Finantsanalüüs - Majandusanalüüsi praktikaaruanne (7)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Raamatupidamine
xxx xxx
xxx
OSAÜHING KORMEK TRADING
Majandusanalüüsi praktikaaruanne
Juhendaja: xxxxxx
Tallinn 2012
SISUKORD
1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 3
2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD 4
3.1 Müügitulu dünaamika 5
4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad 8
5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME 9
5.1 Maksevõime üldine tase 9
5.2 Likviidsuse tase 10
6.1 Varude käibekordaja 12
7.1 Kogukasumi tase 14
7.2 Tegevuskasumi tase 15
7.3 Ärikasumi tase 16
8.1 Üldine võlasuhe 20
8.2 Võõrkapitali ja omakapitali suhe 21
8.3 Omakapitali kordaja 22
8.4 Intressikulude kattekordaja 22
9 PANKTROTI ANALÜÜS 24
LISAD 29
Lisa 1 Realisatsiooni netokäive 29
Lisa 2 Bilanss ( kroonides ) 30
Lisa 3 Kasumiaruanne (kroonides) 31
Lisa 4 Mitmesugused tegevuskulud (kroonides) 31
Lisa 5 Finantstulud - ja kulud (kroonides) 32

1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS

Osaühing Xxxon asutatud 1997 aastal juhatuseliikme xxx xxx poolt. Firma põhikapitaliks on 300 000 krooni. Registripiirkonnaks on Harju Maakohtu Registriosakond. Osaühing xxx on alates 1998. aastast käibemaksukohustuslane. Ettevõte põhitegevus on naisterõivaste jaemüük. (EMTAK-i kood 68201).
Pikemat aega tegutsevad kauplused on renditud äripindadel Suur-Karja 18, Viru Keskuses , Rotemanni Keskuses (avatud 2007. aastal) ja 2009. aastal avatud kauplus Hipster Meloni Ärikeskuses Estonia puiesteel.
Kaupluste nimestikuline töötajate arv on 9 ning töövõtulepinguga on tööl raamatupidaja .

2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD

Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva töö eesmärk on koostada müügitulu, ostjatelt laekumata arvete ja kapitalis struktuuri analüüs, arvutada ettevõtte maksevõime ja analüüsida varude kasutamise effektiivsust, leida ettevõtte tulukus ja Z- seis ning kõige lõpuks toetudes eelnevatele andmete töötlusele anda ettevõttele hinnang ning ettepanekuid effektiivsemaks majandamiseks.
Peamise andmebaasi moodustavad aastaaruande bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne koos lisadega. Aga on kasutatud andmeid ka exceli tabelitest, mis on raamatupidaja poolt koostatud töö lihtsustamiseks.
3 MÜÜGITULU ANALÜÜS
Finantsanalüüsi on otstarbekas alustada müügitulu analüüsimisest, et aru saada kui palju on müügitulu eelmiste aastatega kasvanud või kahanenud.

