Praktika Osaühingus Erisisu (0)

AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool
Gunnar Michelson
Praktika Osaühingus Erisisu
Praktikaaruanne
Juhendaja : Signe Noormägi
Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. Tooted ............................................................................................................ 6 1.1.3. Kvaliteet ......................................................................................................... 7 1.2. Kasutatavad ressursid ............................................................................................... 7 1.3. Asjaajamise korraldus .............................................................................................. 7 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes ........................................................................................ 8 1.5. Turundustegevus ...................................................................................................... 9 1.5.1. Reklaam .......................................................................................................... 9 1.5.2. Kliendid.......................................................................................................... 9 1.5.3. Hinnapoliitika ............................................................................................... 10 1.6. Ettevõtte majandusarvestus .................................................................................... 10 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad.................................................................... 11 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus ......................................................................... 12 1.6.3. Varud............................................................................................................ 13 1.6.4. Põhivarad...................................................................................................... 14 1.6.5. Finantsnäitajad.............................................................................................. 16 Toimivsuhtarvud .......................................................................................................... 17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest ....................................................... 18 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 20 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 21 Lisa 1 Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 .................................................. 22 Lisa 2 Bilanss ning kasumiaruanne 2001 ja 2000 .................................................. 24 Lisa 3 Bilanss ning kasumiaruanne 2002 ja 2001 .................................................. 26 Lisa 4 Arvutustes kasutatud valemid..................................................................... 28 Sissejuhatus Järjest enam on noorte seas muutunud populaarsemaks kõrghariduse omandamine, st pärast gümnaasiumi lõpetamist asutakse õppima ülikooli või mõnda muusse vastavasse asutusse. Põhikoolis ja gümnaasiumis omandatakse nii eluks vajalikke teadmisi kui ka õpitakse mõtlema, ülikoolis või erihariduskoolis omandatakse aga teoreetilisi teadmisi mõnes konkreetsemas valdkonnas (näiteks infotehnoloogia või õigusteadus). Kahjuks aga osutub reaalne elu teinekord keerulisemaks kui seda on koolipingis õpetatud. Selleks, et saada natukenegi ülevaadet reaalses elus toimuvast ning samas saada tuge juhendajalt, on kasulik käia praktikal just sellises firmas, mille tegevusprofiil langeb enam-vähem kokku üliõpilase ootuste ja soovidega.
Praktikakoha valikul pidasin oluliseks, et ettevõte ei oleks võõras minu jaoks, et omaksin kasvõi kaudsetki ülevaadet ettevõtte tegevusest ja et praktika sooritamise käigus omandaksin täiendavalt erialaseid teadmisi. Antud juhul langes valik osaühingule Erisisu (edaspidi Osaühing). Osaühingu tegevus on mulle tuttav tema loomisest saadik, sest töötasin selles firmas omal ajal pearaamatupidajana ja nüüd maksukonsultandina, siis oli vägagi huvitav jälgida, kas Osaühingu raamatupidamises ja asjaajamises on toimunud muutusi. 1. Osaühing üldiseloomustus Osaühingu puhul on tegemist erakapitalil põhineva firmaga, mis asutati 1999.a aprillis . Samas aga ulatub ettevõtte omanike ajalugu läbi erinevate firmade 1996. aastasse . Esialgselt alustati aktsiaseltsiga Aramea. 1998.a ettevõte reorganiseeriti ja uueks ärinimeks sai Aramea Saekaatrid OÜ. Mõne aja pärast võeti vastu otsus likvideerida Aramea Saekaatrid OÜ ja osta uus tegutsev firma ja selleks oligi Osaühing. Esialgselt tegeles Osaühing mööbli tootmisega, kuid omanike peamiseks eesmärgiks oli jätkata sama äritegevust, st hakata tegelema saematerjali tootmise ja müügiga.
Osaühingul on Jõgevamaal kaks saekaatrit, millest üks asub Maarjas ja teine Palal . Saekaatrid asuvad maakonna keskusest vastavlt siis 40 ja 60 km kaugusel, kahe saekaatri vahemaa on ca 30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär- raamatupidaja , kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis . Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. ÜLDHALDUS TOOTMINE
Tegevdirektor Tootmisdirektor
Pearaama- tupidaja
Sekretär- Meistrid (2) raamatupidaja (2) Saeraami juht Sekretär Saeraami töölised
Laotöölised
Valvurid Joonis1. Osaühingu struktuur.
4 Maarja ja Pala külas on Osaühing üks peamisi tööandjaid ning seepärast on Osaühingul peale tööandja rolli ka tähtis osa kohaliku kultuuri- ja hariduselu sponsorina. Korraldatakse ühiseid üritusi, näiteks ühine jõulupidu vallarahvaga või siis hoopis suvel korraldatav jaanipäev, kus oluline osa lõkkematerjalist tuleb Osaühingult.
1.1. Toodang Osaühing ostab sisse, kas ümarmetsamaterjali1 või servamata saematerjali2, lõikab selle sobivasse mõõtu (laius, paksus ja pikkus) ja müüb saadud saematerjali maha. Peamiselt toodetakse kuuse- ja männisaematerjali, kuna okaspuudest valmistatud materjal säilib hästi kütmata hoones või varikatuse all. Toodetud materjali tarbivad peamiselt ehitusettevõtted üle maailma.
