad,  kellega  ettevõtte  juhtkonnal  on  juba  alates  1996.  aastast  pikaajalised 
ärisuhted. Ostu ja müüki puudutavad küsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 
 
Osaühing  pole  veel  tänaseni  oma  toodangu  tootmisel   arvestanud   kohaliku  elanikkonna 
tarbimisvajadustega,  kuid  järjest  rohkem  pöördub  Osaühingu  poole  ehitusfirmasid,  kes 
sooviks  osta  saematerjali  võimalikult  ehitustegevuse  lähedalt,  et  mitte  kulutada  täiendavaid 
vahendeid kauba transportimisele. Lisaks on paranenud ka maainimese majanduslik olukord, 
                                                
3 Osaühingu puhul toimib see kohaliku elanikonna puhul. 
9 
järjest  rohkem  on  hakatud  korrastama  maakodusid  ja  suvilaid,  vajalik  saematerjal  aga 
ostetakse võimalikult lähedalt ja võimalusel otse tootjalt, mitte enam vahendajatelt. 
 
Osaühingu  tulevikuplaanideks  on  tegeleda  kohalikule  tarbijale  suunatud  vajaduste 
väljaselgitamisega  ja  nende  vajaduste  maksimaalse  rahuldamisega,  seejuures  maksimeerida 
teenitavat tulu. 
 
1.5.3.  Hinnapoliitika 
Saematerjal  on  ehitustööstuses  üks  hinnatundlikumatest  komponentidest,  olenemata  sellest, 
kas  seda  ostetakse  Eestis  või  kusagil  mujal  maailmas,  juba  väiksemgi  toormaterjali 
hinnamuutus mõjutab oluliselt valmistoodangu omahinda. Samas on aga maailmas enamasti 
väljakujunenud  materjali  hinnad.  Selleks,  et  saada  täiendavat   hinnalisa ,  tuleb  teha  palju 
pingutusi  nagu: materjali sorteerimine, kuivatamine, hööveldamine,  immutamine  jne. 
 
Kui saeettevõte peab silmas vaid tootmist ja turustamist, saab hinnakujundamisel määravaks 
maailmaturu  hind.  Saematerjali  puhul  saab  kõrgemat  hinda  enamasti  tugevussorteeritud, 
kliendile sobivasse mõõtu lõigatud ja/või pikkuse järgi sorteeritud ja pakitud saematerjali eest. 
 
Ümarmetsamaterjali  transport  on  tänapäeval  väga  kallis.  Õnneks  Osaühingu  lähimas 
ümbruses  ei  ole  palju  konkureerivaid  saekaatreid,  siis  tooraine  varumisega  raskusi  ei  ole, 
juhul kui ainult ilmastikutingimused ei takista. Kuna valmistoodangu turustus põhiliselt läheb 
ekspordiks  ning  nende  tellimuste  taga  on  suuremahulised   lepingud ,  siis  kohalikud 
konkurendid  ei  takista.  Üheks  peamiseks  eeliseks  konkurentide  ees  on  see,  et  Osaühing  on 
piirkonnas ainuke pikema saematerjali tootja. 
 
1.6.  Ettevõtte majandusarvestus 
Majandusarvestust peetakse igas saekaatris eraldi, selle toimimise eest vastutavad meister ja 
kohapeal olev raamatupidaja. Meistri kohustuseks on  jooksev  arvestus ümarmetsamaterjali ja 
valmistatud  saematerjali  kohta,  sest  pidevalt  on  vaja  varude  hetkeseisu  müügipakkumiste 
koostamiseks .  Raamatupidaja  koostab   aruanded   toorme  ostuarvete,  realiseeritud  toodangu 
müügi ja saekaatri töötajate kohta iga kuu lõpus. 
 
10 
Saekaatrite  arvestused  koondab   pearaamatupidaja   iga  kuu  lõpus  koondarvestusse,  töötleb 
erinevate arvestuste kaupa, süstematiseerib ning esitab need tegevdirektorile. 
 
Raamatupidamis- ja maksuarvestust peetakse arvutis tarkvaraga Hansa  Classic . Tulevikus on 
plaanis  üle  minna  Hansa  perekonna   tarkvarale   Office2.  Ainukeseks  miinuseks  loetakse 
sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 
 