3.1 Müügitulu dünaamika

Müügitulu dünaamika arvutamiseks on kasutatud raamatupidamise realisatsioonikäibe koondtabelist andmeid lisas 1.
Tabel 1
Müügitulu dünaamika (autori koostatud)
2007
2008/07
2009/07
2010/07
Müügitulu
13 835 815 kr
17 555 738 kr
13 687 799 kr
14 765 007 kr
Absoluutne juurdekasv
3 719 923 kr
-148 016 kr
929 192 kr
Kasvutempo
-
126,89 %
98,93 %
106,72 %
Juurdekasvu tempo
-
26,89 %
-1,07 %
6,72 %
Võrreldes 2007 aastaga on aastate 2008 ja 2010 müügitulu absoluutne juurdekasv olnud vastavalt 26,89% ja 6,72%, kuid 2009 aastal langes müügitulu võrreldes baasaastaga 1,01%. Müügitulu vähenemist aastal 2009 võib selgitada üleüldise tarbimise vähenemisega. 2010 aasta müügitulu suurenemist võib aga selgitada 2008 aastal uue Estonia puiestee kaupluse müügi kahekordistumine, mis suurendab senist kogu müüki.
3.2 Müügitulu asukoha ja kaubagrupi järgi
Realisatsiooni netokäibe andmed on võetud realisatsioonikäibe koondtabelist excelis lisas 1.
Tabel 2
Realisatsiooni netokäive asukoha järgi kroonides (autori koostatud)
2010
Netokäibe kasv 2010 a.
2009
Netokäibe kasv 2009 a.
2008
3 a.
KÄIVE
KOKKU
Karja tänav
6 699 793
-290 965
6 990 758
-2 625 831
9 616 589
23 307 140
Viru keskus
1 865 682
-664 716
2 530 398
-646 090
3 176 488
7 572 568
Rotermanni keskus
2 836 805
-330 834
3 167 639
-1 595 022
4 762 661
10 767 105
Estonia pst.
3 362 727
2 363 723
999 004
999 004
4 361 731
KOKKU
14 765 007
1 077 208
13 687 799
-3 867 939
17 555 738
46 008 544
Näide KOKKU ilma Est.pst. kaupluseta
11 404 280
-1 286 515
12 688 795
-4 866 943
17 555 738
Kui vaadelda kaupluste lõikes müügitulusid, on hästi näha, et suurima käibega kõikide vaadeldavate aastate jooksul on Karja tänava kauplus ning on ka väikseima kahjumiga 2010 aastal v.a. uus kauplus Estonia puiesteel. Esimeses kolmes kaupluses : Karja tn., Viru keskuses, Rotermanni keskuses on 2009 ja 2010 aastate käibe kasv olnud negatiivne. Sellepärast on Estonia pst. kaupluse avamine on osutunud edukaks ja oluliseks otsuseks. Kui võtta antud tabelist välja uus kauplus, oleks kogu müügitulu olnud 2010. aastal jätkuvalt langevas tendentsis. Kuid just tänu Estonia pst. kaupluse avamisele on 2010. aasta kogu netokäibe kasv muutunud positiivseks ja tõstnud realisatsiooni netokäibe suuremaks kui 2009 aastal.
Tabel 3
Realisatsiooni netokäive kaubagruppide järgi kroonides (autori koostatud)
2010
Kasv 2010. aastal
2009
Kasv 2009. aastal
2008
Rõivaste jaemüük
12 446 901
1 482 974
10 963 927
-3 345 959
14 309 886
Jalatsite ja nahktoodete (käekotid) jaemüük
2 273 811
-393 310
2 669 121
-509 857
3 178 978
Ehete müük
44 295
-10 456
54 751
-12 123
66 874
KOKKU
14 765 007
13 687 799
17 555 738
On näha et 2008. aastal oli kõikide kaubagruppide müük suurim. Jalatsite ja ehete müük on järgnevatel aastatel langenud, kuid päästvaks elemendiks on põhiline kaubagrupp , millel oli 2010. aastal müügi kasv 1 482 974 krooni, mis katab ära teiste kaubagruppide käibe languse ja tõstab kogu realisatsiooni netokäibe suuremaks kui 2009. aastal.
Tabel 4
Realisatsiooni netokäive kaubagruppide järgi protsentides
2010
2009
2008
Rõivaste jaemüük
84,30%
80,10%
81,51%
Jalatsite ja nahktoodete (käekotid) jaemüük
15,40%
19,50%
18,11%
Ehete müük
0,30%
0,40%
0,38%
KOKKU
100%
100%
100%
Eelnevast tabelist saab kinnitust sellele, et osaühingu xxx põhitegevusala on tõepoolest rõivaste jaemüük ja moodustab keskmiselt 82% kogu müügist. Lisa tegevusaladena on ettevõttel ka kaubagruppidena jalatsite ja nahktoodete müük, mis moodustab keskmiselt 17,7% kogumüügist ning ehete müük, mille osalus on ümardatult 0,3 %.
4 OSTJATELT LAEKUMATA ARVETE ANALÜÜS
Osaühingu xxx põhiline müük on kassas, mis tähendab seda, et arvetega müüki ei toimu. Ostjad tasuvad kaupluses kohapeal v.a. mõned üksikud juhtumid .