1.1.1. Toormaterjal Osaühing ostab ümarmetsamaterjali kõige enam eraisikute käest. Teinekord on õnnestunud osta suuremates kogustes ka konkurentide tütarfirmade (nt Lemeks MT AS) käest. Konkurendid on sellisel juhul lähtunud müügikulude olulisest vähenemisest, kuna Osaühingu saekaatrid asuvad oluliselt lähemal kui konkurendi mõni klient ning transpordikulude ja ka aja kokkuhoiu pärast on otstarbekas müüa ümarmetsamaterjal konkurendile.
Ümarmetsamaterjali kõrval ostetakse ka servamata saematerjali, mis on küll teinekord kallim, kuid tema väljatuleku protsent on tunduvalt kõrgem (ca 75%) ümarmetsamaterjali (ca 40- 50%) omast. Lisaks ei ole enam nii suurt riski materjali riknemise (sine- ja mädaniku tekkimine, puukahjurid) osas. Tooraine ostmisel lähtutakse esmalt eksportööride spetsifikatsiooni nõuetest, lepingute täitmise tähtaegadest ja saekavadest ­ kõik see määrab, millise läbimõõdu ja pikkusega palki on vaja vastava saematerjali tootmiseks varuda.
1 Rahvakeeles tuntud kui palk. 2 Tavaliselt on see ühest või kahest servast parajasse laiusesse lõikamata ja järkamata laud.
5 1.1.2. Tooted Juba eelnevalt on mitmeid kordi mainitud , et Osaühing tegeleb peamiselt saematerjali tootmisega. Lisaks sellele tekib saekaatri töös ka palju kõrvaltoodangut nagu saepuru , hake, küttepinnad jne. Saepuru ja hake müüakse, kas kohalikele põllumajandusettevõtetele loomade aluspanuks, Repo Vabrikud AS-le puitlaastplaadi tootmiseks või siis talveperioodil katlamajadele küttematerjaliks. Küttepinnad aga müüakse tavaliselt kohalikule elanikkonnale.
Osaühingu üheks eripäraks võrreldes maakonna teiste saekaatritega on, et Maarja saekaatris toodetakse saematerjali pikkusega 6,6 m ja 7,2 m. Selle tarbeks on soetatud vajalikud eriseadmed, mis omakorda annab aga Osaühingule eelised Inglismaa firmadega lepingute sõlmimisel.
Osaühing, kes turustab vaid standardset saematerjali, keskendub põhiliselt tootele endale, st parandatakse toote kvaliteeti, pakutakse juurde täiendavaid lisateenuseid, et teha kilendile ostmine maksimaalselt mugavaks.
Euroopa turul tööstuslikud lõpptarbijad spetsialiseeruvad üha enam ning nõuavad endisest rohkem standardse ehitusmaterjali asemel toorikupakette ning viimistletud, otse tootesse monteeritavaid sõlmesid. Osaühingu üheks viimaseks muudatuseks ongi toorikupakettide tootmine, mille turustamine toimub ilma vahendajateta Eesti turul.
Lähiaastate väljakutseks puidutööstuses on puidu kuivatamine , mis annab võimaluse hinna tõstmiseks. Hetkel Osaühingul aga puuduvad vajalikud ressursid antud investeeringu tegemiseks, lisaks tuleb sellisel juhul suurendada oluliselt toodangu mahtu, kuid toodangu mahule paneb piiri sisseostetava ümarmetsamaterjali kogus.
Täiendava teenusena pakutakse ka saematerjali lõikamisteenust kohalikele väikeettevõtjatele ja talunikele . Teostakse ka ümarmetsamaterjali väljavedu.
6 1.1.3. Kvaliteet Enamus Osaühingu toodangust müüakse otse eksportööridele ja sealt edasi juba Saksamaale või Inglismaale . Nagu ikka, nii on alati eksportkaubale esitatavad nõuded palju kõrgemad ja kvaliteedikontrollid palju rangemad. Alates valmis saematerjali mõõdu kõikumisest kuni selle pakkimisviisideni välja. Kvaliteetset toodangut on aga võimlaik teha ainult heast toormaterjalist ja kvalifitseeritud personali abiga. Seega juba tooraine ostmisel tuleb lähtuda sihttarbija nõudmistest ja vajadustest .
1.2. Kasutatavad ressursid Osaühing kasutab saematerjali tootmisel erinevaid ressursse. Kindlasti võib ressursiks lugeda olemasolevat vara, samas ei juhtu mitte midagi kui puuduvad vajalikud oskustöölised.
Materiaalsest varast on olulisemad kaks saekaatri hoonet ja kaks saeraami. Lisaks on tootmise seisukohast veel olulised hakkur ja saepuru ning hakke punkrid. Kogu tootmist varustab elektriga Osaühingu oma alajaam .
Saematerjal veetakse laiali või ümarmetsamaterjal tuuakse saekaatrisse kahe veoautoga. Kuna mõlemad autod on suhteliselt vanad, siis ostetakse transporditeenust täiendvalt sisse.
Kasutamata seisab veel Maarjas asuv kartulihoidla, millele on mõeldud mitmeid erinevaid rakendusviise, kahjuks pole ükski neist seni teostunud.
Osaühing kasutab üheks finantseerimisallikana arvelduskrediiti, et varuda hooajaliselt suuremas koguses vajalikku toormaterjali .