1.6.1.  Raamatupidamise sise-eeskirjad 
Raamatupidamise  sise-eeskirjad  reguleerivad  Osaühingu  raamatupidamisarvestuses 
kasutatavaid  põhimõtteid  ja  on  nende  põhimõtete  kirjalikult  kinnitatud  dokument,  mis 
koosneb järgmistest osadest: 
  Majandustehingute   dokumenteerimine :  määratakse  ära  dokumendid,  mis  on  kulude, 
realisatsiooni,  töötasu  arvestuse  ja  väljamaksmise,  aruandvate  isikute  aruannete  ning 
komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. 
  Rahaliste  vahendite   arvestamine :  määratakse  ära  rahaliste  vahendite  arvestamise 
algdokumendid,   registrid ,  kirjendamine,   inventeerimine ,  vastutavad  isikud  ning 
sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. 
  Kaup,   toore   ja  materjalide  arvestamine:  määratakse  ära,  milliste  dokumentide  alusel 
toimud  varude  liikumine;  millest  koosneb   soetusmaksumus   (ostuhinnast,  kohaleveo, 
ehitus-,  montaazi  ja  kasutuselevõtu   kuludest ),  millega  võetakse  arvele  kaup,  toore, 
materjal;  varude  hindamise  meetod;  inventuuride  läbiviimise  kord  aasta  lõpul; 
tüüplausendid. 
  Põhi-  ja  väikevahendite  arvestamine:  määratakse  ära,  mis  on  põhivahend,  mis  võetakse 
arvele  soetusmaksumuses  (alates 25 000.-  kroonist  ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, 
kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise  momendil  kulusse; 
tüüplausendid. 
  Põhivahendite  amortisatsiooninormid:  määratakse  ära  amortisatsiooninormid  hoonetele, 
masinatele  ja seadmetele ning transpordivahenditele; parendamiskulud. 
  Osamaksude  arvestamine:  määratakse  ära  osakapitali,  dividendide  ja  tulumaksu 
arvestamise kord; tüüplausendid. 
  Realiseerimise  kajastamine:  määratakse  ära,  mis  on  müügitulu;  kaupade  liikumist 
kajastavate dokumentide vormistamise ja  kinnitamise  kord; nõuded ostu-müügi lepingule 
11 
(arvele);  kauba  kuluks  kandmise  kord  igakuiselt,  kauba  jääkide  korrigeerimine  aasta 
lõpus. 
  Ettevõtte kulude kajastamine: määratakse ära kulude liigitus. 
  Varade ja arvelduste inventeerimine: määratakse ära vara ja vahendite säilivuse kindlaks 
määramiseks läbiviidavate inventuuride tähtajad ja vastutajad. 
  Aruannete  koostamise  kord:  määratakse  ära  raamatupidamise  aruannete  koostamise  ja 
esitamise kord ning tähtajad. 
  Dokumentide  grupeerimine : määratakse ära ettevõtte dokumentide süstematiseerimine. 
  Raamatupidamise dokumentide säilitamine. 
  Ettevõttes  kasutatavad  lühendid  (nt  KOM  –  komandeering,  lähetus;  AVA  –   arveldused  
aruandvate isikutega jne.) 
   Kontoplaan , mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad  numbrid  tähistavad 
aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 
6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu  kontod ; 
9-ga abikontod  raamatupidamisarvestuse  selgemaks muutmiseks. 
 
1.6.2.  Rahaliste vahendite arvestus 
Osaühingu   kassa   ja  pangakontode,  valuuta  ning  muude  valuutas  fikseeritud  rahaliste 
vahendite   arvestust   peetakse  Eesti  Vabariigis  ametlikult  kehtivas  vääringus  (s.o  Eesti 
kroonides ), ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. 
 
Osaühingus eksisteerib kolm kassat – üks peakassa ja kaks kõrvalkassat (Peakassa -  konto  nr 
1000, Maarja kassa konto nr 1001 ja Pala kassa – konto nr 1002). 
 
Sularaha   arvestuse  korral  kassalimiiti  ei  ole  kehtestatud.  Kassaoperatsioone   teostab  
kassapidaja või selleks volitatud isik4. Kassa ja kassadokumentide eest vastutab kassapidaja 
või  selleks  volitatud  isik,  kellega  sõlmitakse  kirjalik  täieliku  materiaalse  vastutuse  leping. 
Kassadokumentide väljakirjutamise õigus on kassapidajal või volitatud isikul. Vajaduse korral 
kinnitavad  tegevdirektor  ja  pearaamatupidaja  allkirjadega  kassadokumendid.  Kassapidaja 
teostab  rahalised  toimingu  eelnevalt  kinnitatud  dokumentide  alusel  ning  kinnitab  antud 
                                                
4 Enemasti on selleks raamatupidaja. 
12 
dokumendi oma allkirjaga. Tegevdirektori otsusega võivad sularaha operatsioone teostada ka 
aruandvad isikud5. 
 
Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumendivorme: 
  Kassa sissetulekuorder 
  Kassa väljaminekuorder 
   Kassaraamat  (arvuti väljatükil) 
Kassaraamatu ühe perioodi pikkus on üks kalendrikuu. 
 
Kassainventuuri viiakse läbi üks kord aastas (aasta lõpus), et kontrollida rahaliste vahendite 
vastavust pearaamatuga. Inventuuri kohta koostatakse akt. 
 
Ühekordse  kassatšeki  summa  piirmäära  ei  kehtestata  ning  eraisikult  kaupade  ostmisel 
koostatakse  ostu-müügi  leping  kahes  eksemplaris.  Nimetatud  dokumendid  on  aluseks 
lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus. 
 
Osaühingu rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel või kassades. Osaühingul on 
kaks  arvelduskontot.  Pangaoperatsioone  on  lubatud  teostada  ainult  selleks  volitatud  isikul. 
Sularaha  väljavõtt  toimub  peamiselt  tegevdirektori  poolt  pangaautomaadist.  Hankijatele 
tasumine  ja  maksude   maksmine   toimub  interneti  panga  kaudu  pearaamatupidaja  poolt. 
Algdokumendiks tehingute tõestamiseks on  pangakonto  elektrooniline väljavõte. Analüütilist 
arvestust peetakse erinevate pangakontode viisi. 
 
Raamatupidamise  sise-eeskirjades  on  määratud  ka  valuutakassas  ja  -arvelduskontodel 
rahaliste vahendite arvestus, kuid valuutaga ei ole ettevõttel arveldamist veel ette tulnud. 
 
