19. Pikaajalised võlakohustused Mittekonverteeritavad võlakohustused Konverteeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku 20. Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 21. Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazio (üle/alla nimiväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid (liikide lõikes) 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma osad või aktsiad (miinus) Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku Omakapital täisühingus kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku
Eesti Post Mõlla 45 459384 RAKVERE 21.07 2014 nr 1-2/3 VOLIKIRI OÜ Äripere, asukohaga Astelpaju 2, tegutsedes oma seadusliku esindajana – juhatuse liige Maret Jõgar, volitab MARI MAASIKA’t (sünniaeg 31.10.1978) esindama Äripere osaühingus, vastu võtma järgmisel kalendrikuul ettevõttesse saadetud tähitud postisaadetised. Volikiri kehtib kolm kuud. Volitatud isiku allkiri Maret Jõgar Juhatuse liige Mõndra 2 Telefon 7758 4905 Registrikood 3304847513 06522 RAKVERE Faks 7758 3921 E-post: [email protected] Internet: www.aripere.ee
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus...................................................................
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus...................................................................
20.1. Hankijate tasumata võlad 20.2. Võlad ema- ja tütarettevõtetele 20.3. Võlad sidusettevõtetele KOKKU rühm 20. 0 kr 0 kr 21. Pikaajalised eraldised Page 2 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS Pikaajalised kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 23. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 26.2. Muud reservid (liikide lõikes) KOKKU rühm 26. 0 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma aktsiad või oma osad Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 0 kr 0 kr
Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE (tekkepõhine raamatupidamine)
aktsiakapital. Aktsionärid vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest vaid aktsiakapitali ulatuses. Ühistu on äriühing, millel on vähemalt viis asutajaliiget ning mille eesmärk on säästu saavutamine. Kellel on õigus : Täisühingu igapäevast majandustegevust võib juhtida juhtima õigustatud osanik. Tähtsamate otsuste jaoks vajalik osanike otsus. Usaldusühingus on otsustamisõigus vaid täisosanikul kui ühingulepingus pole teisti määratud. Osaühingus antakse tavaliselt otsustamisõigus juhtkonnale, kes peab osanikele aru andma langetatud otsuste eest. Aktsiaseltsi nõukogu teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle ja plannerib seltsi tegevust ning korraldab selle juhtimist. Ühistus langetavad liikmed ühiselt otsuseid. Kuidas langetatakse äriühingu ja ühistu äritegevust puudutavaid otsuseid ? Täisühingus langetatakse otsuseid kas siis kõigi osanike nõusolekul või siis ainult nende osanike nõusolekul, kellele on antud
tel 56709430 Lp. Mihhail Labanov Soovin kandideerida autoremondilukksepaks Mike-Auto Osaühigusse. Leidsin Teie poolt koostatud tööpakkumise wwww.cvok.ee koduleheküljelt. Minu hariduskäik ja töökogemus vastab täielikult Teie nõudmisetele. Olen omandanud Tartu kutsehariduskeskuese keskhariduse baasil autotehniku hariduse. Lõpetasin oma haridustee väga heade tulemustega ning esindasin kooli ka mitmetel konkurissdel ning messidel. Mul on olemas 4 aastat töökogemust Melg-Auto Osaühingus. Lisaks olen käinud täiendavatel kursustel, kus olen õppinud ka elektritööd. Olen välja koolitanud ka uusi tööliseid. Hindan enda teadmisi ja osakus autoremondilukksepana. Teie poolt välja kuulutatud konkursil nõutavad iseloomuomadused kattuvad suurel määral minu omadega. Olen täpne, kiire mõtlemisvõimega, korrektne, aus, lojaalne, vastutusvõimelik. Minu heaks küljeks on ka veel töökus ja valmisolek eriolukordadeks, sest
Majandusaasta võib olla lõhem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. 10. Mis aruande koostab rmpkohustuslane lõppenud majandusaasta kohta? Rmpkohustuslane on kohustatud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. 11. Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne? Rmp aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ning lisadest. Tegevusaruanne, majandusaastaaruanne. 12. Kes kinnitavad osaühingus või aktsiaseltsis majandusaasta aruande? Tegevusjuhtkond. 13. Mis on aluseks rmp aastaaruande koostamisel? Rmpregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja realiseerimiskanded. 14. Millised aruanded kuuluvad rmp aastaaruande koosseisu? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne.