1.3. Asjaajamise korraldus Firma peakontori töötajatest üks on sekretär. Tema käest käib läbi kogu ettevõtte kirjavahetus . Käsiposti ja faksi teel saabuvad kirjad vaadatakse läbi ja vajaduse korral vastatakse või edastatakse pädevale isikule. Kirju säilitatakse valikuliselt, neid ei registreerita. Elektroonilisel teel saabuvad kirjad vaadatakse läbi ja samuti vajaduse korral vastatakse. Kirju
7 ei trükita välja arhiivi, ei salvestata disketile vaid säilitatakse ca üks aasta arvutis. Raamatupidamisdokumendid esitatakse otse pearaamatupidajale ja nende töötlemine käib vastavalt raamatupidamise seadusele.
Otsene asjaajamine on ettevõttes korraldamata. Eksisteerib vaikne kokkulepe, et ,,neid asju teeme me nii." Töötajatele erilist otsustamisvabadust jäetud ei ole, juhul kui tekib mõni situatsioon, mida varem pole olnud, siis helistatakse oma otsesele ülemusele ja küsitakse nõu/luba, et mida ja kuidas teha. Tähtsamad otsused võtab vastu Osaühingu juhtkond .
Ettevõttes on olemas raamatupidamise sise-eeskirjad, töösisekorra eeskirjad, tööohutusjuhendid ja töökaitsealased dokumendid , valvuriga on sõlmitud materiaalse vastutuse leping jne. Kahjuks pole kõikidele töökohtadele koostatud ametijuhendeid. Ametijuhendid on ainult: sekretär-raamatupidajal, pearaamatupidajal, saekaatri meistril, saeraami juhil, saeraamil töötajatel, saekaatri töölistel, autojuhtidel, tegevdirektoril.
1.4. Juhtimistegevus ettevõttes Enamus väiksemate firmade puhul on tavaks, et firma omanikud osalevad aktiivselt ettevõtte juhtimistegevuses nii on see ka Osaühingu puhul.
Jooniselt 1 on näha, et Osaühingu tegevuses valitseb selgelt kaks suunda. Üks on suunatud üldhaldusele ja finantseerimisele ning teine on suunatud tootmisele. Osaühingul on kaks tippjuhti: tegevdirektor ja tootmisdirektor. Samas ei ole õige öelda, et igaüks tegeleb ainult oma tööga. Vajadusel tegeletakse kõikide küsimustega.
Eraldi struktuuriüksus on Osaühingus raamatupidamine , mis vastutab toimunud tehingute seaduslikkuse ja õige kajastamise eest raamatupidamises. Raamatupidamine on üldjuhul passiivses rollis, v.a juhud kui on näha, et võib tekkida olukord, mis on Osaühingule kahjulik (nt kunagi ei maksta pangakontot tühjaks, sõlmitakse tööleping kahtlase isikuga, kui kliendi maksetähtaeg on ületatud jne)
Raamatupidamist kaasatakse aga alati Osaühingu olulisemate otsuste tegemisel, mitte ainult maksuküsimuste selgitamiseks vaid ka finantsalastes küsimustes.
8 Probleemsete situatsioonide puhul tuleb aga alati suhelda raamatupidamisega, sest raamatupidamine on Osaühingus neutraalne positsioon ning alati püütakse leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Eriti oluline on see moment töötajate puhul, kellega Osaühing soovib töösuhet lõpetada.
1.5. Turundustegevus Müügi edustamise instrumentideks on isiklik müük, reklaam, avaliku arvamuse kujundamine3 ning müügi stimuleerimine. Uuemaid võimalusi annab tarbijate teavitamiseks infotehnoloogia, kus interneti järjest aktiivsem kasutuselevõtt avab uusi reklaamimise võimalusi, lisaks on võimalik teha pakkumisi ja avaldada ostusoovi elektoonilisel teel.
1.5.1. Reklaam Osaühingul on välja kujunenud kindel ostjaskond. Reklaami avaldatakse enamasti kõige levinumal kujul s.o erinevad kuulutused ajalehtedes. Viimasel ajal pööratakse enam tähelepanu interneti teel levitatavale reklaamile. Osaühingul on valmimisjärgus kodulehekülg internetis, kuhu soovitakse tulevikus hakata välja panema materjali jooksvat laoseisu.
1.5.2. Kliendid Tarbekaupu ostavad sajad miljonid tarbijad, siis tööstusturg on klientide arvult tunduvalt väiksem. Tööstusliku toote ostjate ja müüjate vahel on palju olulisem personaalsete kontaktide olemasolu. Peamisteks äripartneriteks ongi seega saematerjali vahendusega tegelevad firmad, kellega ettevõtte juhtkonnal on juba alates 1996. aastast pikaajalised ärisuhted. Ostu ja müüki puudutavad küsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
Osaühing pole veel tänaseni oma toodangu tootmisel arvestanud kohaliku elanikkonna tarbimisvajadustega, kuid järjest rohkem pöördub Osaühingu poole ehitusfirmasid, kes sooviks osta saematerjali võimalikult ehitustegevuse lähedalt, et mitte kulutada täiendavaid vahendeid kauba transportimisele. Lisaks on paranenud ka maainimese majanduslik olukord,
3 Osaühingu puhul toimib see kohaliku elanikonna puhul.
9 järjest rohkem on hakatud korrastama maakodusid ja suvilaid, vajalik saematerjal aga ostetakse võimalikult lähedalt ja võimalusel otse tootjalt, mitte enam vahendajatelt.
Osaühingu tulevikuplaanideks on tegeleda kohalikule tarbijale suunatud vajaduste väljaselgitamisega ja nende vajaduste maksimaalse rahuldamisega, seejuures maksimeerida teenitavat tulu.