1.6.3.  Varud 
Ettevõtte  peamised  varud  moodustuvad  toorainest  ja  valmistoodangust.  Tooraine  varud 
hoitakse   lahtises   laos,  valmistoodangut  hoitakse  katusealustes  kaitstuna  vihma  eest,  sest 
                                                
5 Reaalselt kassapidajat ei ole olemas. Raha on kas ettevõtte juhtkonna käes või siis mõne muu isiku käes. Raha 
kasutamise  kohta  koostab  vastav  isik  raha  kasutamise  aruande  ja  toob  välja  jäägi.  Raamatupidamisel  on  siin 
ainult kontrolliv funktsioon. 
13 
liigniiskus  vähendab  tunduvalt  toodangu  väärtust  (tekib  sine,  puukahjuritest  tingitud 
kahjustused). 
 
Tooraine, milleks on ümarmetsamaterjal, võetakse arvele soetusmaksumuses.  Valmistoodang , 
milleks  on  servatud  saematerjal,  võetakse  arvele  tootmisomahinnas.  Ümarmetsamaterjal 
võetakse  arvele  vastuvõtja  kinnitatud  akt-arvega  (sissetollimislehe  alusel)  vastavalt   hankija  
veoselehtedele,  kus  on  välja  toodud  nimetus,  kogus,  hind  ja  rahaline  väärtus.  Laost  välja 
tootmisse  läheb  materjal  meistri  kinnitatud  töökäsu  (väljatollimislehe)  alusel.  Analüütilist 
arvestust  peetakse  bilansiväliselt:  liigitatakse  ümarmetsamaterjali  liigi  ( kuusk ,   kask ,  mänd, 
lepp )  järgi  ning  palgi  läbimõõdu  järgi,  sest  soetushinnad  on  väga  erinevad.  Bilansis 
kajastatakse kõik tooraine kontol. 
 
Kaup,  tooraine,  materjal  ja  valmistoodang  hinnatakse  ettevõttes   FIFO   meetodil  iga   kvartali  
lõpus  (vajadusel  iga  kuu  lõpus).  Lähtudes  ettevõtte  spetsiifikast  on  otstarbekam  tooraine 
inventuure  läbi  viia  siis,  kui  laoseis  on  minimaalne  või  tooraine  on  otsas.  Inventuuri 
tulemusena  selgitatakse  tooraine  (ümarmetsamaterjali)  lõppjääk  ning  hinnatakse  viimasena 
sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude 
väljamineku  ja  sissetuleku  arvestamisel  on  erinevad  mõõtmise  kriteeriumid.  Seega  tehakse 
varude  väljaläinud  kogus  ja  summa  kindlaks  arvestusperioodi  lõpul  järgmiselt:  algvaru  + 
sissetulek  –  lõppvaru.  Valmistoodangu  jäägi  hindamisel  on   kantud   omahinna  ja   neto  
realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kuludesse. 
 
Valmistoodangu maksumus võetakse aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel arvele tegeliku 
tootmisomahinnaga,  mis  koosneb  otsestest  ja   kaudsetest   tootmisväljaminekutest. 
Arvelevõtmisel  koostatakse  laoseisu  akt,  mille  kinnitavad  saekaatri  meister  ning 
raamatupidaja. 
 
Kõrvaltoodang (hake ja saepuru) realiseeritakse koheselt ning nende varude arvestust ei peeta. 
 
1.6.4.  Põhivarad 
Põhivara  on  ettevõttes  vara,  mida  kasutatakse  majandustegevuses  ajavahemiku  rohkem  kui 
ühe  aasta  jooksul,  mille  kasutamisest  saab  ettevõte  majanduslikku  kasu,  kui  vara 
soetamiskulud on usaldusväärselt mõõdetavad. 
14 
Põhivara jaguneb: 
1)  Pikaajalised finantsinvesteeringud (ettevõttes ei ole) 
2)  Materiaalne põhivara: 
a.  Piiramatu kasutuseaga põhivara (ettevõttes praegu ei ole) 
b.  Piiratud kasutuseaga põhivara (see on ettevõttes soetatud ostu-müügi lepinguga 
pankroti tervikvara ostmisel) 
3)  Immateriaalne põhivara (ettevõttes ei ole) 
 
Materiaalne  põhivara  on  võetud  arvele  soetusmaksumuses,  mis  võrdub  vara  maksumus  + 
kasutamist võimaldavad kulud. Ettevõtte põhivara hulka arvatakse varad maksumusega alates 
25000  krooni  või  kasutamiskestusega  üle  ühe  aasta,  siia  hulka  kuuluvad  ka  kõik 
sõiduvahendid,  millede  puhul  võetakse  nad  kohe  arvele  põhivahendina,  olenemata  nende 
soetusmaksumusest. 
 
Sünteetiline arvestus toimub kontodel: 
  hooned ja rajatised,  
   masinad  ja  seadmed ,  
  autod jm. transpordivahendid. 
 
Analüütiline  arvestus  on  iga  inventariobjekti  (üksikese,  lõpetatud  ehitis,  komplekt)  kohta 
eraldi.  Igale  põhivarale  on  avatud  inventarikaart,  millele  on  kantud  põhivara  objekti 
iseloomustavad andmed: 
  nimetus 
  soetamisaeg 
  asukoht (Maarja saekaater, Pala saekaater, Jõgeva kontor) 
  soetamismaksumus 
  amortisatsiooninorm aastas ja summa 
  rekonstrueerimise, parendamise, täiendamise kulud 
   sisesed  ümberpaigutused 
  väljalangemise aeg ja põhjus 
  vastutav isik 
 
15 
Põhivara   mahakandmine   toimub  tegevdirektori  kinnitatud  mahakandmisaktiga  või  ostu-
müügilepinguga, millistes kajastuvad: 
  nimetus 
  tehnilised andmed 
  soetusmaksumus 
  arvestatud  kulumi  summa 
  väljamineku põhjused 
  mahakandmisel arvelevõetav materjal realiseerimishinnas 
 
Põhivara müüki ei kajastata kasumiaruandes põhitegevuse netokäibena, vaid muu äritulu või 
kuluna, sõltuvalt objekti müügitulemustest. 
 
