Postmodernism Contra luules (1)

Tallinna Ühisgümnaasium
POSTMODERNISM CONTRA LUULES
Uurimus kirjandusest
Themis Parrol
12c klass
Juhendaja : õpetaja Kristi Siirman
Tallinn 2008
SISUKORD
Sissejuhatus....................................................................................................3
Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4
Postmodernism...............................................................................................17
Postmodernism kirjanduses............................................................................18
Luuletuste analüüs..........................................................................................19
LISA 1.............................................................................................................20
LISA 2.............................................................................................................21
LISA 3.............................................................................................................22
LISA 4.............................................................................................................23
LISA 5.............................................................................................................24
Kokkuvõte.......................................................................................................25
Kasutatud kirjandus/materjal...........................................................................26
SISSEJUHATUS
Minu uurimustöö eesmärgiks oli tutvuda tuntud Eesti humoristi Contra loominguga, tuua välja postmodernismile omaseid tunnuseid ning seostada neid Contra luulega. Olin kursis sellega, et tegemist on Võrumaalt pärit humoristiga ning olin teda erinevates telesaadetes varem näinud, kuid täpsem info tema elu ja loomingu kohta mul puudus. Kuna tegemist on väga huvitava karakteriga, oli uurimustööd huvitav koostada.
MARGUS KONNULA AKA CONTRA
Contra, kodanikunimega Margus Konnula, sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste , Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna. Ta on olnud populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel.
Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul ) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad , samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates.
Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees . „ Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja“, sõnas mees kirjatüki kohta lisaks.
Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos – lasteraamat „Presidendi suur saladus “ (2004).
Mees iseloomustab end kõige paremini lausega „Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid , teevad süüa jms. Luuletamine on mul veres, ma luuletan spontaanselt, luuletan käsu/tellimuse peale, luuletan ka siis, kui tegelikult ei luuleta.“
2001. aastal pälvis Contra Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt " eest ning 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia
Et Margus Konnulast täit ülevaadet saada, lugesin Interentis erinevaid intervjuusid ning kõige informatsioonirikkamaks ja põhjalikumaks osutus Eesti Postimehe online- intervjuu aastast 2007, mil Contra Oskar Lutsu huumoripreemia pälvis.
Millal avastasite enda nalja - ja luulesoone?
Luulesoone ma avastasin enam-vähem 15-aastasena, nalja tegin ma juba väiksemast peast, 4. klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutes pilte naljakateks ümber ja panin lauludesse roppe sõnu asemele.
Mida arvate võru keele tulevikust ?