1.5.3. Hinnapoliitika Saematerjal on ehitustööstuses üks hinnatundlikumatest komponentidest, olenemata sellest, kas seda ostetakse Eestis või kusagil mujal maailmas, juba väiksemgi toormaterjali hinnamuutus mõjutab oluliselt valmistoodangu omahinda. Samas on aga maailmas enamasti väljakujunenud materjali hinnad. Selleks, et saada täiendavat hinnalisa , tuleb teha palju pingutusi nagu: materjali sorteerimine, kuivatamine, hööveldamine, immutamine jne.
Kui saeettevõte peab silmas vaid tootmist ja turustamist, saab hinnakujundamisel määravaks maailmaturu hind. Saematerjali puhul saab kõrgemat hinda enamasti tugevussorteeritud, kliendile sobivasse mõõtu lõigatud ja/või pikkuse järgi sorteeritud ja pakitud saematerjali eest.
Ümarmetsamaterjali transport on tänapäeval väga kallis. Õnneks Osaühingu lähimas ümbruses ei ole palju konkureerivaid saekaatreid, siis tooraine varumisega raskusi ei ole, juhul kui ainult ilmastikutingimused ei takista. Kuna valmistoodangu turustus põhiliselt läheb ekspordiks ning nende tellimuste taga on suuremahulised lepingud , siis kohalikud konkurendid ei takista. Üheks peamiseks eeliseks konkurentide ees on see, et Osaühing on piirkonnas ainuke pikema saematerjali tootja.
1.6. Ettevõtte majandusarvestus Majandusarvestust peetakse igas saekaatris eraldi, selle toimimise eest vastutavad meister ja kohapeal olev raamatupidaja. Meistri kohustuseks on jooksev arvestus ümarmetsamaterjali ja valmistatud saematerjali kohta, sest pidevalt on vaja varude hetkeseisu müügipakkumiste koostamiseks . Raamatupidaja koostab aruanded toorme ostuarvete, realiseeritud toodangu müügi ja saekaatri töötajate kohta iga kuu lõpus.
10 Saekaatrite arvestused koondab pearaamatupidaja iga kuu lõpus koondarvestusse, töötleb erinevate arvestuste kaupa, süstematiseerib ning esitab need tegevdirektorile.
Raamatupidamis- ja maksuarvestust peetakse arvutis tarkvaraga Hansa Classic . Tulevikus on plaanis üle minna Hansa perekonna tarkvarale Office2. Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust.
1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine : määratakse ära dokumendid, mis on kulude, realisatsiooni, töötasu arvestuse ja väljamaksmise, aruandvate isikute aruannete ning komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine : määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid , kirjendamine, inventeerimine , vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest ), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele, masinatele ja seadmetele ning transpordivahenditele; parendamiskulud. Osamaksude arvestamine: määratakse ära osakapitali, dividendide ja tulumaksu arvestamise kord; tüüplausendid. Realiseerimise kajastamine: määratakse ära, mis on müügitulu; kaupade liikumist kajastavate dokumentide vormistamise ja kinnitamise kord; nõuded ostu-müügi lepingule
11 (arvele); kauba kuluks kandmise kord igakuiselt, kauba jääkide korrigeerimine aasta lõpus. Ettevõtte kulude kajastamine: määratakse ära kulude liigitus. Varade ja arvelduste inventeerimine: määratakse ära vara ja vahendite säilivuse kindlaks määramiseks läbiviidavate inventuuride tähtajad ja vastutajad. Aruannete koostamise kord: määratakse ära raamatupidamise aruannete koostamise ja esitamise kord ning tähtajad. Dokumentide grupeerimine : määratakse ära ettevõtte dokumentide süstematiseerimine. Raamatupidamise dokumentide säilitamine. Ettevõttes kasutatavad lühendid (nt KOM ­ komandeering, lähetus; AVA ­ arveldused aruandvate isikutega jne.) Kontoplaan , mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad numbrid tähistavad aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu kontod ; 9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks.
1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste vahendite arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus (s.o Eesti kroonides ), ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi.
Osaühingus eksisteerib kolm kassat ­ üks peakassa ja kaks kõrvalkassat (Peakassa - konto nr 1000, Maarja kassa konto nr 1001 ja Pala kassa ­ konto nr 1002).
Sularaha arvestuse korral kassalimiiti ei ole kehtestatud. Kassaoperatsioone teostab kassapidaja või selleks volitatud isik4. Kassa ja kassadokumentide eest vastutab kassapidaja või selleks volitatud isik, kellega sõlmitakse kirjalik täieliku materiaalse vastutuse leping. Kassadokumentide väljakirjutamise õigus on kassapidajal või volitatud isikul. Vajaduse korral kinnitavad tegevdirektor ja pearaamatupidaja allkirjadega kassadokumendid. Kassapidaja teostab rahalised toimingu eelnevalt kinnitatud dokumentide alusel ning kinnitab antud
4 Enemasti on selleks raamatupidaja.
12 dokumendi oma allkirjaga. Tegevdirektori otsusega võivad sularaha operatsioone teostada ka aruandvad isikud5.
Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumendivorme: Kassa sissetulekuorder Kassa väljaminekuorder Kassaraamat (arvuti väljatükil) Kassaraamatu ühe perioodi pikkus on üks kalendrikuu.
Kassainventuuri viiakse läbi üks kord aastas (aasta lõpus), et kontrollida rahaliste vahendite vastavust pearaamatuga. Inventuuri kohta koostatakse akt.
Ühekordse kassatseki summa piirmäära ei kehtestata ning eraisikult kaupade ostmisel koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus.