Põhivara  amortisatsiooni  arvestatakse  soetusmaksumusest  ja  kasutatakse  alljärgnevaid 
lineaarseid amortisatsiooninorme: 
  hooned ja rajatised  - 8% aastas  
  masinad ja seadmed – 12% aastas 
  autod jm. transpordivahendid – 20% aastas 
Täielikult  amortiseerunud  põhivaralt  amortisatsiooni  ei  arvestata.  Uutelt  põhivaradelt 
hakatakse  amortisatsiooni arvestama  kasutusele  võtmise kuust.  Amortisatsiooni  arvestamine 
lõpetatakse põhivara väljalangemise järgnevast kuust. 
 
Põhivarade  inventeerimine  viiakse  läbi  varade  säilivuse  kindlustamiseks  kord  aastas 
31.detsembri seisuga. Tegevdirektor kehtestab käskkirjaga komisjoni koosseisu. 
 
1.6.5.  Finantsnäitajad 
Finantssuhtarve  on  hea  kasutada  firma  erinevate  aruandeaastate  võrdlemiseks,  et  anda 
hinnangut ,  kuidas  on  ettevõtet  majandatud,  kas  olukord  on  muutunud  paremaks  või 
halvemaks.  Lisaks  on  nende   samade   näitajate  põhjal  hea  võrrelda  sarnase   tegevusega  
ettevõtteid,  võrdlus  annab  hea  võimaluse  anda  hinnangu  firma  edukusele  teiste  firmade 
suhtes.  
16 
Andmed  on  toodud  alljärgnevas  tabelis  kolme  viimase  aasta  kohta.  Arvutamisel  kasutatud 
valemid on toodud  lisas  4.6 7 
 
 
T a b e l 1 
Erisisu OÜ  finantssuhtarvud  2000-2002 
Näitaja 
Aastad 
2002 
2001 
2000 
Likviidsussuhtarvud  
 
 
 
Maksevõime üldine tase 
0,969  
1,922  
0,383  
Kiireloomuliste  maksete tase 
0,147  
0,236  
0,085  
Rahaliste vahendite tase 
0,008  
0,031  
0,025  
Toimivsuhtarvud 
 
 
 
Puhas käibekapital 
-61 236  
-172 301   -1 537 644  
Nõuete laekumise välde päevades 
11,186  
14,939  
8,870  
Varade kasutamise efektiivsusnäitajad 
 
 
 
Varade  tootlus  
2,471  
2,459  
2,355  
Põhivarade tootlus 
5,272  
4,501  
3,832  
Varude tootlus 
5,359  
7,437  
7,847  
Finantsvõimendus 
 
 
 
Võõrkapitali ja omakapitali suhe 
1,276  
1,084  
-0,006  
Omakapitali kordaja 
2,276  
2,084  
-165,944  
Intressikulude kattekordaja 
1,778  
8,555  
0,487  
Tasuvusnäitajad 
 
 
 
Tegevtulukus 
0,011  
0,197  
-84,059  
Müügikate 
0,160  
0,389  
0,210  
Varade  tulukus  
0,027  
0,486  
-0,028  
Omakapitali tulukus 
0,062  
1,012  
-4,648  
Investeeringute tulukus 
0,494  
-11,566  
-0,047  
 
 
                                                
6 Tšitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte  finantsjuhtimine  [ http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 20.05.2003.a. 
7 Finantsanalüüs, Külim, 2000, lk 117-139. 
17 
 
 
2.  Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest 
Osaühing on praktikakohana ideaalne koht, asutuses toimub väga palju erinevaid sündmusi, 
töötajal on võimalus ennast rakendada suhteliselt erinevates valdkondades. 
 
Praktikal  viibisin  kolm  nädalat.  Selle  aja  jooksul  tutvusin  kõigega,  mis  puudutab 
raamatupidamist ja töö üldist korraldust. Ülesanneteks olid püsititatud: 
  Dokumentatsiooni ja nende seadusele vastavuse kontroll; 
  Aruannete esitamise täpsust ja tähtajalisust; 
  Maksuriskide hindamine ja analüüs; 
  Muude  Osaühingus  olemasolevate  riskide  hindamine,  mis  võivad  vähendada 
Osaühingu vara; 
  Põhivarade  inventuuri   teostamine   ja  nende  turuväärtuse  leidmine  ning  selle 
võrdlemine raamatupidamises kajastatuga; 
  Finantsanalüüsi tegemine. 
 
Üldiselt esineb Osaühingu dokumentatsioonis puudusi, enamus puudustest on rutiinset  laadi  
(nt dokumentidel puudub allkiri või kuupäev). Õnneks on puudusi suhteliselt vähe, arvestades 
olemasolevat dokumentide mahtu. 
 