Olen optimist , võru keel on elujõuline ja Võru Instituut aitab seda veel omalt poolt väärtustada, et anda võru keelele rohkem väljundeid. Ma usun, et võru keel ei ole nö ajutine moepuhang, praegu on ta lisaks kõigele muule ka populaarne. Usun, et tuleb aegu, mil võru keel on põhja-eestis vähem populaarne kui praegu, aga ega see otseselt võru keele säilimisele ei putu .
Mida arvate teisest Urvaste laulikust Marie Heibergist? Kas te juhtusite kuulama eelmisel kevadel kammeroopereid mille aluseks oli Heibergi luule?
Kui Heiberg oleks elanud tänapäevas, oleks Kulka tal elu mõnusaks teinud. Ei vedanud tal.
Tõlkisin Marie paar luuletust võru keelde, omal moel küll, aga ma arvan siiski, et olime ühe laine peal.
Kammerooperile kahjuks ei jõudnud. See on küll selline asi, mis võiks ka Urvastes ettekandele tulla.
Legend on see, kuidas te (vähemalt paar aastat tagasi) paljajalu igal pool ringi käisite (bussiga Tartusse jne.). On see tõsi ja kui on, siis miks?
Ei tea isegi, miks. Saapad -sokid ahistavad teatud määral, lisaks on paljajalu käimine tervislik. Ma ei tea, vanasti võis selles poosi ka olla, et näete, mis ma võin, aga praegu ma tunnen küll tungi jälle paljajalu käima hakata. Proovin - kui jalad lubavad, hakkan ka!
Kas on ette tulnud, et mõni inimene on teile otse öelnud, et talle ei meeldi see, mida te kirjutate?
Ikka ütlevad. Neid ei ole küll palju, aga olenevalt olukorrast ja tujust , kas ta suudab seda ära rikkuda. Sellist inimest ma vihkama küll ei hakka nagu ka näiteks inimesi parteidest, mis mulle ei meeldi.
Kas te sellesse kuldkalasse usute, kes kolm soovi täidab? Aga soovide peale mõelnud olete? Või selle peale, mis need kolm asja oleksid, mida üksikule saarele kaasa võtta?
Tegelikult ei ole mõelnud. Kui soov täide ei lähe, siis on viga soovis, mitte kuldkalas.
Üksikule saarele - pliiatsit-paberit kindlasti. Läpaka võtaks ka, aga sellega ei oleks seal midagi teha. Ja siis veel lihtsalt midagi, mis näppu satub, olen üsna spontaanne teinekord.
Millest peate elus kõige rohkem lugu ja mida peaks üks eestlane enesele tähtsaks pidama kapitalistlikus ühiskonnas?
Kapital on vahend, mitte eesmärk. Seda peab silmas pidama.
Põhiliselt pean lugu endast, kui parasjagu ei pea, ega siis kellestki teisest ka ju.
Luuletamine tuleb teil lahedalt välja, kas olete kätt proovinud ka näidendite või proosaga? Mida neist žanritest arvate?
Olen küll, nii näidendit kui proosat . Seal tuleb aga seda tehnilist külge rohkem jälgida. Luuletust on võimalik spontaansemalt teha, aga näidendis peab rohkemaid asju arvestama, kuidas liinid kokku jooksevad jne.
Kui oleks veel võimalik mingeid kursusi võtta või Ülikoolis käia, kas on midagi, mida te tahaks õppida lihtsalt sellepärast et huvitab?
Naljakas küll, aga ainuke asi, mida ma tahaks õppida, kui peaks kirjutamisest villand saama, oleks raamatupidamine . Numbritega mulle meeldib jannata küll, mul on ka küllalt suur FIE raamatupidamine.
Kas te ketramise olete selgeks saanud?
Ei!
Kas elu maal on läinud paremaks?
Mitmeti võetav asi. Mõnes mõttes on küll. Töötuid on reaalselt vähe. Palk samas - nö on iseküsimus.
Aga muidugi on maalelamine eelkõige tugevate inimeste hobi . Või omapäraste. Meelakkumine on ta ainult siis, kui ise mesilasi pead. Ma ei tea, kas ta saakski kunagi teisiti olla. Aga sinnapoole püüda võiks koguaeg , et maal maksimaalselt hüvesid oleks. Peale puhta õhu ja privaatsuse muidugi
Kas nimi Contra on tuletatud kunagisest 80ndate legendaarsest telekamängust Contra? Kui ei, siis kust see nimi tuleb?
Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht
Mis te arvate, kas on õigem öelda võru keel või murre? Ja kuidas te suhtute murde kirjapildi uuendamisesse, kui toodi sisse võõrtähed q,y jne?
Kes seda kõneleb, selle jaoks on keel, kes ei kõnele, selle jaoks murre. Ma arvan, et niimoodi võivad küll kaks lähenemisviisi üksteise kõrval eksisteerida.