Põhjenda, miks? 1.Puhastusteenindaja, kes töötab põhikohaga töölepingu alusel puhastusteenust pakkuvas ettevõttes OÜ Pesukaru käib 01.10-31.12.2013 kahel korral nädalas koristamas ka ASi Piits ja Präänik bürooruume. Milline leping on sõlmitud töö tegijaga ASis Piits ja Präänik? Miks? Sõlmitud on töövõtuleping, sest töövõtja peab saavutama kokkulepitud tulemuse nõutud perioodi jooksul. Koristaja on palgatud tööle teatud perioodiks. 2. Arhivaar, kes töötab osaühingus osalise tööajaga ning kellele makstakse töötasu vastavalt tehtud tundide arvule iga kuu 10.kuupäeval. Tunnilugemise aluseks on magnetkaardiga kohale tuleku ja lahkumise fikseerimine. Milline leping on sõlmitud arhivaariga? Miks? Tööleping, sest töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi. 3. Massööriga, kelle ülesandeks on ajavahemikul 01.09 30.11
Kapitali hulk sõltub ettevõtte tuludest ja osanike jõukusest ning laenuvõimest. Täisvastutuse tõttu võivad osanike vahel kergesti tekkida lahkarvamused ning seepärast on see ettevõttevorm kõige konfliktialtim. 14.Mis on usaldusühingu plussiks ja miinuseks? Eelised ja puudused on usaldusühingul sarnased täisühinguga. 15.Mitu liiget saab asutada osaühingu? Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. 16.Kui suur on seadusega ette nähtud osakapitali suurus osaühingus? Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. 17.Milline juhtimisvorm moodustatakse osaühingus? Juhatuse liikmete arv ja nende ülesanded 18.Kuidas toimub vastutus osaühingu kohustuste eest? Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 19.Mis on osaühingu plussiks ja miinuseks? Osaühingu plussideks on: a) võimalik tegutseda isiklikust nimest erineva nime all b) vastutus vaid osakapitali ulatuses
1 OSAÜHING 1.1 Asutamine Osaühingu on nagu äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing, on ühest küljest, mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele. Võrreldes aktsiaseltsiga on osaühingule kehtestatud palju vähem norme. Nende kohta käivad normid on dispositiivsed ehk ühingu (seltis) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid. Osaühingus on osanike vastutus piiratud. Osaühingu suureks eeliseks on see, et neil on väike algkapitali nõue - 2500 eurot. Asutamine toimub lihtsamalt ja kiiremalt, kuna pole nõutud, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist. Samuti on võimalus asutada osaühingut ka ühel isikul ja sissemakset tegemata ÄS § 140¹ kohaselt. Seda muidugi juhul, kui OÜ osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamisleping ette näha, et asutaja ei pea OÜ asutamisel osa eest tasuma
.....................................................................................................................14 LISA 3......................................................................................................................14 LISA 4......................................................................................................................15 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega Praktikal viibisin Kehtnas osaühingus Alnus. Alnus OÜ loodi 1996 aastal. Kõige eesotsas on juhataja Ahto Kalev, kelle ülesandeks on klientidega suhtlemine, projektide kokkuleppimine, äripartneritega kohtumine, inimeste tööle võtmine jne. Edasi tuleb pearaamatupidaja, kes on firmas nii raamatupidaja, sekretär kui ka personalijuht. Tema ülesandeks on vormistada pabereid, teha raamatupidamist firmas, vastata telefonile, teha aruandeid jne. Edasi on tootmistöölised, kes töötavad ehitustel
Üldkoosolek otsustab nõukogu liikme tasu. Samuti määratakse audiitor üldkoosolekul. 1.8 Laenu andmine Aktsiaselts võib anda laenu aktsionärile, kui ta on väiksem kui 1%. Tütarettevõte ei tohi märkida emaettevõtte aktsiaid, sest ei tohi tekkida olukorda, kus tütarettevõte kontrollib emaettevõtte aktsiaid ja seega sisuliselt iseennast. 1.9 Dividendide jagamine Dividendide jaotamise kellele, kui palju ja millal otsustab üldkoosolek. Et osaühingus või aktsiaseltsis jagada dividende, peab olema 4 eeldust: · Majandusaasta aruanne · Eelmiste perioodide jaotamata kahjum tuleb likvideerida · Maksud peavad olema makstud · Üldkoosolek Kui üks nendest eeldustest on täitmata, on dividendide väljamaksmine ebaseaduslik. 1.10 Aktsiaseltsi lõpetamine Lõpetada saab samadel tingimustel nagu osaühingut üldkoosoleku otsusel, pankroti tõttu või muul põhjusel.