4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad

Nõuded bilansis on hinnatud vastavalt nende laekumise tõenäosusele. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, kui ei ole võimalik nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral või kui võlgnikku ei leita.

5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME

Ettevõtte maksevõime all peetakse silmas liksviidsust. Likviidne ettevõte suudab kiiresti oma varad muuta rahaks ja tasuda lühiajalisi kohustusi .

5.1 Maksevõime üldine tase

Maksevõime üdine tase näitab , mitu korda peab ettevõtte käibevara ületama lühiajalisi kohustusi ning kasutatakse valemit:
,(5.1)
Alljärgnevate arvutuste jaoks vajalikud andmed on välja toodud aastaaruande bilansist lisas 2.
2010. aasta üldine maksevõime tase:
Käibevara: 6 671 411 kr
Lühiajalised kohustused: 4 026 461 kr
2009. aasta üldine maksevõime tase:
Käibevara: 8 363 221 kr
Lühiajalised kohustused: 6 206 039 kr
2009. aasta näitaja 1,35 on rahuldav ja 2010. aasta maksevõime taseme näitaja on 1,66 ehk hea. Kuid üldiselt peetakse maksevõime üldise taseme näitajat 1 ja 2 vahel peetakse optimaalseks.

5.2 Likviidsuse tase

Likviidsuse tase ehk kiireloomuliste maksete tase on teine maksevõimet iseloomustav näitaja ning näitab ettevõtte maksevõimet paremini kui maksevõime üldine tase.
, (5.2)
Alljärgnevate arvutuste jaoks vajalikud andmed on välja toodud aastaaruande bilansist lisas 2.
2010. aasta likviidsuse tase:
Käibevara: 6 671 411 kr
Varud: 6 369 300 kr
Lühiajalised kohustused: 4 026 461 kr
2009. aasta likviidsuse tase:
Käibevara: 8 363 221 kr
Varud: 7 992 392 kr
Lühiajalised kohustused: 6 206 039 kr
Kui eelmises alapeatükis on arvutatud üldinemaksevõime tase, mille kohaselt ettevõtte maksevõime oli normis , siis selle valemi järgi arvutades on näitaja, mis jääb alla 0,3, nõrk. Siin võib teha järelduse, et ettevõtte likviidsus on väga madal, mis peaks tähendama seda, et ettevõte pole võimeline kiiresti oma varusid rahaks muutma , et tasuda oma lühiajalisi laenusid, võlgasid tarnijatele jne.
5.3 Rahaliste vahendite tase
Rahaliste vahendite tase annab ülevaate, kas ettevõte oskab oma vaba raha kasutada või mitte ning peaks näitama momentaalset maksevõimet.
, (5.3)
Alljärgnevate arvutuste jaoks vajalikud andmed on välja toodud aastaaruande bilansist lisas 2.
2010. aasta rahaliste vahendite tase:
Raha: 50 528 kr
Lühiajalised kohustused: 4 026 461 kr
2009. aasta rahaliste vahendite tase:
Raha: 33 978 kr
Lühiajalised kohustused: 6 206 039 kr
Selle näitaja tulemusega saab taaskord tõestuse, et ettevõime likviidus on mõlemal aastal väga mitterahuldav, kuna rahaliste vahendite taseme optimaalseks näitajaks peetakse seisu 0,2-0,4. Ettevõte ei pea olema mitte võimalikult tulukas vaid vajalik on ka ettevõtte hea likviidsus.
6 VARUDE KASUTAMISE ANALÜÜS
Varude juhtimisel peab analüüsima ka varude kasutamise efektiivsust. Peamisteks effektiivsuse näitajateks on varude käibekordaja ja käibevälde.