Ma ei tea, kas küsija on näinud ka päris uue kirjaviisi juurutamise algaega, siis oli asi ikka päris jube. Mina pooldan ainult q-d mingil määral, sest see näitab ilusti ära mitmuse lõpu. Ülakoma, mida siiamaani on vist kasutatud, ei näita nii ilusti. Ehk seetõttu, et oleme juba q-ga harjunud .
Kas see mida te teete praegu (luule, huumor) ongi teie elu "nokia" või soovite midagi suuremat elus korda saata?
Mis see suurem on? Kui ma suudan mingit asja hästi teha, siis see ongi suurepärane. Siit küsimusest kumab tsipa läbi tänapäevane edukuseihalus. Kõige suurem asi ja tegelt ka kõige raskem on olla õnnelik.
Kas oleks mõeldav, et elaksite Tallinnas? Kas ja mis motiveeriks sellist sammu tegema?
olen elanud. Mõned kuud. Raske ütelda, ma ei näe praegu endal mingit kutsumust, mis laseks mu Tallinnasse tööle. Ja kui mul seal töökohta ei ole, mida kuradit ma veel sinna otsin ? Ma saan praegugi küllalt Tallinnas käia.
No mind motiveeris Tallinnas elama naine, kes sinna tööle läks,praegust sellist põhjust ka ei ole.
Mis on teie lemmik raamat?
Üks meeldejäävamaid on Vonneguti Laste ristisõda ehk Tapamaja korpus viis ja eriti see Tralfamadore planeet (sorri kui valesti kirjutasin ), kus elasid väga huvitava ajatajuga tüübid, kes elasid eelkõige õnnelikes hetkedes. Olid kurvad ja katastroofilised hetked ka, aga neile nad lihtsalt ei pööranud tähelepanu
Kas vallalehe toimetaja ameti mahapanek on seotud üldise trendiga (kiirelt vahetuvad vallaametnikud) või olete lihtsalt liiga hõivatud?
Nägin, enne oli see küsimus pikemalt.
Vallaametnikke on tõesti palju vahetunud ja ka minu soov lahkuda on paljugi seotud selle üldise trendiga, ja ma olen ka üsna hõivatud, aga hetkel ma tunnen, et võin vallalehte teha küll. See jama läks õnneks üle, tänu paljudele toetavatele sõnadele ja muule.
Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks?
kõige rohkem meeldib
suusamütsi tutt on umba vinge
tema rippumine läheb mulle hinge
ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad.
Lemmikud Runnel, Trubetsky , Kivisildnik, Vanapa , Rahman, Ruitlane , Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni.
Mis teile tänapäeva maailmas kõige rohkem nalja teeb?
Mul saab väga palju nalja, kui mängitakse keelega (kõdi on siis), ehk täpsemalt kogemata mängitakse sellega, öeldakse lauseid, mis on nihkes loogilisest, mis on kaksipidimõistetavad... Noh nagu lapsed ütlevad, kui nad veel keelt õpivad ja nagu täiskasvanud ütlevad, kui nad arvavad , et neil enam keelt vaja õppida ei ole.
Tegelikult on nii-ii palju asju, mille üle saab naerda, ütleme, et see oli vaid üksik näide. Naerda võib ka lihtsalt rõõmust.
Mis teid kurvastab?
Kurvastab see, kui inimesed on üksteise peale kurjad. See on just asi, mispärast poliitika on halb - ta ajab inimesi omavahel tülli. Ka sarnase maailmavaatega inimesi.
Kui oleks võimalik Eestimaale ja eestlastele uus nimetus anda, kuidas teie neid oma äraanägemise järgi ümber nimetaks?
Neid nimetatakse vist ka tšuudideks, mis on uhkem nimetus kui eestlased. Eestlased on kummalised olendid, keda maailmarändurid käivad vaatamas, tšuudid seevastu vintsked sellid, kelle käest käisid makse kogumas Vene parimad vägilased. Tšuudimaa ka siis. Ja kas ei kõla (luuletaja kõrvale vähemalt) hulga kenamini Tšuudi-Juudi, kui Eesti-Iisraeli vastasseis.
Huvitav oleks teada kuidas Võrumaal elavad inimesed suhtuvad neisse , kes on nn. sisserändajad, pole Võrumaal sündinud ega ka ülesse kasvanud?
Huvitav jah. Vallavalitsus on meil selline, no ikka vaadatakse natuke kõõrdi. Ja mitte ainult Urvastes, aga paljudes kohtades olen tähele pannud , kuidas mujalt tulnud inimesed on kõige aktiivsemad ja konnad ju ei taha, et keegi nende tiiki loksuma ajab
Kuidas teil joonistamisoskusega lood on?
