Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. Tooted ..................................................................................
5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr KOKKU rühm 6. 0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3. Valmistoodang 7.4. Ostetud kaubad müügiks 7.5. Ettemaksed hankijatele KOKKU rühm 7. 0 kr Käibevara KOKKU 0 kr Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud 8.1. Tütarettevõtete aktsiad või osakud 8.2. Pikaajalised nõuded tütar-ja emaettevõtetele 8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4
Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5.2 Likviidsuse tase........................................................................................................... 10 6.1 Varude käibekordaja..........
4.3.3. Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8 4.4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 8 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Tootmisvõimsus 9 4.4.8. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2
· mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist.
a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.-
kinnitused, käibemaksu määr. Selle dokumendi alusel üks pool kajastab müüki, teine ostu. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirje Nõuded ja ettemaksed alakirjel Nõuded ostjate vastu. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Teenustulu Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu Kauba mahakandmine: (pideva süsteemi korral kajastame kohe aga perioodilise süsteemi korral D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus); K Kaup (varu bilansis) Ebatõenäoliste laekumiste arvestus Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral. (vajalikud järelmaksevõimalusega on ostja tähtaeg ja vastavad pangarekvisiidid)
Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,019 Muud kohustused 17,710,044 KOHUSTUSED KOKKU ### OMAKAPITAL KOKKU 593,160,419
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
........................................................................19 4.1 Laenud......................................................................................................................... 20 4.2 Maksunõuded.............................................................................................................. 20 2 4.3 Võlad........................................................................................................................... 21 5. OMAKAPITALI ARVESTUS........................................................................21 5.1 Tulude ja kulude arvestus............................................................................................ 22 .............................................................................................................................23 6. ARUANDLUS...
Majandusarvestus KOONDEELARVE Ainetöö juhtimisarvestuses Õppejõud: 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 EELARVE Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes. Eelarvestamise käigus läbiarutatud ja arendatud strateegiate kasutamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Eelarvete abil seotakse tegevusjuhtkonna ja töötajate eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. (2) 4 KOONDEELARVE Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruannete koostamisega. Kooneelarve k
b) raamatupidamiskohustlase igapäevastegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud. c) raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. d) aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapit 18. Vasta küsimusele. Kus leiutati umbes 4600 aastat tagasi esimene kuulikestega arvelaud? 19. Kas järgnevad sündmused kajastatakse konto deebetis või kreeditis? 1) Varade vähenemine 2) Kulude vähenemine 3) Tulude suurenemine 4) Omaniku aktsiakapitali suurenemine 20. Finantsarvestuse poolt toodetud info tarbijad on: a) omanikud b) võlgnikud c) valitsus d) naabrid e) tarnijad f) avalikkus 21. Jaga majandustegevuse aspektid õigetesse tulpadesse. Vara suurenemine Vara vähenemine Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Omanike aktsiakapitali suurenemine
9 6. Tuha Talu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 6.1. Kontoplaan Osaühingus kasutatav kontoplaan on ära toodud käesoleva praktikaaruande Lisas 1 (Vaata Lisa 1 lk 30-34). 6.2. Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid. Kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse aruanded, jms. Klientidega arvelduste dokumenteerimiseks: arved, makseteatised, jms. Palgaarvelduste dokumenteerimiseks: Exceli palgalehed, isikukonto kaardid. Muude operatsioonide ja paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne. Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
...........................................................................................................................17 LISAD.....................................................................................................................................................................18 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE ÄRIIDEE Projekti lühikirjeldus Käesoleva projekti raames on plaanis luua osaühing, mis eduka funktsioneerimise korral peaks eelkõige üliõpilaste jaoks muutma mugavamaks sõidud kodunt kooli ning koolist koju. Firma poolt pakutavat teenust on kasutama teretulnud loomulikult kõik inimesed. Projekt sisaldab ka keskkonnasõbralikku külge kuigivõrd peaks vähenema liigse energia tarvitamine ühiskonnas tervikuna. Teenust on soodsam kasutada pikemate sõitude puhul. Asutatav ettevõte hakkab tegelema tinglikult kahte tüüpi inimeste kokkuviimisega: nende,
3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub, mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse. Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid. Kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse aruanded, jms. Klientidega arvelduste dokumenteerimiseks: arved, makseteatised, jms. Palgaarvelduste dokumenteerimiseks: Exceli palgalehed, isikukonto kaardid. Muude operatsioonide ja paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne. Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba
intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on: a) 100 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: d) kui tema aastakäive ületab 250 tuh kr. 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 40 000 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising 15. Ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate muutumise analüüs aja jooksul on b) trendianalüüs 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing 17
B 10000 C 13000 D 8000 E mul on erinev arvamus (milline?) 2. Milline alltoodud väidetest on väär? A Vara tasuvus on primaarne tulemuslikkuse mõõtmise näitaja, sest vara tasuvus peab katma nii võlausaldajate intressinõudeid kui omanike dividendiootusi B Vertikaalne integratsioon ühendab ühtse juhtimise alla kogu tootmisprotsessi tooraine hankimisest kuni valmistoodangu valmistamiseni C Kõige ostjakesksemad tarneklauslid on D-rühmas D Tasakaalustatud tulemuskaardi süsteemi aluseks on Du Pont' püramiidi finantsnäitajad E mul on erinev arvamus (milline?) 3. Ettevõte tahab võtta 4 kuu pärast laenu 3-ks kuuks summas 1 milj. kr. Finantsriski maandamiseks sõlmib ta forwardlepingu intressimääraga 4,5% 4 kuu pärast on pankade baasintress tõusnud 5%-ni.