6.1 Varude käibekordaja

Varude käibekordaja annab meile teada, mitu korda müüs ettevõte laod tühjaks perioodi jooksul.
, (6.1)
2010. aasta varude käibekordaja:
Müügikulu: 11 807 156 kr
Varud: 6 369 300 kr
2009. aasta varude käibekordaja:
Müügikulu: 12 037 476 kr
Varud: 7 992 392 kr
Arvutamise tulemuseks saadakse 2009. ja 2010. aasta varude käibekordajaks vastavalt 1,85 ja 1,51 ja ümardades on mõlema aasta laod tühjaks müüdud perioodis kaks korda.
6.2 Varude käibevälde
Varude käibevälte alusel saame väita, mitu päeva kulus keskmiselt varude ostmise hetkest kuni müügi hetkeni.
, (6.2)
2010. aasta varude käibevälde:
Varud: 6 369 300 kr
Müügikulu: 11 807156 kr
2009. aasta varude käibevälde:
Varud: 7 992 392 kr
Müügikulu: 12 037 476 kr
Aastal 2009 kulus kauba ostmise hetkest müügihetkeni 45 päeva rohkem kui 2010. aastal.
7 TULUKUSE ANALÜÜS
Tänapäeval ettevõtte finantsanalüüsis ei tooda välja kõigi kululiikide taseme näitajaid vaid arvutatakse tulude ülejäägi taseme näitajad. Üldkasutatavad neist on: kogukasumi tase, tegevuskasumi tase, ärikasumi tase jne.

7.1 Kogukasumi tase

Kogukasumi taseme leidmisel saame teada, mitu protsenti moodustab osaühingu xxx kogukasum iga müüdud kaupade ühest kroonist kasutades valemit:
, (7.1)
Kaubanduses kuuluvad muutuvate kulude hulka edasimüügiks soetatud kaupade kulu, müügipersonali palgakulud, müügisaalide ülalpidamiskulud ning kaupade korrashoiu kulud.
Lisast 3 võetud andmetest saab teha 2010. aasta kohta järgmised arvutused:
Netokäive 14 765 007 kr
Kaubad , toore, materjal ja teenused 9 817 248 kr
Igasugused kaup. seot tegevuskulud 842 799 kr
Palgakulud 1 147 109 kr
Sama arvutus 2009 aasta kohta:
Netokäive 13 687 799 kr
Kaubad, toore, materjal ja teenused 9 682 363 kr
Igasugused kaup. seot tegevuskulud 1 132 308 kr
Palgakulud 1 222 805 kr
Ettevõtte 2010 aasta kogukasumi tase on võrreldes aastaga 2009 kasvanud 7,97 % võrra. Kasvu põhjustajaks võib nimetada muutuvkulude vähenemist, eelkõige jääb silma kaupluste valvekulude, sisustuse ja kaupade pakkematerjali ja korrashoiu kulude vähenemine.

7.2 Tegevuskasumi tase

Tegevuskasumi taseme leidmisel saadakse teada, mitu protsenti jääb ettevõtte käsutusse kaupade müüdud kroonist käibekapitali allikate ja kasumi näol ning selleks kasutatav valem on alljärgnev.
, (7.2)
Püsikuludeks on juhtimiskulud, arvutivõrguga seotud kulud, turunduskulud, ruumide rent jne.
Kasutades lisades 3 ja 4 olevaid numbreid, saab arvutada 2010 aasta tegevuskasumi taseme.
Netokäive 14 765 007 kr
Kogukasum 2 957 851 kr
Püsikulud 2 181 938 kr
2009 aasta tegevuskasumi leidmine:
Netokäive 13 687 799 kr
Kogukasum 1 650 323 kr
Püsikulud 2 184 338 kr
2009. ja 2010. aasta tegevuskasumi taseme võrdlemisel on näha, et vahe on suisa 9,16 %. Ning 2009. aasta negatiivse tegevuskasumi taseme põhjustajaks võib pidada madalat kasumit, seal juures on püsivkulud ikka suured. 2010 aastal on müük tõusnud ning püsivkulud ära katnud .