Umbes nagu lauluoskusega, selle vahega, et laulda mulle siiski meeldib.
Kas tunnete vahel, et kui nalja kõige rohkem vaja on, siis pole seda kuskilt võtta? Kuidas sellisest olukorrast välja tulla?
Raamatust " Daam sinises" meenus kui Villu Tamme pidas kuskil Ukraina kõrtsus tarka kõnet ja parasjagu ütles tähtsalt näpp püsti "On jäänud veel üks väike nüanss!", kui just mõtted otsa said. Siis ta hakkas viimases hädas ühe oma sõbra peale karjuma " Neetud lakekrants, kuidas sa välja näed!"
Üks variante . Kõige parem on siis, kui sa ei olegi naljategemsie peal väljas, tunned ennast lihtsalt hästi, küll siis ka nalja saab
Kas hakaksite mõnele erakonnale "häälepüüdjaks"? Ning milliseid poliitilisi vaateid pooldate?
Mulle meeldiks kui rohelised ja sotsid ühinevad. Praegu ma piidlen, kas sots on rohkem roheline või vastupidi. Valimistel hääletasin oma abikaasa poolt.
Olen valimisliit Roheline Urvaste nimekirjas kandideerinud, sain 8 häält Urvaste vallas.
Ma oleks ka võib-olla roheliste nimekirja toetanud, aga mul oli meedias tegemist ja mul polnud võimalik. Aga ma püüan heade hoiatajate manitsusi järgida, sest ma tean võib-olla päris hästi, mida see tähendab, otsapidi poliitikas olla.
Kui tihti te Viljandi Folgil käite? Kas järgmisel aastal tulete ka?
Viljandi folgil olen uskumatu küll, aga ainult kaks korda käinud. Ei siiski, kolm või neli, aga viimased aastad on midagi muud ees olnud, pooleks päevaks ei hakka ennast kohale sebima. Kas ma seekord tulen - lihtsalt ei tea.
Mis on kõige mõnusamad tegevused elus?
Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi.
Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on natuke rohkem õigustust niisama vedeleda. Pealekauba - jooksmine ongi niisama vedelemise vorm, mis on huvitavam, kui niisama vedelemine. Sest sittagi sa joostes aastaaruannet teed vms
Aju puhkab ju
Mil moel annaks päästa olukorda, kus noored aina vähem raamatuid loevad ja teatris käivad? Või ongi see paratamatus ?
Tuleb teha raamatuid ja teatrit, mis noortele rohkem korda läheb. Mis neid massina kohale veab. Küllap siis osa neist ka selliseid marginaalsemaid teatritükke vaatama trehvab. See on põhilootus.
Teine võimalus on minna raamatu ja teatriga hoopis sinna hängiva nooruki manu, sinna kus ta on harjunud olema.
Mida on saate «Elolinõ» tegemine sulle andnud? Mida see saade vaatajatele annab?
See on mul kindlasti julgust juurde andnud, et heas meeskonnas töötamisel võin imeasjadega hakkama saada.
Vaatajatele - ta on eelkõige mõnus ummamuudu ajaviide, aga ta on eriline selles suhtes, et viib juurte juurde. Oskussaatena on ta ilmselt teisejärgulisem.
Kas seriaali "Hajameelselt abielus" kirjutamine on rohkem töö või rohkem lõbu? Mida sellise n-ö liinitöö tegemine teile pakub?
Rohkem töö, aga vastu ma võtsin juba sellepärast, et mine tea, võib-olla kunagi ei saa sellist asja proovida, nüüd on ta proovitud ja iseenesest seal sees olemine on päris põnev. Aga aastaringi ainult sellega tegeleda ei taha
Kas vahel tabate end ka mõttelt, et jätaks kirjutamise sinnapaika ja hakkaks millegi sootuks teisega tegelema? Mis võiks olla see teine asi, mis teid köidaks?
Väga harva! Teinekord mõtleks, et võiks mingi urvaste-temaatilise äriga tegeleda, aga see nõuaks ilmselt tõesti mõneks ajaks vähemalt kirjutamisest loobumist.
Mis on luuletajaks olemise juures sinu kogemuse põhjal kõige iseäralikum?
Kui mitte-luuletajad luuletavad ainult täis peaga, siis mina just vastupidi, võimalikult kaine peaga.
Võitsite tänavu Lutsu huumoripreemia. Kui oluline on teie jaoks selline esile tõstmine?
Igasugune esiletõstmine on oluline. See on nagu jooksu ajal raja kõrvalt ergutatakse - annab jõudu juurde.
Kes on teie meelest maailma parim humorist ja miks?