Osaühingu rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel või kassades. Osaühingul on kaks arvelduskontot. Pangaoperatsioone on lubatud teostada ainult selleks volitatud isikul. Sularaha väljavõtt toimub peamiselt tegevdirektori poolt pangaautomaadist. Hankijatele tasumine ja maksude maksmine toimub interneti panga kaudu pearaamatupidaja poolt. Algdokumendiks tehingute tõestamiseks on pangakonto elektrooniline väljavõte. Analüütilist arvestust peetakse erinevate pangakontode viisi.
Raamatupidamise sise-eeskirjades on määratud ka valuutakassas ja -arvelduskontodel rahaliste vahendite arvestus, kuid valuutaga ei ole ettevõttel arveldamist veel ette tulnud.
1.6.3. Varud Ettevõtte peamised varud moodustuvad toorainest ja valmistoodangust. Tooraine varud hoitakse lahtises laos, valmistoodangut hoitakse katusealustes kaitstuna vihma eest, sest
5 Reaalselt kassapidajat ei ole olemas. Raha on kas ettevõtte juhtkonna käes või siis mõne muu isiku käes. Raha kasutamise kohta koostab vastav isik raha kasutamise aruande ja toob välja jäägi. Raamatupidamisel on siin ainult kontrolliv funktsioon.
13 liigniiskus vähendab tunduvalt toodangu väärtust (tekib sine, puukahjuritest tingitud kahjustused).
Tooraine, milleks on ümarmetsamaterjal, võetakse arvele soetusmaksumuses. Valmistoodang , milleks on servatud saematerjal, võetakse arvele tootmisomahinnas. Ümarmetsamaterjal võetakse arvele vastuvõtja kinnitatud akt-arvega (sissetollimislehe alusel) vastavalt hankija veoselehtedele, kus on välja toodud nimetus, kogus, hind ja rahaline väärtus. Laost välja tootmisse läheb materjal meistri kinnitatud töökäsu (väljatollimislehe) alusel. Analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt: liigitatakse ümarmetsamaterjali liigi ( kuusk , kask, mänd, lepp ) järgi ning palgi läbimõõdu järgi, sest soetushinnad on väga erinevad. Bilansis kajastatakse kõik tooraine kontol.
Kaup, tooraine, materjal ja valmistoodang hinnatakse ettevõttes FIFO meetodil iga kvartali lõpus (vajadusel iga kuu lõpus). Lähtudes ettevõtte spetsiifikast on otstarbekam tooraine inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse varude väljaläinud kogus ja summa kindlaks arvestusperioodi lõpul järgmiselt: algvaru + sissetulek ­ lõppvaru. Valmistoodangu jäägi hindamisel on kantud omahinna ja neto realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kuludesse.
Valmistoodangu maksumus võetakse aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel arvele tegeliku tootmisomahinnaga, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Arvelevõtmisel koostatakse laoseisu akt, mille kinnitavad saekaatri meister ning raamatupidaja.
Kõrvaltoodang (hake ja saepuru) realiseeritakse koheselt ning nende varude arvestust ei peeta.
1.6.4. Põhivarad Põhivara on ettevõttes vara, mida kasutatakse majandustegevuses ajavahemiku rohkem kui ühe aasta jooksul, mille kasutamisest saab ettevõte majanduslikku kasu, kui vara soetamiskulud on usaldusväärselt mõõdetavad.
14 Põhivara jaguneb: 1) Pikaajalised finantsinvesteeringud (ettevõttes ei ole) 2) Materiaalne põhivara: a. Piiramatu kasutuseaga põhivara (ettevõttes praegu ei ole) b. Piiratud kasutuseaga põhivara (see on ettevõttes soetatud ostu-müügi lepinguga pankroti tervikvara ostmisel) 3) Immateriaalne põhivara (ettevõttes ei ole)
Materiaalne põhivara on võetud arvele soetusmaksumuses, mis võrdub vara maksumus + kasutamist võimaldavad kulud. Ettevõtte põhivara hulka arvatakse varad maksumusega alates 25000 krooni või kasutamiskestusega üle ühe aasta, siia hulka kuuluvad ka kõik sõiduvahendid, millede puhul võetakse nad kohe arvele põhivahendina, olenemata nende soetusmaksumusest.
Sünteetiline arvestus toimub kontodel: hooned ja rajatised, masinad ja seadmed , autod jm. transpordivahendid.
Analüütiline arvestus on iga inventariobjekti (üksikese, lõpetatud ehitis, komplekt) kohta eraldi. Igale põhivarale on avatud inventarikaart, millele on kantud põhivara objekti iseloomustavad andmed: nimetus soetamisaeg asukoht (Maarja saekaater, Pala saekaater, Jõgeva kontor) soetamismaksumus amortisatsiooninorm aastas ja summa rekonstrueerimise, parendamise, täiendamise kulud sisesed ümberpaigutused väljalangemise aeg ja põhjus vastutav isik
15 Põhivara mahakandmine toimub tegevdirektori kinnitatud mahakandmisaktiga või ostu- müügilepinguga, millistes kajastuvad: nimetus tehnilised andmed soetusmaksumus arvestatud kulumi summa väljamineku põhjused mahakandmisel arvelevõetav materjal realiseerimishinnas
Põhivara müüki ei kajastata kasumiaruandes põhitegevuse netokäibena, vaid muu äritulu või kuluna, sõltuvalt objekti müügitulemustest.