Maksuaruanded  on  esitatud  tähtaegselt  ja  korrektselt,  ebatäpsusi  esineb  teinekord 
Statistikaametile  esitatavates  andmetes,  mis  on  tingitud  aga  töötajate  halvast  distsipliinist 
edastada  raamatupidamisele  dokumente õigeaegselt. 
 
Osaühingu  maksuriskid  on   viidud   miinimumini:  pidevalt  kontrollitakse   Maksuameti  
internetiliidese  kaudu  hankijate  ja  ostjate  maksuvõlgnevust  ja  deklaratsioonide   esitamist , 
Krediidiinfost  aga  muud  tasuta  saadavat  informatsiooni.  Lisaks  on  koostatud  n.n  must 
nimekiri firmadest, kellega on negatiivseid kogemusi olnud. 
 
Muude  riskidena  saab  Osaühingus  käsitleda  väga  suurt  sularaha  arvelduste  hulka.  Enamus 
ümarmetsamaterjali  ostutehingute  eest  tasutakse  sularahas.  Üheks  põhjuseks  on  surve 
18 
hankijatelt, kuna see on selles piirkonnas kõige kiirem arveldamise viis. Teiseks põhjuseks on 
aga vanad harjumused, millest üleöö lahti ei saada. 
 
Osaühingu  põhivara  kartoteek  on  väga  kaasaegne.  Seda  peetakse  arvutis  ja  kord  aastas 
tehakse vajalikud väljatrükid. Miinuseks on, et põhivara raamatupidamislik hind on väiksem, 
teinekord  isegi  üle  15%,  tegelikust  turuhinnast.  Ettepanekuna  võiks  vähendada 
amortisatsiooni määra. 
 
Finantsanalüüsi kohta on  pikemalt  kirjutatud juba eelnevalt. 
 
19 
 
 
Kokkuvõte 
Mis  on  ettevõtte  töös  hästi  –  ettevõtte  töökollektiivis  on  igas  vanuses  töötajaid  20-56,  igal 
suvel  võetakse  praktikante,  mõeldakse  palju  tulevikule,  ollakse  paindlikud,  iga  kliendiga 
tegeldakse eraldi. 
 
Halvasti  –  firmal  puudub  peaaegu  igasugune   korrektne   dokumentide  jms  kirjavahetuse 
registreerimine ja kogu sellega kaasnev. Ettevõtte juhid on väga hõivatud igapäevaste tööde ja 
tegemistega,  see  võib  aga  põhjustada  killustatuse,  mille  tõttu  jäävad  mõned  olulised  tööd 
tegemata. 
 
Mis  ohud  varitsevad  –  saematerjali  tootvaid  firmasid  on  väga  palju  ja   konkurents   tihe, 
mistõttu on hinnad väga madalal. 
 
Muuta  –  kontoritehnika,  interjöör  vajaks  uuendamist.  Ettevõtte  töötajatele  võiks  luua  mõne 
tööd motiveerivama sütsteemi jne. 
 
20 
 
Kasutatud kirjandus 
Erisisu OÜ 2000.a  majandusaasta  aruanne. 
Erisisu OÜ 2001.a majandusaasta aruanne. 
Erisisu OÜ 2002.a majandusaasta aruanne. 
Erisisu OÜ põhivara tabel 2002.a. 
Erisisu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 2000.a. 
Erisisu OÜ äriplaan 1999.a. 
Finantsanalüüs, Külim, 2000 
Tšitstjakov,  S.,  KPMG,  Ettevõtte  finantsjuhtimine  [ http://www.finance.ee/failid/fin.pdf]. 
20.05.2003.a. 
21 
 
Lisa 1 
Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 
A K T I V A 
2000 
1999 
Käibevara   
  
  
1. 
Raha ja pangakontod 
61 464 kr 
7 297 kr 
3. 
Nõuded ostjate vastu 
  
  
3.1. 
Ostjatelt laekumata arved 
143 761 kr  60 645 kr 
KOKKU rühm 3. 
143 761 kr  60 645 kr 
4. 
Mitmesugused nõuded 
  
  
4.4. 
Muud lühiajalised nõuded 
2 334 kr  83 909 kr 
KOKKU rühm 4. 
2 334 kr  83 909 kr 
6. 
Ettemakstud  tulevaste perioodide kulud 
  
  
6.1. 
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 
3 937 kr 
32 kr 
6.2. 
Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 
267 kr 
180 kr 
KOKKU rühm 6. 
4 204 kr 
212 kr 
7. 
Varud 
  
  
7.1. 
Tooraine ja materjal 
95 918 kr 
0 kr 
7.3. 
Valmistoodang 
612 399 kr  129 622 kr 
7.4. 
Ostetud  kaubad  müügiks 
35 245 kr 
0 kr 
KOKKU rühm 7. 
743 562 kr  129 622 kr 
Käibevara KOKKU 
955 325 kr  281 685 kr 
Põhivara    
  
  
9. 
Materiaalne põhivara 
  
  
9.1. 
Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 
1 110 568 kr 
0 kr 
9.2. 
Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 
504 805 kr  42 373 kr 
9.4. 
Akumuleeritud põhivara  kulum  (miinus) 
-92 662 kr  -1 412 kr 
KOKKU rühm 9. 
1 522 711 kr  40 961 kr 
Põhivara KOKKU 
1 522 711 kr  40 961 kr 
A K T I V A  K O K K U 
2 478 036 kr  322 646 kr 
  
  
  