Andrus Kivirähk võiks olla minu jaoks. Ilf ja Petrov on supertegijad. Esimesed, kes mulle meelde tulid.
Daniil Harms ka, kui ta on humorist.
Räägitakse, et tõelised naljategijad hakkavad Eestist kaduma ja parimad naljad jäid nõukogude aega. Miks see nii paistab ja kas seda oleks teie meelest võimalik muuta?
Ma ei ütleks muud, kui seliine mulje jääb neile, kelle jaoks on ainult nõukogudeaegsed humoristid humoristid. Neil tõesti ei tule. Aga on ju naljategijaid küll - Pehmed ja Karvased on korralik huumor, Sakala ja Võrumaa Teataja huumorileheküljed on heal tasemel. Kasvõi Bluusivennad oli ju huumor
Kuna oles võimalik kullelda sinu uut tseedeed või lindisalvestit? noo omma sellise asja mis lätt võromaa nuurile mehille pääle. Sinnu tsiteeritas ikk päris pallo. Olet võromaa meestelle pallo andnu. Kas uusi viisijuppõ või salme ka tule, kasvai paprepääl pisukõsõ raamatuna. Nuu umma hää asja kaasa võtta koskile ja lukke naile kes asjast ei maad ei mütsü mõista.
Moment ei ole raamatut tuleman, a ku valla päsess, küll sis naid tule - materjaali om kogunenu jah. Tseedeed vahtset ei tii, ku keski just iist ei võta ja esi vällä ei anna, sis ma või minnä ja sisse lukke külh
Mida arvate meie uuest kultuuriministrist Laine Jänesest? Kuidas üldse suhtute kultuuri ja poliitika kokkupuutesse?
Kultuur ja poliitika - üks ei saa teiseta. Ma ei mõista Jänest tema tegude järgi hinnata, aga jätab asjaliku mulje ja olen kindel, et praegune kultministri vahetus on samm edasi
Kuidas suhtute geneetiliselt modifitseeritud organismide (GMO) kasutamisse?
Hoian kaugelt eemale ja annan allkirja igale poole, kuhu vaja.
Lugege raamatut trifiidide päev.
Milline näeb välja ühe poeedi tavaline päev ärkamisest uinumiseni?
Mul ei ole just poeedi päev. Aga neid ärkamisi ja uinumisi võib ette tulla rohkem, kui kord ööpäevas. Ma vist kuskil õpetajate lehes kirjutasin pika jutu, terve lehekülje enda võimalikest päevadest.
Raatsiksite te siia kirja panna oma kõige värskema luuletuse?
Kohe otsin arvutist
politsei jäi
püüdes pätte
saamatuks
pätid jäidki
kättesaaamatuks
ma ei saanudki aru, kas ta kõige värskem oli, aga midagi sellist
Kas olete 1. mail ikka rivis Viljandi ümber järve jooksul?
panin juba kirja jah. 23 km emadepäeval Otepäält-Elvasse ka, siin ka väikestviisi vastus küsimusele, kas ma olen Elvas käinud. Spordiga seoses ikka päris palju.
Ja jaaniõhtul kell 18 Uhtjärve jooksule!
Kas olete kasiinos käinud? Narkootikume tarbinud? Mis on teie mõtted nendel samadel teemadel ?
Kasiinos olen käinud kaks korda mängimas, ühe korra mängisin kõik oma 85 krooni maha, teinekord mängisin kahe 20-kroonise žetooniga kuni kogusin kokku -vist oli 120, siis läksin ja ostsin õlut. Mitte kogu raha eest muide.
Narkootikume, ei ole proovinud, süstimine on nõme ja loomuvastane, kanepisuitsetamisse suhtun respektiga, ise ei suitseta üldse enam, kanepit olen (vist) kunagi mitteteadlikult tõmmanud.
Mis tundub hetkel meie rahva kõige suurem probleem olevat?
Raha vist ikka, mitte et teda nii vähe on, aga et ta nii tähtis on.
Kas olete ka sisemiselt kurblik inimene nagu mõned muud pealtnäha naljamehed, kas masendult surmale mõtlevad. Kuidas võtate teadmist, et kord surete? Või on teil mingi hea nõuanne neile, kes pidevalt sellele mõtlevad?
Olen ikka vahepeal nii kurb, et eluisu otsas, aga siis kohe rõõmustan selle üle, et ei ole korralikult sõlmetegemist ära õppinud, tulistada ka ei oska ja kõrgelt alla hüpata ei julge.
Muidugi surevad kõik ükskord, aga tähtis on teada, et neid kordi, kui elus olete, on määratult mitmekordselt rohkem.
Kas te kunagi hakkaks põhjalikult talu pidama, lehmade ja hobuste ja muuga?
Põhjalikult küll ei hakka. Hästi natuke võib-olla. Mõni muruniiduk näiteks