Põhivara amortisatsiooni arvestatakse soetusmaksumusest ja kasutatakse alljärgnevaid lineaarseid amortisatsiooninorme: hooned ja rajatised - 8% aastas masinad ja seadmed ­ 12% aastas autod jm. transpordivahendid ­ 20% aastas Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisatsiooni ei arvestata. Uutelt põhivaradelt hakatakse amortisatsiooni arvestama kasutusele võtmise kuust. Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse põhivara väljalangemise järgnevast kuust.
Põhivarade inventeerimine viiakse läbi varade säilivuse kindlustamiseks kord aastas 31.detsembri seisuga. Tegevdirektor kehtestab käskkirjaga komisjoni koosseisu.
1.6.5. Finantsnäitajad Finantssuhtarve on hea kasutada firma erinevate aruandeaastate võrdlemiseks, et anda hinnangut , kuidas on ettevõtet majandatud, kas olukord on muutunud paremaks või halvemaks. Lisaks on nende samade näitajate põhjal hea võrrelda sarnase tegevusega ettevõtteid, võrdlus annab hea võimaluse anda hinnangu firma edukusele teiste firmade suhtes.
16 Andmed on toodud alljärgnevas tabelis kolme viimase aasta kohta. Arvutamisel kasutatud valemid on toodud lisas 4.6 7
Tabel1 Erisisu OÜ finantssuhtarvud 2000-2002 Näitaja Aastad 2002 2001 2000 Likviidsussuhtarvud Maksevõime üldine tase 0,969 1,922 0,383 Kiireloomuliste maksete tase 0,147 0,236 0,085 Rahaliste vahendite tase 0,008 0,031 0,025 Toimivsuhtarvud Puhas käibekapital -61 236 -172 301 -1 537 644 Nõuete laekumise välde päevades 11,186 14,939 8,870 Varade kasutamise efektiivsusnäitajad Varade tootlus 2,471 2,459 2,355 Põhivarade tootlus 5,272 4,501 3,832 Varude tootlus 5,359 7,437 7,847 Finantsvõimendus Võõrkapitali ja omakapitali suhe 1,276 1,084 -0,006 Omakapitali kordaja 2,276 2,084 -165,944 Intressikulude kattekordaja 1,778 8,555 0,487 Tasuvusnäitajad Tegevtulukus 0,011 0,197 -84,059 Müügikate 0,160 0,389 0,210 Varade tulukus 0,027 0,486 -0,028 Omakapitali tulukus 0,062 1,012 -4,648 Investeeringute tulukus 0,494 -11,566 -0,047
6 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [ http://www.finance.ee/failid/fin.pdf ]. 20.05.2003.a. 7 Finantsanalüüs, Külim, 2000, lk 117-139.
17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest Osaühing on praktikakohana ideaalne koht, asutuses toimub väga palju erinevaid sündmusi, töötajal on võimalus ennast rakendada suhteliselt erinevates valdkondades.
Praktikal viibisin kolm nädalat. Selle aja jooksul tutvusin kõigega, mis puudutab raamatupidamist ja töö üldist korraldust. Ülesanneteks olid püsititatud: Dokumentatsiooni ja nende seadusele vastavuse kontroll; Aruannete esitamise täpsust ja tähtajalisust; Maksuriskide hindamine ja analüüs; Muude Osaühingus olemasolevate riskide hindamine, mis võivad vähendada Osaühingu vara; Põhivarade inventuuri teostamine ja nende turuväärtuse leidmine ning selle võrdlemine raamatupidamises kajastatuga; Finantsanalüüsi tegemine.
Üldiselt esineb Osaühingu dokumentatsioonis puudusi, enamus puudustest on rutiinset laadi (nt dokumentidel puudub allkiri või kuupäev). Õnneks on puudusi suhteliselt vähe, arvestades olemasolevat dokumentide mahtu.
Maksuaruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt, ebatäpsusi esineb teinekord Statistikaametile esitatavates andmetes, mis on tingitud aga töötajate halvast distsipliinist edastada raamatupidamisele dokumente õigeaegselt.
Osaühingu maksuriskid on viidud miinimumini: pidevalt kontrollitakse Maksuameti internetiliidese kaudu hankijate ja ostjate maksuvõlgnevust ja deklaratsioonide esitamist , Krediidiinfost aga muud tasuta saadavat informatsiooni. Lisaks on koostatud n.n must nimekiri firmadest, kellega on negatiivseid kogemusi olnud.
Muude riskidena saab Osaühingus käsitleda väga suurt sularaha arvelduste hulka. Enamus ümarmetsamaterjali ostutehingute eest tasutakse sularahas. Üheks põhjuseks on surve
18 hankijatelt, kuna see on selles piirkonnas kõige kiirem arveldamise viis. Teiseks põhjuseks on aga vanad harjumused, millest üleöö lahti ei saada.
Osaühingu põhivara kartoteek on väga kaasaegne. Seda peetakse arvutis ja kord aastas tehakse vajalikud väljatrükid. Miinuseks on, et põhivara raamatupidamislik hind on väiksem, teinekord isegi üle 15%, tegelikust turuhinnast. Ettepanekuna võiks vähendada amortisatsiooni määra.
Finantsanalüüsi kohta on pikemalt kirjutatud juba eelnevalt.
19 Kokkuvõte Mis on ettevõtte töös hästi ­ ettevõtte töökollektiivis on igas vanuses töötajaid 20-56, igal suvel võetakse praktikante, mõeldakse palju tulevikule, ollakse paindlikud, iga kliendiga tegeldakse eraldi.