Pensionikohustused Muud eraldised Kokku · Pikaajalised kohustused kokku · Kohustused kokku OMAKAPITAL AKTSIASELTSIS VÕI OSAÜHINGUS · Aktsiakapital või osakapital nominaalväärtuses · Aazio · Annetatud kapital · Ümberhindluse reserv · Reservid 12 Kohustuslik reservkapital Muud reservid · Eelmiste perioodide jaotamata kasum · Aruandeaasta kasum (kahjum) · Tresooraktsiad · Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku · Passiva kokku Omakapital täisühingus · Osanike omakapital aruandeaasta alguses · Ümberhindluse reserv · Jooksval aastal osanikele väljamaksed/ osanike sissemaksed · Aruandeaasta kasum/kahjum · Omakapital täisühingus kokku Tekkepõhise raamatupidamisega FIE ettevõtte omakapital · Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses · Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/sissemaksed · Aruandeaasta kasum/kahjum · Ettevõtte omakapital kokku
praktika perioodil mina. 8 5. Tuha Talu OÜ raamatupidamises dokumendikäive, koostamine, säilitamine Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub, mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse. 9 6. Tuha Talu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 6.1. Kontoplaan Osaühingus kasutatav kontoplaan on ära toodud käesoleva praktikaaruande Lisas 1 (Vaata Lisa 1 lk 30-34). 6.2. Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid. Kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse aruanded, jms.
tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi või mitterahalisi kohustusi) ja maksu kinnipidajaid ( füüsiline või juriidiline isik, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuametile üle kandma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Mõlema äriühingu asutamise võib jagada järgmisteks etappideks: vajalike dokumentide kogumine, asutamislepingu sõlmimine või asutamisotsuse allkirjastamine, sh põhikirja allkirjastamine asutatava äriühingu aktsiate või osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris (aktsiaseltsi puhul kohustuslik, osaühingu puhul vabatahtlik) kapitali sissemaksmine dokumentide
moodustatud reservid; ·jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus
Aktsiaseltsi asutamisel ilma aktsiate märkimiseta ja osaühingu asutamisel tuleb asutamislepingus näidata: Asutatava aktsiaseltsi või osaühingu ärinimi, asukoht, aadreaa ja tegevusala. 2. Asutajate nimed ja elu- või asukohad. 3. Aktsiakapitali või osakapitali kavandatud suurus. 4. Aktsiaseltsis aktsiate arv, nimiväärtus ning erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiatega seotud õigused, samuti aktsiate jaotus asutajate vahel. Osaühingus osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel. 5. Aktsiate või osade tasumisele kuuluv summa, tasumise kord, aeg ja koht. 6. Mitterahalise sissemaksega tasumisel mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7. Aktsiaseltsis juhatuse ja nõoukogu liikmete, samuti auditori andmed. Osaühingus juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed. 8. Prokuristi määramisel tema andmed. Osaühingus ka auditori määramisel tema andmed.