Meil lobisemise eest teatavasti palka ei maksta. Kust te raha saate? Või on kirämehel maal võimalik niimuudi ära elada, et raha ei olegi vaja?
Kuis ei maksta. Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte.
Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on?
Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele.
Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks.
Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad , et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi?
Ei saa keisist täpselt aru, aga setukesi sa küll sellega ei solva, et nende rahvarõivad selga ajad ja pealegi on neil respekt igaühe vastu, kes enanst setuks kuulutab
Mida arvate varastamiset maakohtades, mul on suvila Krabil, sealt varstatakse aknad kah eest, muidugi halvasti, kuid mida siis teha?
Maakohtades võiks ka politsei (või Kaitseliidu-)patrullid olla. Urvaste vallas on seda ka arutatud, vähemalt enne valimisi.
Kuidas on teie suhtumine näiteks Bushi tegemistesse? Kui palju te end üldse välispoliitikaga kursis hoiate?
Bushi tegemistesse suhtun halvasti, mul on kahju, et usal on selline president , aga väitlema sellel teeaml ma tõesti ilmselt väga valmis ei ole.
Vähemalt hetkel mitte
Kas on ka kedagi, kelle nõu te vahel oma loomnu juures kuulda võtate või kellelt ise mõne kirjatüki juures nõu küsimas käite?
Ei käi naljalt, luule puhul, aga juturaamatu Presidendi suur saladus juures oli Leelo Tungal päris oluline läbilugeja, suured tänud talle, et see raamat on just selline nagu ta praegu on
Vanasti püüdis Ruudi Rimmel mulle nõu anda, kui mul need esimesed trükiproovid olid, aga mina jälle ei tahtnud siis kuulda võtta, aga eks midagi sealt tuleviku jaoks ikka kõrva taha panin.
Kas teile 1. aprillil nalja tehti? Või tegite ise mõne hea nalja? Milline on üldse üks hea aprillinali?
Aprillil tehti mulle selline nali, et kutsuti Palamusele huumoripreemiat vastu võtma, ma naljapärast läksingi ja kujutad ette - andsidki preemia mulle.
Minu lemmiknali, millega ma ise olen 1. aprill hakkama saanud, kõnnin Tartus tänaval, tüdruk tuleb vastu, räägib mobiilitelefoniga, ütlen, et teil kukkus telefon maha. 100 korda võid arvata, kas ta vaaats maha või ei vaadanud.
Kas maailmas mõni paik, kus te end lisaks Eestile ja Urvastele elamas näeks? Kui pole, siis milline see olla võiks?
Ma ei kipu isegi välismaale reisima. Lätti ehk kõige rohkem.
Linnadest meeldivad mulle kõige rohkem Türi ja Tartu.
Milline see olla võiks - põhitingimus - seal peaksin olema mina.
Kas püüate alati olla siiras? Või teesklete ja oled teadlikult võlts ka? Kas alati peab tõde ütlema, isegi kui seda palutakse?
Tõde ei saa alati öelda. Selle võib kindlasti välja ütlemata jätta siis, kui selleks valetama ei pea. Muidu on aga juba võrrand mitme tundmatuga.
Ma ei püüa olla siiras, lihtsalt vahel kukub see nii välja.
Mis on parim rohi halva tuju ja stressi vastu?
Hea sõna!
Kui aga kedagi ümberringi ei ole, kes ütleda või kuulda võiks, siis karjumine.
Puulõhkumine ei ole väga hea, sest stressis võib endale külge lüüa
Kasutad sõna "respekt". Ometi on meil eesti keeles oma sõna " austus " selle kohta olemas. Mida arvad sarnastest keelemoonutustest, mida viimasel ajal väga palju kohtab?
Kas tõesti on respekt ja austus üks ja sama. Siis vabandust, eestikeelne väljend oleks sallivus. Harin ennast õhtul targa raamatuga .
Mis on üks mõte, millele kõik eestlased peaksid täna vähemalt korraks mõtlema?
Ma armastan teid kõiki!
Tänud vastuste eest!
No võtke hääss!
CONTRA LOOMINGUT LASTELE...
...RAAMATUNA
Minu jonn : [luuletused]. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2006. 32 lk.
Tähekaardid : [luuletused tähestiku tähtede kohta]. Tallinn : Hotger, 2002. 32 kaarti koos karbiga
Presidendi suur saladus : [jutustus]. Urvaste : Mina Ise, 2004. 106 lk.
 