Halvasti ­ firmal puudub peaaegu igasugune korrektne dokumentide jms kirjavahetuse registreerimine ja kogu sellega kaasnev. Ettevõtte juhid on väga hõivatud igapäevaste tööde ja tegemistega, see võib aga põhjustada killustatuse, mille tõttu jäävad mõned olulised tööd tegemata.
Mis ohud varitsevad ­ saematerjali tootvaid firmasid on väga palju ja konkurents tihe, mistõttu on hinnad väga madalal.
Muuta ­ kontoritehnika, interjöör vajaks uuendamist. Ettevõtte töötajatele võiks luua mõne tööd motiveerivama sütsteemi jne.
20 Kasutatud kirjandus Erisisu OÜ 2000.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ 2001.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ 2002.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ põhivara tabel 2002.a. Erisisu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 2000.a. Erisisu OÜ äriplaan 1999.a. Finantsanalüüs, Külim, 2000 Tsitstjakov, S., KPMG, Ettevõtte finantsjuhtimine [ http://www.finance.ee/failid/fin.pdf ]. 20.05.2003.a.
21 Lisa 1 Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 AKTIVA 2000 1999 Käibevara 1. Raha ja pangakontod 61 464 kr 7 297 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 143 761 kr 60 645 kr KOKKU rühm 3. 143 761 kr 60 645 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 937 kr 32 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 267 kr 180 kr KOKKU rühm 6. 4 204 kr 212 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 95 918 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 612 399 kr 129 622 kr 7.4. Ostetud kaubad müügiks 35 245 kr 0 kr KOKKU rühm 7. 743 562 kr 129 622 kr Käibevara KOKKU 955 325 kr 281 685 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 0 kr 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 504 805 kr 42 373 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -92 662 kr -1 412 kr KOKKU rühm 9. 1 522 711 kr 40 961 kr Põhivara KOKKU 1 522 711 kr 40 961 kr AKTIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr
PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 500 000 kr 0 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 1 390 266 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 1 890 266 kr 0 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 410 268 kr 212 797 kr KOKKU rühm 13. 410 268 kr 212 797 kr 15. Maksuvõlad 91 401 kr 33 642 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 47 400 kr 21 725 kr 16.3. Intressivõlad 13 510 kr 0 kr 16.4. Muud viitvõlad 40 124 kr 0 kr KOKKU rühm 16. 101 034 kr 21 725 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus
22 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 kr 0 kr 28. Aruandeaasta kasum ( kahjum ) -69 415 kr 14 482 kr Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU -14 933 kr 54 482 kr PASSIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr
ÄRITULUD 2000 1999 1. Realiseerimise netokäive 5 352 169 kr 696 439 kr 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 482 777 kr 129 622 kr 4. Muud äritulud 0 kr 1 457 kr ÄRITULUD KOKKU 5 834 946 kr 827 518 kr
ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 4 609 573 kr 555 410 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 376 439 kr 181 672 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 469 766 kr 48 431 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 147 962 kr 19 558 kr KOKKU rühm 7. 617 728 kr 67 989 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 91 250 kr 1 412 kr KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr
10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr
KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist -69 415 kr 19 570 kr 14. Tulumaks 0 kr 5 088 kr ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) -69 415 kr 14 482 kr
23 Lisa 2 Bilanss ning kasumiaruanne 2001 ja 2000 AKTIVA 2001 2000 Käibevara 1. Raha ja pangakontod 42 128 kr 61 464 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 288 005 kr 143 761 kr 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) -23 889 kr 0 kr KOKKU rühm 3. 264 116 kr 143 761 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 227 kr 2 334 kr KOKKU rühm 4. 227 kr 2 334 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 11 791 kr 3 937 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr 267 kr KOKKU rühm 6. 11 791 kr 4 204 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 118 404 kr 95 918 kr 7.3. Valmistoodang 737 414 kr 612 399 kr 7.4. Ostetud kaubad müügiks 0 kr 35 245 kr KOKKU rühm 7. 855 818 kr 743 562 kr Käibevara KOKKU 1 174 080 kr 955 325 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 1 110 568 kr 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 504 805 kr 504 805 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -201 315 kr -92 662 kr KOKKU rühm 9. 1 414 058 kr 1 522 711 kr Põhivara KOKKU 1 414 058 kr 1 522 711 kr AKTIVA KOKKU 2 588 138 kr 2 478 036 kr
PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 0 kr 500 000 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 1 055 000 kr 1 390 266 kr KOKKU rühm 11. 1 055 000 kr 1 890 266 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 97 998 kr 410 268 kr KOKKU rühm 13. 97 998 kr 410 268 kr 15. Maksuvõlad 0 kr 91 401 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 57 224 kr 47 400 kr 16.3. Intressivõlad 155 kr 13 510 kr 16.4. Muud viitvõlad 136 004 kr 40 124 kr KOKKU rühm 16. 193 383 kr 101 034 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 1 346 381 kr 2 492 969 kr Kohustused KOKKU 1 346 381 kr 2 492 969 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus
24 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 14 482 kr KOKKU rühm 26. 14 482 kr 14 482 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum -69 415 kr 0 kr 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 256 690 kr -69 415 kr Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 1 241 757 kr -14 933 kr PASSIVA KOKKU 2 588 138 kr 2 478 036 kr