7.3 Ärikasumi tase

Protsent, mille ettevõte saab ühelt käibekrooni kasumilt on ärikasumi tase ja selle leidmisel kasutame valemit:
, (7.3)
Arvutustes kasutatud andmed on võetud lisast 3.
2010 aasta ärikasumi taseme arvutamine:
Ärikasum 655 212 kr
Netokäive 14 765 007 kr
2009 aasta ärikasumi taseme arvutamine:
Ärikasum -661 390 kr
Netokäive 13 687 799 kr
Ärikasumi tase on tõusnud 9,27 % võrra. 2010 aasta kasumi tõus on tingitud ärikasumi suurenemisest.
7.4 Puhaskasumi tase
Puhaskasumi tase näitab, mitu protsenti igast kaupade müügikroonist moodustab maksudejärgse kasumi. Peegeldab ka müüdud kaupade omamaksumust, tegevuskulusid, intressikulu aga ka tulumaksu.
, (7.4)
Järgnevalt on välja toodud andmed kasumiaruandest lisas 3 ja seejärel arvutatud 2010. aasta puhaskasumi tase:
Puhaskasum : 373 864 kr
Netokäive: 14 765 007 kr
2009 aasta puhaskasumi taseme arvutamine:
Puhaskasum: -860 682 kr
Netokäive: 13 687 799 kr
Võrreldes 2010 aastat 2009 aastaga, siis kasv on 8,82%, mis näitab et 2010 aastal on juhtkonna töö olnud effektiivne ja on saavutatud positiivne puhaskasumi tase.
7.5 Varade rentaablus
Ettevõtte kõigi aktivate rentaablus näitab ettevõttesse eelnevalt paigutatud iga krooni tulutoovust.
, (7.5)
2010. aasta varade rentaablus ja selleks vajalikud andmed on välja toodud lisast 2 ja 3:
Puhaskasum: 373 864 kr
Kogu vara: 6 846 256 kr
2009. aasta varade rentaablus:
Puhaskasum: -860 682 kr
Kogu vara: 8 651 970 kr
Arvutuste lahendusi võrreldes on 2009. aasta varadesse tehtud investeeringud olnud mittekasumlikud ja 2010. aasta varade tulu tootlikkus on eelmise aastaga võrreldes 15,41% võrra parem, kuid siiski veel madal.
7.6 Omakapitali rentaablus
Omakapitali rentaabluse suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte rahapaigutuse otstarbekust.
, (7.6)
2010. aasta omakapitali tulukus:
Puhaskasum: 373 864 kr
Omakapital : 2 819 795 kr
2009. aasta omakapitali tulukus:
Puhaskasum: -860 682 kr
Omakapital : 2 445 391 kr
2009. aasta omakapitali rentaabluse näitaja -35,20% näitab, et investorite jaoks on olukord kriitiline. Kuid 2010. aasta omakapitali rentaablus on juba 13,25%, mis on juba üllatavalt hea tulemus, arvestades eelmise aasta näitajat. Üldiselt peetakse vähenalt 15% taset investoritele tulevikus dividende kindlustavaks.
8 KAPITALI STRUKTUURI ANALÜÜS

8.1 Üldine võlasuhe

Üldine võlasuhe näitab kui mitu protsenti ettevõtte koguvahenditest on finantseeritud laenatud fondidest. Kasutame valemit:
, (8.1)
2010. aasta üldise võlasuhe ning andmed, mis on välja toodud lisas 2:
Koguvara : 6 846 256 kr
Kohustused: 4 026 461 kr
Arvutame 2009. aasta üldise võlasuhte:
Koguvara: 8 651 970 kr
Kohustused: 6 206 039 kr
Kui üldiselt loetakse koefitsendil üle 0,5 sõltuvust võõrkapitalist ja võib tulla raskusi edasiste investeeringute saamisel. Antud ettevõtte koefitsent on muutunud võrreldes aastaga 2009 vähem sõltuvaks võõrkapitalist.