  
P A S S I V A 
  
  
Kohustused 
  
  
Lühiajalised kohustused 
  
  
11. 
Võlakohustused 
  
  
11.1. 
Tagatiseta võlakohustused 
500 000 kr 
0 kr 
11.4. 
Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 
1 390 266 kr 
0 kr 
KOKKU rühm 11. 
1 890 266 kr 
0 kr 
13. 
Võlad hankijatele 
  
  
13.1. 
Hankijate tasumata arved 
410 268 kr  212 797 kr 
KOKKU rühm 13. 
410 268 kr  212 797 kr 
15. 
Maksuvõlad 
91 401 kr  33 642 kr 
16. 
Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud)    
  
16.1. 
Võlad töövõtjatele 
47 400 kr  21 725 kr 
16.3. 
Intressivõlad 
13 510 kr 
0 kr 
16.4. 
Muud viitvõlad 
40 124 kr 
0 kr 
KOKKU rühm 16. 
101 034 kr  21 725 kr 
Lühiajalised kohustused KOKKU 
2 492 969 kr  268 164 kr 
Kohustused KOKKU 
2 492 969 kr  268 164 kr 
Omakapital  aktsiaseltsis või osaühingus 
  
  
22 
22. 
Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 
40 000 kr  40 000 kr 
26. 
Reservid  
  
  
26.1. 
Kohustuslik reservkapital 
14 482 kr 
0 kr 
27. 
Eelmiste  perioodide jaotamata kasum 
0 kr 
0 kr 
28. 
Aruandeaasta kasum ( kahjum ) 
-69 415 kr  14 482 kr 
Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 
-14 933 kr  54 482 kr 
P A S S I V A  K O K K U 
2 478 036 kr  322 646 kr 
 
Ä R I T U L U D 
2000 
1999 
1.  Realiseerimise netokäive 
5 352 169 kr  696 439 kr 
2.  Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 
482 777 kr  129 622 kr 
4.  Muud äritulud 
0 kr 
1 457 kr 
Ä R I T U L U D  K O K K U 
5 834 946 kr  827 518 kr 
  
  
  
  
Ä R I K U L U D 
 
 
5.  Kaubad, toore, materjal ja teenused 
4 609 573 kr  555 410 kr 
6.  Mitmesugused tegevuskulud 
376 439 kr  181 672 kr 
7.  Tööjõukulud 
  
  
7.1.  Palgakulu 
469 766 kr  48 431 kr 
7.2.  Sotsiaalmaksud 
147 962 kr  19 558 kr 
KOKKU rühm 7. 
617 728 kr  67 989 kr 
8.  Kulum 
  
  
8.1.  Põhivara kulum ja väärtuse langus 
91 250 kr 
1 412 kr 
KOKKU rühm 8. 
91 250 kr 
1 412 kr 
9.  Muud ärikulud 
70 418 kr 
1 465 kr 
Ä R I K U L U D  K O K K U 
5 765 408 kr  807 948 kr 
  
  
  
  
10.   Finantstulud  
  
  
10.5. Muud intressi- ja finantstulud 
45 kr 
0 kr 
KOKKU rühm 10. 
45 kr 
0 kr 
11.  Finantskulud 
  
  
11.3.  Intressikulud  
142 887 kr 
0 kr 
KOKKU rühm 11. 
142 887 kr 
0 kr 
  
  
  
  
KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 
-73 304 kr  19 570 kr 
12.  Erakorralised tulud 
3 889 kr 
0 kr 
13.  Erakorralised kulud 
0 kr 
0 kr 
KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist 
-69 415 kr  19 570 kr 
14.   Tulumaks  
0 kr 
5 088 kr 
ARUANDEAASTA  PUHASKASUM  (-KAHJUM) 
-69 415 kr  14 482 kr 
 
23 
Lisa 2 
Bilanss ning kasumiaruanne 2001 ja 2000 
A K T I V A 
2001 
2000 
Käibevara 
  
  
1.  Raha ja pangakontod 
42 128 kr 
61 464 kr 
3.  Nõuded ostjate vastu 
  
  
3.1.  Ostjatelt laekumata arved 
288 005 kr  143 761 kr 
3.3.  Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) 
-23 889 kr 
0 kr 
KOKKU rühm 3. 
264 116 kr  143 761 kr 
4.  Mitmesugused nõuded 
  
  
4.4.  Muud lühiajalised nõuded 
227 kr 
2 334 kr 
KOKKU rühm 4. 
227 kr 
2 334 kr 
6.  Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 
  
  
6.1.  Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 
11 791 kr 
3 937 kr 
6.2.  Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 
0 kr 
267 kr 
KOKKU rühm 6. 
11 791 kr 
4 204 kr 
7.  Varud 
  
  
7.1.  Tooraine ja materjal 
118 404 kr 
95 918 kr 
7.3.  Valmistoodang 
737 414 kr  612 399 kr 
7.4.  Ostetud kaubad müügiks 
0 kr 
35 245 kr 
KOKKU rühm 7. 
855 818 kr  743 562 kr 
Käibevara KOKKU 
1 174 080 kr  955 325 kr 
Põhivara 
  
  
9.  Materiaalne põhivara 
  
  
9.1.  Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 
1 110 568 kr  1 110 568 kr 
9.2.  Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 
504 805 kr  504 805 kr 
9.4.  Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) 
-201 315 kr 
-92 662 kr 
KOKKU rühm 9. 
1 414 058 kr  1 522 711 kr 
Põhivara KOKKU 
1 414 058 kr  1 522 711 kr 
A K T I V A  K O K K U 
2 588 138 kr  2 478 036 kr 
  
  
  