ÄRITULUD 2001 2000 1. Realiseerimise netokäive 6 239 541 kr 5 352 169 kr 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 125 015 kr 482 777 kr ÄRITULUD KOKKU 6 364 556 kr 5 834 946 kr
ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 3 886 305 kr 4 609 573 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 254 176 kr 376 439 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 488 629 kr 469 766 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 159 468 kr 147 962 kr 7.3. Pensionikulu KOKKU rühm 7. 648 097 kr 617 728 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 108 653 kr 91 250 kr KOKKU rühm 8. 108 653 kr 91 250 kr 9. Muud ärikulud 44 326 kr 70 418 kr ÄRIKULUD KOKKU 4 941 557 kr 5 765 408 kr
10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 32 kr 45 kr KOKKU rühm 10. 32 kr 45 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 166 341 kr 142 887 kr KOKKU rühm 11. 166 341 kr 142 887 kr
KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 1 256 690 kr -73 304 kr 12. Erakorralised tulud 0 kr 3 889 kr KASUM (-KAHJUM) enne tulumaksuga maksustamist 1 256 690 kr -69 415 kr ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 1 256 690 kr -69 415 kr
25 Lisa 3 Bilanss ning kasumiaruanne 2002 ja 2001 AKTIVA 2002 2001 Käibevara 1. Raha ja pangakontod 16 494 kr 42 128 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 270 522 kr 288 005 kr 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) 0 kr -23 889 kr KOKKU rühm 3. 270 522 kr 264 116 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 0 kr 227 kr KOKKU rühm 4. 0 kr 227 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 kr 11 791 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2 782 kr 0 kr KOKKU rühm 6. 2 782 kr 11 791 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 304 920 kr 118 404 kr 7.2. Lõpetamata toodang 219 000 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 1 020 797 kr 737 414 kr 7.4. Ostetud kaubad müügiks 80 000 kr 0 kr KOKKU rühm 7. 1 624 717 kr 855 818 kr Käibevara KOKKU 1 914 515 kr 1 174 080 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 1 110 568 kr 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 536 754 kr 504 805 kr 9.3. Muu inventar , tööriistad, sisseseade ja muud 15 894 kr 0 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -313 503 kr -201 315 kr 9.5. Lõpetamata ehitus 259 800 kr 0 kr KOKKU rühm 9. 1 609 513 kr 1 414 058 kr Põhivara KOKKU 1 609 513 kr 1 414 058 kr AKTIVA KOKKU 3 524 028 kr 2 588 138 kr
PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 6 663 kr 0 kr 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 565 000 kr 1 055 000 kr KOKKU rühm 11. 571 663 kr 1 055 000 kr 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 771 288 kr 97 998 kr KOKKU rühm 13. 771 288 kr 97 998 kr 15. Maksuvõlad 136 633 kr 0 kr 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 74 123 kr 57 224 kr 16.3. Intressivõlad 5 085 kr 155 kr 16.4. Muud viitvõlad 416 959 kr 136 004 kr KOKKU rühm 16. 496 167 kr 193 383 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 1 975 751 kr 1 346 381 kr
26 Kohustused KOKKU 1 975 751 kr 1 346 381 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 250 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 14 482 kr KOKKU rühm 26. 14 482 kr 14 482 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 187 275 kr -69 415 kr 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 96 520 kr 1 256 690 kr Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 1 548 277 kr 1 241 757 kr PASSIVA KOKKU 3 524 028 kr 2 588 138 kr
ÄRITULUD 2002 2001 1. Realiseerimise netokäive 8 420 420 kr 6 239 541 kr 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 283 383 kr 125 015 kr 4. Muud äritulud 2 647 kr 0 kr ÄRITULUD KOKKU 8 706 450 kr 6 364 556 kr
ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 7 316 566 kr 3 886 305 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 348 933 kr 254 176 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 519 967 kr 488 629 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 172 554 kr 159 468 kr KOKKU rühm 7. 692 521 kr 648 097 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 112 188 kr 108 653 kr KOKKU rühm 8. 112 188 kr 108 653 kr 9. Muud ärikulud 15 631 kr 44 326 kr ÄRIKULUD KOKKU 8 485 839 kr 4 941 557 kr
10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 78 kr 32 kr KOKKU rühm 10. 78 kr 32 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 124 077 kr 166 341 kr 11.4. Kahjum valuutakursi muutusest 92 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 124 169 kr 166 341 kr
KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 96 520 kr 1 256 690 kr
27 Lisa 4 Arvutustes kasutatud valemid käibevahendid Maksevõime _ üldine _ tase lühiajaline _ võ lg nevus käibe var ad kaubad _ ja _ tootmis var ud Kiireloomuliste _ maksete _ tase lühiajalised _ kohustused raha _ ja _ selle _ ekvivalendid Rahaliste _ vahendite _ tase Lühiajalis ed _ kohustused ( Puhas ) Käibekapital käibe var ad lühiajalised _ kohustused Nõuded _ ostjatele Nõuete _ laekumise _ välde _ päevades päevi _ perioodis Re aliseerimise _ netokäive Netorealisatsioon Varade _ tootlus Varad _ kokku Netorealisatsioon Põhi var ade _ tootlus Põhi var ad _ kokku Netorealisatsioon Varude _ tootlus Varud _ kokku Võõrkapital Võõrkapitali _ ja _ omakapitali _ suhe Omakapital Kõik _ var ade _ allikad Omakapitali _ kordaja Omakapital Kasum _ enne _ makse _ ja _ int resse Intressikulude _ kattekordaja 1 Intressikulud Puhaskasum Tegevtulukus Netorealisatsioon Netorealisatsioon Müüdud _ kauba _ kulud Müügikate(%) Netorealisatsioon Puhaskasum Varade _ tulukus Varad _ kokku Puhaskasum Investeeringute _ tulukus Investeeringud _ kokku
28