8.2 Võõrkapitali ja omakapitali suhe

Kohustused omakapitali suhtes näitavad riskimäära võlausaldajate suhtes ning kasutatakse valemit:
, (8.2)
Andmeid järgnevateks arvutusteks on välja toodud bilansist lisas 2.
2010. aasta võõrkapitali ja omakapitali suhe:
Kohustused: 4 026 461 kr
Omakapital: 2 819 795 kr
2009. aasta võõrkapitali ja omakapitali suhe:
Kohustused: 6 206 039 kr
Omakapital: 2 445 931 kr
2009-ndal aastal oli võõrkapitali ja omakapitali suhte näitaja peaaegu poole suurem kui 2010. aastal. See tähendab et 2010-ndal aastal oli ettevõttel paremad võimalused saada laenu võlausaldajatelt, kui 2009. aastal, kui ettevõtte on olnud liiga julge kasutades võõrkapitali.

8.3 Omakapitali kordaja

Omakapitali kordaja on koguvara suhe omakapitalisse. Leitakse järgmiselt:
, (8.3)
Numbrid allolevateks arvutusteks on välja kirjutatud bilansist lisas 2.
2010. aasta omakapitali kordaja:
Koguvara: 6 846 256 kr
Omakapital: 2 819 795 kr
2009. aasta omakapitali kordaja:
Koguvara: 8 651 970 kr
Omakapital: 2 445 931 kr
2010. ja 2009. aasta võrdlemisel oli ettevõtte varade seis omakapitalist 2009. aastal suurem.

8.4 Intressikulude kattekordaja

Intressikulude kattekordaja näitab ettevõtte võimet maksta intresse saadud laenudele jooksvatest tuludest. Kasutatakse valemit:
, (8.4)
Intressikuludeks vajalikud andmed on toodud välja kasumiaruandest lisas 3 ja 5.
2010 aasta intressikulude kattekordaja:
Ärikasum 655 212 kr
Intressikulud : 259 078 kr
2009. aasta intressikulude kattekordaja:
Ärikasum -661 390 kr
Intressikulud: 167 461 kr
Leitud tulemuste võrdlemisel on näha, et ettevõttel oli 2009. aastal intresside katmisega jooksvatest tuludest raskusi. Ning 2010. aastal on näitaja juba parem.