Estonian Airist. Munitsipaalettevõtte omanik on kohalik omavalitsus (linn või vald). Näiteks linnal või vallal on mingi asutus ja linn annab raha selle jaoks. Näiteks munitsipaalkool. FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) on isik, kes töötab üksi. Näiteks muusikud, kunstnikud, taksojuhid. Nad peavad maksma 21% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu ja 0,6% töötuskindlustust. Osaühing ja aktsiaselts on tavaliselt suured firmad, kus on palju töötajaid ja palju omanikke. Osaühingus (OÜ) peab olema algkapital (vähemalt 40 000 krooni) ja osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiaseltsil (AS) peab olema aktsiakapital (vähemalt 400 000 krooni) ja aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia on väärtpaber, mis annab õiguse selle omanikule (aktsionärile) saada kasumit sellest firmast ning seda kasumit nimetatakse dividendideks. Natsionaliseerimine on riigistamine ja privatiseerimine on sellele vastupidine ehk siis
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Ettevõtete ostmisel peab uurima konkurentsi. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Äriühingut saab luua või füüsilisest isikust ettevõtjaks vormistada minimaalselt ühe tunniga E-äriregistrikeskuses. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Aktsiad on osaühingus 3 Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Ettevõte peab ennast positsioneerima tööjõuturul kord aastas. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Osaühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Osaühingu võib luua üks subjekt (füüsiline isik või juriidiline isik). Õige vastus on 'väär'. 3
kasuks, mitte ei proovita sellega asja tegelikku tuuma tabada. Nii on täiesti loomulik äriõiguses, et isikul on õigus asutada näiteks osaühing, seejuures võib ta ainuosanikuna otsustada määrata osaühingu juhatajaks iseenda ning äriõigus peab seejuures täiesti normaalseks, kui ta otsustab juhatajale ehk iseendale tasu mitte maksta. Seejuures ei pea ta endale tasu maksma ka siis, kui ta on ka ainus, kes nö reaalselt osaühingus tööd teeb. See kõik on tore ja tundub, et nii jääbki, sest kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud ning millestki ju üle ei astutud. Kui majandusaasta lõppeb kasumiga, siis on juhataja ettepanekul osanikul õigus otsustada kasumit ehk dividende jaotada jällegi, kõik on seadusega kooskõlas. Arvestades, et dividendide maksustamisel on maksukohustuslane dividendi jaotaja ning rakendub vaid
Viita ka õigusnormidele. ÄS § 391 järgi äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Seega saavad ÄS mõistes ühineda ainult äriühingud. ÄS § 2 lg 1 järgi on äriühinguks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seega ei ole FIE äriühing ÄS mõistes ning ei saa ka ühineda teise äriühinguga. FIE vara üleandmiseks OÜ-le tuleks kaaluda mittevaralist sissemaksu (ÄS § 142), kinget, müüki vms. 8. Olen osaühingus lihtsalt osanik, ei tööta. Soovin teha oma firma samal tegevusalal. Kas see on seadusega lubatud või on siin tegemist ebaausa konkurentsiga? Kas osaühing saab mulle mingeid ettekirjutusi, takistusi teha? Oma seisukohta põhjenda viitega õigusnormile. Osaühingu osanikule ei ole kehtestatud konkurentsikeeldu ega ärisaladuse hoidmise kohustust. Konkurentsikeelus ja ärisaladuse hoidmise kohustuses on soovi korral võimalik
välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Kui müüja nõue, mille tagamiseks omandireservatsioon kokku lepiti, on aegunud, võib müüja asja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele. V: Kuna E ei tasunud V-le radiaatorite eest, saab V lepingust taganeda. Seega tuginedes Võlaõigusseadusele §233 (2) on V-l õigus E-lt kas radiaatorite eest tasu või väljaandmist nõuda . 4. Ants töötas osaühingus Firma müügijuhi ametikohal ja tal oli õigus kasutada Firmale kuuluvat sõiduautot. Kui sama sõidukiga oli toimunud liiklusõnnetus, millega auto kahjustamise läbi tekitati Firmale varaline kahju, siis selgus, et õnnetuse ajal oli autot juhtinud hoopis alkoholijoobes Kristina. Ants oli võimaldanud Kristinal auto kasutamist, andes selle vabatahtlikult Kristina valdusse, kes oli alkoholijoobes. Firma esitas kohtusse hagi, milles nõuab kahju hüvitamist Antsult. Ants aga arvab, et