Põhivara kokku 38 061,7 39 866,1 43 802,2 AKTIVA KOKKU 148 833,8 196 512,3 280 571,2 Lühiajalised võlakohustused kokku 3 231,7 3 074,6 1 816,7 Ostjate ettemaksed 56,9 - - Võlad tarnijatele (hankijatele) 9 536,0 14 272,3 28 858,1 Mitmesugused võlad kokku - - - Maksuvõlad 2 994,4 1 622,6 2 588,2 Viitvõlad kokku 1 157,0 1 665,7 3 247,4 Lühiajalised eraldised - - - Lühiajalised kohustused kokku 16 976,0 20 635,1 36 510,3 Pikajalised võlakohustused 4 209,1 1 575,3 3 789,5
RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kord , sisekontrolli meetmed.
rakendab maksuamet. Ettevõtte äriplaani rakendamise Seadmete soetamise ja tootmis- laohoone rekonstrueerimise investeeringu teostamiseks on taotletud investeeringutoetust PRIA maaelu mitmekesistamise meetme raames. Kuna äriplaani rakendumisel on PRIA poolt toetatavaks investeeringuks ainult tootmisseadmed ja hoone rekonstrueerimistööd koos laoplatsiga siis vajab ettevõte enne tootmise alustamist praktilist otsust kuidas lahendada transport ja logistika nii tooraine kohaletoimetamise kui valmistoodangu klientidele tarnimise seisukohalt. Pakutava teenuse üldine innovaatilisus seisneb selles, et kasutada silo pakendikilet kui üheliigilist toorainet, mis tagab kõrge 70-75% taaskasutuse määra uueks kasutusvalmis 3 tooteks. Segamaterjalide toorainena kasutamisel on vajalik lisaaineid kasutada uute toodete valmistamisel 50-70 %
aasta 3. aasta sisesta siia kuupäev, millise märtsi lõpp 2007-2008 2008-2009 2008-2010 seisuga olemasolevad andmed esitatakse AKTIVA Raha ja pangakontod 62 216 304 508 693 515 Nõuded ostjate vastu 3 081 5 133 -4 778 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 3 595 4 342 6 783 Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 68 892 313 982 695 520 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 80 000 180 000 260 000
jooksul. Käibevara maksumus kantakse valmistoodangu omahinnale täies ulatuse ja füüsiline kuju muutub töötlemise tulemusel. Käibevara koosseis: Laovarud, eelolevate perioodide kulud, valmistoodang laos, sularaha kassas ja pangakontol ning väärtpaberid, tellijate debitoorse võlgnevuse kohustused, lõpetamata toodang, laovarud ) kütus, materjalid, tarindid). 54. Varu mõiste ehituses. Varud ehitus on tooraine ja materjal, 3. Varu viibivate kaupade katteks. lõpetamata toodang, valmistoodang, Tasutakse varem; kui kaubad jõavad müügiks ostetud kaubad, ettemaksed kohale. tarnijatele. 4. Valmendusvaru materjalide eelnev 1. Materjalide jooksva laovaru rahalise ettevalmistamine, komplekteerimine, katte suurus: laboratoorne kontroll.; Vv = 50% nende
Raha 51 727 41 680 10 047 24% 51 44 Nõuded 6 225 5 947 278 5% 6 6 Varud 3 549 3 278 271 8% 3 3.4 VARAD Käibevara kokku 61 501 50 905 10 596 21% 60 53.5 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 2 376 1 460 916 63% 2.3 1.5 Materiaalne põhivara 38 300 42 800 -4 500 -11% 37
8 Äriplaan Kontaktisik, tema telefon : 3.2.2 Toodangu või teenuste kirjeldus Ülevaade firma pakutavatest toodetest ja / või teenustest. Peatükk peaks sisaldama järgmist infot: · toote/ teenuse peamised tunnusjooned; · toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega; · kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; · põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms); · kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi; · kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada;