9 PANKTROTI ANALÜÜS

Kas osaühingu xxx majanduslik seis ehk z-seis on hea või ähvardab ettevõtet pankrot , tuleb see välja arvutada Altman’i võrrandi abiga.
kus , (9.2)
, (9.3)
, (9.4)
, (9.5)
Andmed võrrandi lahendamiseks on võetud bilansist lisas 2 ja kasumiaruandest lisas 3.
2010. aasta z-seis:
Käibevara: 6 671 411 kr
Kogu vara: 6 846 256 kr
Lühiajalised kohustused: 4 026 461 kr
Kohustused: 4 026 461 kr
Jaotamata kasum 2 115 931 kr
Omakapital: 2 819 795 kr
Ärikasum: 655 212 kr
X1= = 0,39
X2=
X3
X4=
2009. aasta z-seis:
Käibevara: 8 363 221 kr
Kogu vara: 8 651 970 kr
Lühiajalised kohustused: 6 206 039 kr
Kohustused: 6 206 039 kr
Jaotamata kasum 2 976 613 kr
Omakapital: 2 445 931 kr
Ärikasum: -661 390 kr
X1= = 0,25
X2=
X3
X4=
Hoolimata sellest, et 2009 aastal oli XxxOÜ-l ärikasum negatiivne, ei ohusta teda pankrot kuna ettevõttel on piisavalt reserve , et katta kahjum ja Altman’i valemi järgi on näitaja 2,6 piir hea ja ebastabiilse finantsolukorra vahel. 2010. aasta z-skoor on 4,9, mis näitab, et ettevõtet pankrot ei ohusta.
10 HINNANG ETTEVÕTTE TÖÖLE JA ETTEPANEKUD MAJANDUSSEISU EFFEKTIIVSEMAKS MUUTMISEL
Ettevõtte majandusliku analüüsimise käigus, mille baasandmed olid aastate vahemikus 2007-2010, sai teada ettevõtte finantsnäitajaid, mis tõestavad, et osaühing Xxxon rahuldaval järjel.
XxxOÜ müük on võrreldes 2007 aastaga suuresti langenud, mille põhjustajaks võib nimetada majanduse halba seisu, mis on toonud kaasa tarbijate järkjärgult väheneva tarbimise. Analüüsi käigus on näha, etttevõtte juhatus on teinud targa otsuse avada uus kauplus, mis on aidanud leevendada müügitulu langust.
XxxOÜ on kaubandusettevõte on nelja kauplusega, kus kaup ostetakse kohapeal eraisikute poolt välja ja sellepärast on mõistlik, kui ettevõttes ostjatele krediiti ei pakuta.
Ettevõtte maksevõimekuse analüüsides sai selgeks, et kuigi ettevõtte aastane müügikäive ulatub üle 13, kohati üle 17 miljoni krooni, siis ettevõttel reaalset raha, kui sellist ei ole ehk ettevõtte likviidsus on väga nõrk. Selle likviidsuse põhjustab ettevõtte suuremahulised lühiajalised kohustused ning raha paigutus varudesse, kuhu see kinni pidama jääb. Siin kohal oleks oluline parandada likviidsust käibevarade osakaalu suurendades. Varude kiiremaks müümiseks oleks vajalik teha uurimustöö, mille põhjal parandada kauba sortimenti. Varude käibekordaja parandamiseks saaks teha allahindlusi ja kampaaniaid kõigis kaubagruppides.
Kuna ettevõtte likviidsus on madal ning ettevõte pole võimeline momentaalselt katma oma kohustusi, siis ei ole osaühing Xxxinvestoritele eriti atraktiivne, seda tõestab ka leitud võõrkapitali ja omakapitali suhe.
2009. aasta oli ettevõtte jaoks raske, kuna majandusaasta lõppes suhteliselt suure kahjumiga ja seda näeb ka tulukuse analüüsis suhtarvudes, mis on negatiivsed. Tunduvalt paremad näitajad on aga 2010. aastal, kui analüüsis võib välja lugeda, et kõik tulukuse näitajad on paranenud ja majandusaastagi on suudetud lõpetada ka tuues tulu.
Osaühing Kormek Tradingut Altman’i võrrandi põhjal pankrot ei ohustanud globaalse majanduse kriitilisematel aegadel, tõsi küll seda oli tunda 2009. aastal kui kasum oli negatiivne, kuid kuna juhtkond on on varasematel aastatel otsustanud kasumit mitte välja jagada, siis oli võimalik kahjud katta. Ning 2010. õigete juhtimisotsuste tulemusel on ka ettevõte tulnud kriisiseisust välja ja mida tõestab ka ettevõtte pearem z-seis.
Kokkuvõttes võib öelda, et ettevõtte suudab tulu teenida ja vastutada oma kohustuste eest. Hetke seisuga ei ole ettevõttel ka riigi ees mingisuguseid võlgu. Ettevõte on jätkusuutlik.

LISAD

Lisa 1 Realisatsiooni netokäive

Realisatsiooni netokäive
asukoha järgi
 
2010
2009
2008
2007
Realiseeritud kaup Karja t.
6 699 793
6 990 758
9 616 589
9 500 753
s.h. käibemaksu tagastusega müük reisijatele
567 817
690 195
510 562
458 439
Realiseeritud kaup Viru Keskuses
1 865 682
2 530 398
3 176 488
3 714 102
s.h. käibemaksu tagastusega müük reisijatele
17 802
2 933
Realiseeritud kaup Rotermanni Keskuses
2 836 805
3 167 639
4 762 661
620 960
s.h. käibemaksu tagastusega müük reisijatele
170 481
102 619
Realiseeritud kaup Estonia pst.
3 362 727
999 004
s.h. käibemaksu tagastusega müük reisijatele
17 892
3 100
KOKKU
 