14.12.2011 töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles teatab alljärgmist: Lp Uuno Meister Pikk 111-11, Tartu linn 50606 14. detsember 2011. a Avaldus 07.03.2000. a sõlmitud töölepingu nr 2 erakorraliseks ülesütlemiseks majanduslikel põhjustel Osaühingu Tinglik ja Uuno Meister`i vahel on 07. märtsil 2000. a sõlmitud tööleping nr 2, mis käesoleval ajal kehtib 05.07.2009 kokku lepitud muudatustega, mille alusel töötab Uuno Meister Osaühingus Tinglik tähtajatult ehitusmaterjalide müügiesindaja ametikohal. Osaühingu Tinglik töömahu analüüs näitab, et 2011 aasta sügiseks saavutatud ning edaspidi prognoositavate müügimahtude haldamiseks piisab juhatajast ning ühest täiskohaga töötavast multifunktsionaalsest töötajast, kes müügitöö kõrval täidab ka lao juhataja ja laotöölise ülesandeid. Täiendavate müügikohtade ja müügiesindajate tööle võtmisel eesmärgiks seatud
käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Juhatuse liikme kohustused maksuõigussuhtes - rahalised kohustused - mitterahalised kohustused 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Osalus osaühingus. Osaühing (osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, ühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga) Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavaid osasid
minimaalne nõutav algkapital 2500 eurot, aktsiaseltsi puhul 25 000 eurot, täisühingu ja usaldusühingu puhul minimaalne nõutav algkapital puudub ja sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga. FIE, osaühingu ja aktsiaseltsi puhul on minimaalne nõutav asutajate arv 1, täisühingu, usaldusühingu ja tulundusühistu puhul 2. Varalise vastutuse poolest erinevad osaühingud selle poolest, et 1) FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga 2) Osaühingus osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest 3) Aktsiaseltsis aktsionär isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest ei vastuta 4) Täisühingus vastutavad osanikud kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga 5) Usaldusühingus vastutab vähemalt üks täisosanik äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses
FIE on registreeritud Äriregistris, või Maksu- ja tolliametile, kus juures on vaja esitada ka jooksva kuu lõpetamisel tuludeklaratsiooni. Seejärel ettevõtja saab asutada FIE majandustegevusega jätkav osaühing. FIE ettevõttega seotud vara võib üle anda kas mitterahalise sissemaksena osaühingu osakapitali (ÄS § 142) või võõrandada raha eest või tasuta. Pärast seda võib ühineda, järgides ÄS 31. peatükis sätestatud nõudeid ja reegleid. 8. Olen osaühingus lihtsalt osanik, ei tööta. Soovin teha oma firma samal tegevusalal. Kas see on seadusega lubatud või on siin tegemist ebaausa konkurentsiga? Kas osaühing saab mulle mingeid ettekirjutusi, takistusi teha? Oma seisukohta põhjenda viitega õigusnormile. Vastus: Vastavalt printsiibile „Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud“ osaühingu osanik võib asutada samal tegevusalal teist äriühingut. Konkurentsikeeld on sätestatud ÄS §-ga 185. See
Osanikud teevad ostuseid kahel võimalikul viisil- igaüks ise mis on igapäevane majadustegevus ja osanike otsusega kui ületab seda §89! ( § 89. Täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus.) Siinjuhul ületab. Kuna O-le ei teatatud siis 93 lg4! 177` analoogia! Täisühingus ja osaühingus on osanike positsioon ju sama seega annakaaloogiat kohaldada küll. Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühing läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3
Dividendide jaotamise alused vastavakt lihtaktsiate seeriatest häälte omamisele. Jaotamiseks otsustaud/kuluv kasum B 21,27% C D (puhaskasum) 6,75% 5,2% A 66,78% Dividendide jaotamine toimub iga majandusaasta jooksul. Aktsiaseltsi vara jaotamise alused majandustegevuse lõpetamisel (sama põhimõte on aluseks nii dividendidele kui vara jaotamisel osaühingus) Majandustegevuse tulemusena B 30,22% C 23,21% D juurdesoetatud vara 15,5% A 31,07% Paigutatud aktsiakapital B 30,22% C 23,21% D A 31,07% 15,5% Kui aktsiaseltsil on ainult ühe seeria lihtaktsiad, siis ta sisuliselt samastub osaühinguga.