  
P A S S I V A 
  
  
Kohustused 
  
  
Lühiajalised kohustused 
  
  
11.  Võlakohustused 
  
  
11.1. Tagatiseta võlakohustused 
0 kr  500 000 kr 
11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 
1 055 000 kr  1 390 266 kr 
KOKKU rühm 11. 
1 055 000 kr  1 890 266 kr 
13.  Võlad hankijatele 
  
  
13.1. Hankijate tasumata arved 
97 998 kr  410 268 kr 
KOKKU rühm 13. 
97 998 kr  410 268 kr 
15.  Maksuvõlad 
0 kr 
91 401 kr 
16.  Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 
  
16.1. Võlad töövõtjatele 
57 224 kr 
47 400 kr 
16.3. Intressivõlad 
155 kr 
13 510 kr 
16.4. Muud viitvõlad 
136 004 kr 
40 124 kr 
KOKKU rühm 16. 
193 383 kr  101 034 kr 
Lühiajalised kohustused KOKKU 
1 346 381 kr  2 492 969 kr 
Kohustused KOKKU 
1 346 381 kr  2 492 969 kr 
Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 
  
  
24 
22.  Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 
40 000 kr 
40 000 kr 
26.  Reservid 
  
  
26.1. Kohustuslik reservkapital 
14 482 kr 
14 482 kr 
KOKKU rühm 26. 
14 482 kr 
14 482 kr 
27.  Eelmiste perioodide jaotamata kasum 
-69 415 kr 
0 kr 
28.  Aruandeaasta kasum (kahjum) 
1 256 690 kr 
-69 415 kr 
Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 
1 241 757 kr 
-14 933 kr 
P A S S I V A  K O K K U 
2 588 138 kr  2 478 036 kr 
 
Ä R I T U L U D 
2001 
2000 
1.  Realiseerimise netokäive 
6 239 541 kr  5 352 169 kr 
2.  Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 
125 015 kr  482 777 kr 
Ä R I T U L U D  K O K K U 
6 364 556 kr  5 834 946 kr 
  
  
  
  
Ä R I K U L U D 
 
 
5.  Kaubad, toore, materjal ja teenused 
3 886 305 kr  4 609 573 kr 
6.  Mitmesugused tegevuskulud 
254 176 kr  376 439 kr 
7.  Tööjõukulud 
  
  
7.1.  Palgakulu 
488 629 kr  469 766 kr 
7.2.  Sotsiaalmaksud 
159 468 kr  147 962 kr 
7.3.  Pensionikulu 
  
  
KOKKU rühm 7. 
648 097 kr  617 728 kr 
8.  Kulum 
  
  
8.1.  Põhivara kulum ja väärtuse langus 
108 653 kr 
91 250 kr 
KOKKU rühm 8. 
108 653 kr 
91 250 kr 
9.  Muud ärikulud 
44 326 kr 
70 418 kr 
Ä R I K U L U D  K O K K U 
4 941 557 kr  5 765 408 kr 
  
  
  
  
10.  Finantstulud 
  
  
10.5. Muud intressi- ja finantstulud 
32 kr 
45 kr 
KOKKU rühm 10. 
32 kr 
45 kr 
11.  Finantskulud 
  
  
11.3. Intressikulud 
166 341 kr  142 887 kr 
KOKKU rühm 11. 
166 341 kr  142 887 kr 
  
  
  
  
KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 
1 256 690 kr  -73 304 kr 
12.  Erakorralised tulud 
0 kr 
3 889 kr 
KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist  1 256 690 kr  -69 415 kr 
ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 
1 256 690 kr  -69 415 kr 
25 
Lisa 3 
Bilanss ning kasumiaruanne 2002 ja 2001 
A K T I V A 
2002 
2001 
Käibevara 
  
  
1.  Raha ja pangakontod 
16 494 kr 
42 128 kr 
3.  Nõuded ostjate vastu 
  
  
3.1.  Ostjatelt laekumata arved 
270 522 kr  288 005 kr 
3.3.  Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) 
0 kr 
-23 889 kr 
KOKKU rühm 3. 
270 522 kr  264 116 kr 
4.  Mitmesugused nõuded 
  
  
4.4.  Muud lühiajalised nõuded 
0 kr 
227 kr 
KOKKU rühm 4. 
0 kr 
227 kr 
6.  Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 
  
  
6.1.  Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 
0 kr 
11 791 kr 
6.2.  Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 
2 782 kr 
0 kr 
KOKKU rühm 6. 
2 782 kr 
11 791 kr 
7.  Varud 
  
  
7.1.  Tooraine ja materjal 
304 920 kr  118 404 kr 
7.2.  Lõpetamata toodang 
219 000 kr 
0 kr 
7.3.  Valmistoodang 
1 020 797 kr  737 414 kr 
7.4.  Ostetud kaubad müügiks 
80 000 kr 
0 kr 
KOKKU rühm 7. 
1 624 717 kr  855 818 kr 
Käibevara KOKKU 
1 914 515 kr  1 174 080 kr 
Põhivara 
  
  
9.  Materiaalne põhivara 
  
  
9.1.  Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 
1 110 568 kr  1 110 568 kr 
9.2.  Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 
536 754 kr  504 805 kr 
9.3.  Muu  inventar , tööriistad, sisseseade ja muud 
15 894 kr 
0 kr 
9.4.  Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) 
-313 503 kr  -201 315 kr 
9.5.  Lõpetamata ehitus 
259 800 kr 
0 kr 
KOKKU rühm 9. 
1 609 513 kr  1 414 058 kr 
Põhivara KOKKU 
1 609 513 kr  1 414 058 kr 
A K T I V A  K O K K U 
3 524 028 kr  2 588 138 kr 
  