14 765 007
13 687 799
17 555 738
13 835 815
Käibemaksu tagastusega müük reisijatele kokku
773 992
798 847
510 562
458 439
Realisatsiooni netokäive
kaubagruppide järgi
EMTAK-i kood
 
2009
2008
2007
Rõivaste jaemüük
47711
12 446 901
10 963 927
14 309 886
11 179 758
Jalatsite ja nahktoodete (käekotid) jaemüük
47721
2 273 811
2 669 121
3 178 978
2 584 361
Ehete jaemüük
47771
44 295
54 751
66 874
71 696
KOKKU
 
14 765 007
13 687 799
17 555 738
13 835 815

Lisa 2 Bilanss (kroonides)

31.12.2010
31.12.2009
Varad
Käibevara
Raha
50 528
33 978
Nõuded ja ettemaksed
251 583
336 851
Varud
6 369 300
7 992 392
Kokku käibevara
6 671 411
8 363 221
Põhivara
Materiaalne põhivara
174 845
288 749
Kokku põhivara
174 845
288 749
Kokku varad
6 846 256
8 651 970
Kohustused ja omakapital
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
3 417 064
5 483 717
Võlad ja ettemaksed
609 397
722 322
Kokku lühiajalised kohustused
4 026 461
6 206 039
Kokku kohustused
4 026 461
6 206 039
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses
300 000
300 000
Kohustuslik reservkapital
30 000
30 000
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
2 115 931
2 976 613
Aruandeaasta kasum (kahjum)
373 864
-860 682
Kokku omakapital
2 819 795
2 445 931
Kokku kohustused ja omakapital
6 846 256
8 651 970

Lisa 3 Kasumiaruanne (kroonides)

2010
2009
2008
2007
Müügitulu
14 765 007
13 687 799
17 555 738
13 835 815
Muud äritulud
97 558
12 987
22 456
0
Kaubad, toore, materjal ja teenused
-9 817 248
-9 682 363
-11 879 912
-8 221 549
Mitmesugused tegevuskulud
-3 024 737
-3 316 646
-3 353 766
-3 305 812
Tööjõukulud
-1 147 109
-1 222 805
-1 561 462
-1 062 744
Põhivara kulum ja väärtuse langus
-113 904
-126 743
-149 318
-93 163
Muud ärikulud
-104 355
-13 619
-698
-3 323
Ärikasum (-kahjum)
655 212
-661 390
633 038
1 149 224
Finantstulud ja -kulud
-281 348
-199 292
-303 947
-74 976
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
373 864
-860 682
329 091
1 074 248
Aruandeaasta kasum (kahjum)
373 864
-860 682
329 091
1 074 248

Lisa 4 Mitmesugused tegevuskulud (kroonides)

 
2010
2009
Üür ja rent
1790806
1650929
Energia
320518
202325
Mitmesugused bürookulud
33256
20351
Lähetuskulud
142668
156661
Kommunaalkulud
206108
156396
Valvekulud
30491
105916
Sidekulud
38455
29587
Ruumide sisustus
28749
251177
Ruumide remont, materjal
13434
86496
Pakkematerjal, kaupade korrashoid
81839
171626
Vara kindlustus
6880
4020
Panga-,kaardimaksete kulud
161660
158372
Reklaam
147348
195635
Juhtimisteenus
110000
Muud kulud
22525
17155
Kokku mitmesugused tegevuskulud
3 024 737
3 316 646
Püsivkulud
2181938
2184338
Muutuv kulud
842799
1132308

Lisa 5 Finantstulud- ja kulud (kroonides)

2010
2009
Intressitulud
169
22
Intressikulud
-259 078
-167 461
Intressikulu laenudelt
0
-12 988
Muud intressikulud
-259 078
-154 473
Muud finantstulud ja -kulud
-22 439
-31 853
Kokku finantstulud ja -kulud
-281 348
-199 292
32