FIE puudused FIE-l on piiramatu vastutus. Kui ettevõtlus ebaõnnestub, peab FIE võlad isiklikult tasuma. See võib kaasa tuua tema vara, näiteks auto, maja ja säästude kaotuse. Raha, mida FIE koguda suudab, on piiratud tema enda säästudega, ja laenu saab võtta vaid isikliku tagatisega. FIE-na on kasvupotensiaal piiratud. Kuigi ka FIE võib palgata töötajaid, soovivad head spetsialistid töötada pigem osaühingus või aktsiaseltsis. Kui FIE näeb, et äri võiks kasvada, on kasulikum registreerida OÜ 2. Täisühing Täisühing on äriühing, millel on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühing asutatakse siis, kui soovitakse tegutseda mitmekesi koos, kuid ei soovita teha sissemakseid osa- või aktsiakapitali, mistõttu FIE või OÜ vormi ei peeta sobivaks. Täisühingu võiks soetada
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus ...
Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 22 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Osaühingu osakapitali miinimumsuurus on 2500 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 23 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Osaühingus peab olema vähemalt kaks liiget. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 24 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tulundusühistu kapitalimäär ei ole seadusega määratud. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 25 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question
Seaduse sõnastuses ilmneb osaühingu ja aktsiaseltsi võrdlemisel kolm erinevust: 1) Osaühingu kohta on kehtestatud märksa vähem norme kui aktsiaseltsi kohta; 2) osaühingu kohta käivad normid on dispositiivsemad, st ühingu (seltsi) põhikirjaga saaab mitmes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatust erinevaid kokkuleppeid; 3) osaühingule on seaduses antud võimalus tegutseda väiksemate formaalsustega. Nii osaühingus kui ka aktsiaseltsis on osanike/aktsionääride vastutus piiratud. See tähendab, et osanikud/aktsionäärid ei vastuta ühingu kohustuse eest isiklikult (ÄS §-d 135 ja 221).Samas vastutavad nad küll osanikuna või aktsionäärina vastavalt kes OÜ-le või AS-le, teisele osanikule, aktsionäärile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest ( ÄS § 188 ja § 289). Sellest tuleneb, et aktsionääri või osaniku vastutuse oluline tingimus on tema süü kahju tekitamises
ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Dokumendikäive ja aruandlus Osaühingus on kehtestatud alltoodud dokumendikäive ja aruannete esitamise kord: Dokumendi nimetus Esitamise aeg Vastutav isik Müügiarved Iga päev, lepingulisel tähtajal või hiljemalt 7 päeva Müügiesindaja, jooksul kauba lähetamisest raamatupidaja
Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid (juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). Kõige olulisem rahaliste kohustuste osas on maksu tasumise kohustus. Maksumaksja peab seaduses sätestatud tätpäevaks tasuma maksusumma või pidama maksu kinni ja tasuma selle maksuhaldurile. 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Aktsiate ja osakute reziim on kõige lihtsamas tähenduses see et on õigus müüa ja osta aktsiaid ja osakuid. Osakud on päritavad. Kõik kes on osaku ostnud on osanikud, osakuid võib pantida. Erireziim : osakute võõrandamise puhul võiks ette näha ettevõtte seaduses et ettevõtte osanikel on eelisõigus osta osakuid. Aktsate kogus on aluseks omanikele dividendide saamise õigus. Osakud on ka see mille eest vastutab juhid 25
et soovib kunagi alustada äri. Raha makstakse taga esimesel võimalusel, kui on tekkinud piisav kasum, mis näitab, et äri toimib. Salong pakub juuksuriteenust naistele ja meestele. Juuksurid on kogenud ning on võimelised tegema suurepäraseid soenguid ning lõikusi. Juuksuritel on läbitud vastavad koolitused, mistõttu ei ole vaja muretseda nende oskamatuse pärast. Teenindusstandardid on meil väga head, teenindajad on sõbralikud ning avatud. Osaühingus töötab kaks juuksurit, kes on esmaspäevast reedeni kella 10st 17ni kohal. Aegu saab kinni panna helistades juuksurite isiklikele telefonidele. Laupäeviti saab aegu kinni panna juuksuritega kokkuleppele jõudes. Äriidee on edukas, kuna töötajad on pühendunud ning tõstnud töökoha oma elus tähtsale kohale. Äri on edukas ka veel sellepoolest, et klient on kuningas ning tema soov on meile seaduseks
· kas asutamine aktsiate märkimisega (käsutataks e harva) · või ilma selleta. Aktsiaseltsi asutamine ilma aktsiate märkimiseta toimub analoogselt osaühingu asutamisega. Aktsiaseltsi asutamist aktsiate märkimisega käesolevas konspektis lähemalt ei käsitleta. B) Osa ja aktsia annavad nende omanikele^eelkõige õiguse osaleda ühingu juhtimises ning kasumi ja ühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Siiski on juhtimisõiguse ning dividendi saamise õiguse kaal osaühingus ja aktsiaseltsis erinev: osaühingus kui nn suletud ühingus on osanikul võrreldes aktsionäriga suhteliselt suur.võimalus ja huvi ühingu juhtimisse sekkumiseks. Aktsionäri jaoks on aga eelkõige oluline just kasumi teenimine, juhtimises osalevad reaalselt ainult suurema osalusega aktsionärid. NB! Osanikud ja aktsionärid ei ole ühingu omanikud, neid võib ainult tinglikult niimoodi nimetada.