  
  
  
P A S S I V A 
  
  
Kohustused 
  
  
Lühiajalised kohustused 
  
  
11.  Võlakohustused 
  
  
11.1. Tagatiseta võlakohustused 
6 663 kr 
0 kr 
11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 
565 000 kr  1 055 000 kr 
KOKKU rühm 11. 
571 663 kr  1 055 000 kr 
13.  Võlad hankijatele 
  
  
13.1. Hankijate tasumata arved 
771 288 kr 
97 998 kr 
KOKKU rühm 13. 
771 288 kr 
97 998 kr 
15.  Maksuvõlad 
136 633 kr 
0 kr 
16.  Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud)    
  
16.1. Võlad töövõtjatele 
74 123 kr 
57 224 kr 
16.3. Intressivõlad 
5 085 kr 
155 kr 
16.4. Muud viitvõlad 
416 959 kr  136 004 kr 
KOKKU rühm 16. 
496 167 kr  193 383 kr 
Lühiajalised kohustused KOKKU 
1 975 751 kr  1 346 381 kr 
26 
Kohustused KOKKU 
1 975 751 kr  1 346 381 kr 
Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 
  
  
22.  Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 
250 000 kr 
40 000 kr 
26.  Reservid 
  
  
26.1. Kohustuslik reservkapital 
14 482 kr 
14 482 kr 
KOKKU rühm 26. 
14 482 kr 
14 482 kr 
27.  Eelmiste perioodide jaotamata kasum 
1 187 275 kr 
-69 415 kr 
28.  Aruandeaasta kasum (kahjum) 
96 520 kr  1 256 690 kr 
Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 
1 548 277 kr  1 241 757 kr 
P A S S I V A  K O K K U 
3 524 028 kr  2 588 138 kr 
 
Ä R I T U L U D 
2002 
2001 
1.  Realiseerimise netokäive 
8 420 420 kr  6 239 541 kr 
2.  Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 
283 383 kr  125 015 kr 
4.  Muud äritulud 
2 647 kr 
0 kr 
Ä R I T U L U D  K O K K U 
8 706 450 kr  6 364 556 kr 
  
  
  
  
Ä R I K U L U D 
 
 
5.  Kaubad, toore, materjal ja teenused 
7 316 566 kr  3 886 305 kr 
6.  Mitmesugused tegevuskulud 
348 933 kr  254 176 kr 
7.  Tööjõukulud 
  
  
7.1.  Palgakulu 
519 967 kr  488 629 kr 
7.2.  Sotsiaalmaksud 
172 554 kr  159 468 kr 
KOKKU rühm 7. 
692 521 kr  648 097 kr 
8.  Kulum 
  
  
8.1.  Põhivara kulum ja väärtuse langus 
112 188 kr  108 653 kr 
KOKKU rühm 8. 
112 188 kr  108 653 kr 
9.  Muud ärikulud 
15 631 kr 
44 326 kr 
Ä R I K U L U D  K O K K U 
8 485 839 kr  4 941 557 kr 
  
  
  
  
10.  Finantstulud 
  
  
10.5. Muud intressi- ja finantstulud 
78 kr 
32 kr 
KOKKU rühm 10. 
78 kr 
32 kr 
11.  Finantskulud 
  
  
11.3. Intressikulud 
124 077 kr  166 341 kr 
11.4. Kahjum valuutakursi muutusest 
92 kr 
0 kr 
KOKKU rühm 11. 
124 169 kr  166 341 kr 
  
  
  
  
KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 
96 520 kr  1 256 690 kr 
 
27 
Lisa 4 
Arvutustes kasutatud valemid 
käibevahe d
n id
Maksevõime _ üldine _ tase
 
lühiajaline _ võ lg nevus
käibe var ad kaubad _ ja _ tootmis varud
Kiireloomuliste _ maksete _ tase
 
lühiajalised _ kohustused
raha _ ja _ selle _ ekvivalen i
d d
Rahaliste _ vahendite _ tase
 
Lühiajalised _ kohustused
(Puhas)Käibekapi a
t l käibe var ad lühiajalised _ kohustused  
Nõuded _ ostjatele
Nõuete _ laekumise _ välde _ päevades
päevi _  perioodis   
Re aliseerim s
i e _ netokäive
Netoreali a
s tsioon
Varade _ tootlus
 
Varad _ kokku
Netoreali a
s tsioon
Põhi var ade _ tootlus
 
Põhi var ad _ kokku
Netoreali a
s tsioon
Varude _ tootlus
 
Varud _ kokku
Võõrkapital
Võõrkapitali _ ja _ omakapita il _ suhe
 
Omakapital
Kõik _ var ade _ allikad
Omakapita il _ kordaja
 
Omakapital
Kasum _ enne _ makse _ ja _ int resse
Intressik l
u ude _ kattekord j
a a 1
 
Intressik l
u ud
Puhaskasum
Tegevtulu u
k s
 
Netorealisatsioon
Netoreali a
s tsioon Müüdud _ kauba _ kulud
Müügikate(%)
 
Netoreali a
s tsioon
Puhaskasum
Varade _ tulukus
 
Varad _ kokku
Puhaskasum
Investeer n
i gute _ tulukus
 
Investeer n
i gud _ kokku
 
28