Faks : e-mail : Juhatuse liikmed : Põhikapital : Omanikud, nende osa kapitalist : Kontaktisik, tema telefon : 3.2.2 Toodangu või teenuste kirjeldus Ülevaade firma pakutavatest toodetest ja / või teenustest. Peatükk peaks sisaldama järgmist infot: toote/ teenuse peamised tunnusjooned; toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega; 8 Äriplaan kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega; põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus, remont, tagavaraosad vms); kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid
mahaarvestusmäär (maha arvestusmäär = (soetusmaksumus lõpetamise maksumus)/ kasulik eluiga). · Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod kiiramortisatsioonimeetod, kus põhivara kasutusaja alguses kantakse kuludesse suuremad summad (kahekordne lineaarne arvestusmäär = 2/vara kasutusaeg). · Raamatupidamisbilanss annab ülevaate ettevõtte käibe ja põhivarade koosseisust ning moodustamise allikatest. · Varad = Kohustused + omakapital. · Aktiva (vara): käibevara (raha ja väärtpaberid, nõuded ja ettemaksud, varud); põhivara (pikaajalised investeeringud, materiaalne, immateriaalne). · Passiva (kohustused ja omakapital): kohustused (lühiajalised ja pikaajalised); omakapital (omanike sissemaksed, jaotamata kasum). 13
Üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Sisenemise barjäärid on juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet uute konkurentide eest. a) Juriidilised piirangud. Valitsuse litsents-luba antud valdkonnas tegutsemiseks. Näiteks arstipraksise alustamiseks. Patent on üks leiutise kaitsmise vormidest. Patendi omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, andes patendi omanikule monopoolse õiguse. b) Loomulikud piirangud. Ainuomandus tooraine osas loob ka monopoolse eelise. Monopol tekib seoses mastaabisäästuga. Üks ettevõte suudab pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laiendades kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Näiteks autotööstus. Monopoli eriliik on loomulik monopol, mille tekkimine on seotud tootmisega. Mastaabisääst või väga suured algsed investeeringud loovad nn loomuliku monopoli. (Näiteks elektri tootmine, telefoniteenused.)
2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasutamine 8 2.7. Põhivara arvestus 8 2.8. Aruandlus 10 3. Kassaarveldused 11 3.1. Kassaorderid 11 3.2. Kassaraamat 12 3.3. Kassa inventuurileht 13 4. Praktika ülevaade 14 2 1. TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA Denveiss OÜ oli asutatud 06 juunil 2002. Firma põhitegevus on riistvara ja tarkvara müük, Interneti vahendusel www.pc-online.ee . PC-ONLINE.EE on registreeritud kaubamärk. 2. RAAMATUPIDAMISE SISEEESKIRI 2.1 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE
tootmisharu on väga konkurentne, soolatakse kurke eripärase retseptiga, spetsiaalse rohtu ja vürtse lisamisega. Ettevõtte asub Mustvees. See koht on alati olnud tuntud oma kurkidega, kliimat ja maa on siin soodsad selle tootmisega tegelemiseks. Praegu on olemas üks kasvuhoone, kuhu mahub 1500 kurketaimi ja vabamaa pindalaga 3000 m2 , kuhu saab ehitada veel 6 sellist kasvuhoonet. Sellega firmal on 7 kasvuhoonet suurusega 468 m 2 , kus kasvab kokku 10 500 kurketaimi. Mustvee Kurk on osaühing, millel on kaks omaniku. Selleks, et plaan ellu viia, on vaja 500 000 kr, millest omakapitali suurus oleks 350 000 kr (iga osaniku osa suurus on 175 000 kr), 150 000 on plaanis võtta pangas laenu üheks aastaks. Suur osa kapitalist (umbes 100 000 kr) koostab olemas olev põhivara. Planeeritav töötajate arv on 10 inimest, nendest 6 inimest on tarbtöölised, mis tegelevad kasvuhoones tööga. Hooajast sõltuvusest neid võib olla ka vähem. Tööpersonali saab
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