panga kaudu. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb Tulutee OÜ üks vastutav isik. 3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub, mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse. Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid. Kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse aruanded, jms. Klientidega arvelduste dokumenteerimiseks: arved, makseteatised, jms. Palgaarvelduste dokumenteerimiseks: Exceli palgalehed, isikukonto kaardid.
...........................................................................19 4 SISSEJUHATUS Praktika eesmärgiks on mõista ettevõtte sise- ja väliskeskkonna mõju ettevõtte majandustegevusele ning tulla toime väikese ja keskmise suurusega majandusüksuse majandussündmuste kajastamisega arvestusregistrites ning nendega kaasnevate maksude ja maksete arvestamise ning deklareerimisega. Praktika on läbi viidud Valga linnas osaühingus Tinevex, mis pakub lähiümbruses olevatele ettevõttetele raamatupidamisteenust. Minu juhendajaks oli Eveli Vaarend, kes on firmas ainukene töötaja. Lisaks ettenähtud praktikale oli mul võimalus näha ka kohtumisi klientidega ja konsulteerimist teise raamatupidajaga. Firma Tinevex on asutatud aastal 2009. Aruanne koosneb neljast põhipeatükkist. Esimeses peatükis räägin üldiselt ja lähemalt ettevõtte ärikeskkonnast, teises ning kolmandas peatükkis kirjeldan
koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. kohaselt ta hääletas otsuse vastu. Otsus tunnistada kehtetuks ning valida uus juhatuse liige. 10. Osaühingu pankrotihaldur esitas hagi endise juhatuse liikme A vastu ja nõudis kahju hüvitamist summas 150 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli osaühingus viidud läbi varade ebaõige inventeerimine, mille tulemusena oli vara näidatud bilansis tegelikust väärtusest 100 000 eurot suurema väärtusega ning sellest tulenes ka olukord, kus bilansi järgi oli osaühingul kasum. Kui vara hinnati tegeliku väärtuse järgi, oli bilansis suur kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse osaühingu võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 150 000 eurot ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt tekitatud kahju,
ostjatelt saadud ettemaksed kaupade või teenuste eest; maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas; võlgnevused töötajatele tehtud töö eest; võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Omakapital (netovara) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital võib olla vaba või seotud: seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab
asutamisel ühingule tekkinud kahju eest. Nõuded aeguvad 5 aasta jooksul ühingu Äriregistrisse kandmisest. · Enne ühingu registrisse kandmist ühingu nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. Tsiviilõiguslik vastutus · Omanike vastutus: - FIE vastutab kogu varaga - Täisühingu osanikud vastutavad solidaarselt kogu oma varaga - Usaldusühingus sissemakset mittetasunud osanik vastutab tasumata sissemakse ulatuses - Osaühingus ja aktsiaseltsis vastutab omanik ühingu kahjustamise eest ühingu tegevuse mõjutamise kaudu. NB! Vastutab vaid süüliselt tekitatud kahju eest - Nõuete aegumise tähtaeg on 5 aastat Tsiviilõiguslik vastutus · Äriühingu nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju ühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. · Vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
Hääled Krooni / hääl A 1000 100 10 B 1000 100 10 C 1000 100 10 D 500 100 5 Emiteerima välja laskma Dividendide jaotamise alused Jaotamisele kuuluv kasum (puhaskasum) B 21,67 % C 6,67 % D 4,99% A 66,6 % Vara jaotamise alused tegevuse lõpetamisel (sama põhimõte on aluseks dividendide/vara jaotamisel osaühingus) Majandustegevuse tulemusena soetatud B 30,2 % C 23,3% D 15,5% vara A 31% Paigutatud B 30,2 % C 23,3% D 15,5% aktsiakapital A 31% Asutajaliikmed saavad osta kõiki aktsiaid (A, B, C, D). Eristatakse, kes milliseid aktsiaid osta saavad. Madalama aktsia omanik (madalaim D) ei saa osta kõrgemaid aktsiaid, kui kõik peaksid sealt lahkuma
430 300 361 50 Kokku muud kulutused 0 kr/ha 1 KOKKU TULU ha-lt kr/ha kulud Joonis.4.Tootmise tasuvus 6. Teraviljakuivati vajadus. Viljakuivatite vajadus sõltub talus, osaühingus vms. kasvatatavast viljakogusest, viljaliikide ja sortide struktuurist (need valmivad eri aegadel so.saab moodustada nn.koristuskonveieri), kaunvilja, rüpsiseemne ja seemnevilja ning õlleodra askaalust (viimaseid tuleb kuivatada madalama kuivtaustemperatuuriga kui sööda-ja toiduvilja ,mistõttu kuivati tootlikkus on ka vastavalt väiksem) Tsüklilise kuivatus tehnoloogiaga viljakuivatite vajalik maht Vk talus jms.on arvutatav järgmise valemi abil:
ostjatelt saadud ettemaksed kaupade või teenuste eest; maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas; võlgnevused töötajatele tehtud töö eest; võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Omakapital (netovara) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital võib olla vaba või seotud: seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing
12.2011 töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles teatab alljärgmist: Lp Uuno Meister Pikk 111-11, Tartu linn 50606 14. detsember 2011. a Avaldus 07.03.2000. a sõlmitud töölepingu nr 2 erakorraliseks ülesütlemiseks majanduslikel põhjustel Osaühingu Tinglik ja Uuno Meister`i vahel on 07. märtsil 2000. a sõlmitud tööleping nr 2, mis käesoleval ajal kehtib 05.07.2009 kokku lepitud muudatustega, mille alusel töötab Uuno Meister Osaühingus Tinglik tähtajatult ehitusmaterjalide müügiesindaja ametikohal. Osaühingu Tinglik töömahu analüüs näitab, et 2011 aasta sügiseks saavutatud ning edaspidi prognoositavate müügimahtude haldamiseks piisab juhatajast ning ühest täiskohaga töötavast multifunktsionaalsest töötajast, kes müügitöö kõrval täidab ka lao juhataja ja laotöölise ülesandeid. Täiendavate müügikohtade ja müügiesindajate tööle võtmisel eesmärgiks seatud
jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Osa
• Investoriks 20 • emitendiks • aktsionäriks 47. ... on investeeringute tulevaste oodatavate (kavandatud) rahavoogude nüüdiväärtus, mis on leitud rahavoogude diskonteerimisel investeerija poolt nõutava kasuminormiga. • Likvideerimisväärtus • Bilansiline väärtus (arvestuslik) • Kapitaliseeritud väärtus (varade tõeline väärtus) 48. Minimaalne osakapital osaühingus peab olema • 40 000€ • 2500 € • 1€ 49. Võõrkapitali moodustavad ... • ainult lühiajalised kohustused • ainult pikaajalised kohustused • lühi- ja pikaajalised kohustused Ettevõtte rahanduse 3. loengu teemadel koostatud, ainult ühe õige valikvastusega, küsimused ja pakutud vastusevariandid. Õige vastus on alla joonitud. 1. Järgnevas loetelus märkida bilansi varude kirjel kajastatav varude grupp.
Lisa 7 Kasumiaruande skeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist osaühingus. Kasumiaruande skeem 2 Kontoklassid 1. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja 31 teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 «Tulu kajastamine») 2. Müüdud toodangu Aruandeperioodil müüdud toodete, 42 (kaupade, teenuste) kulu kaupade ja teenuste maksumus ning
annaabi.ee 