...KOGUMIKES
Esimene esimene september : [ jutte ja luuletusi kooliminejale ]. Tallinn : Ilo, 2008. 64 lk.
Lk. 31, 52 Contra. Esimene koolikell ; Ranitsakandja : [luuletused]
Jõulutunne ongi see : [jõululuuletused]. Tallinn : Sild , 2002. 56 lk.
Lk. 13-14 luuletus : Päkapikuootus
Ruttu tuttu! : Eesti isade unejutte. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2005. 105 lk. (Pere ja Kodu raamat)
Lk. 29-40 Contra. Talumees Tambet ; Nõiatädi Ella ; Kruup hakkab autojuhiks : [jutud]
Kuldmuna : kuus tükkü latsilõ ja noorilõ : [lastenäidendid]. Obinitsa : Hal'jas Kunn , 2007. 95 lk., lk. 8-20 Contra. Mõmmi-Piitre löüdmine : [näidend]
TEOSED

Luulekogud

• "Ohoh!" (1995)
  
• "Üüratu üürlane" (1996)
  
• "Kesmasolin" (1996)
  
• "Contramutter – 10. lend" (1997)
  
• "Tarczan" (1998)
  
• "Ei ole mina su raadio" (1998)
  
• "Päike ja lamp" (1998)
  
• "Naine on mees" (1999)
  
• "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000)
  
• "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001)
  
• ""Lugejad sügisel tibutavad ..."" [pealkirjata] (2001)
  
• "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002)
  
• "Tuul kägistab ust" (2002)
  
• "Contrarünnak" (2004)
  
• " Liivatee imepeen seeme " (2005)
  
• "Minu jonn" (2006)
  
• "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006)
  
• "Tahaksin olla autobuss" (2008)
  

Proosa

• "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004)
  

Antoloogiad, kogumikud, koguteosed

• "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000)
  
• "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos ] (2002)
  
• "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [ juttude kogumik] (2005)
  
• "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga
  
• "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006)
  
• "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007)
  
• "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007)
  

Laulutekstid näidenditele

• "Varasta veel võõraid karusid " (1999)
  
• " Lendav laev" (2001)
  
• "Endsapese" (2005)
  
• "Bluusivennad" (2006)
  
• "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007)
  

Näidendid

• "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga
  

POSTMODERNISM
Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses.
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud:
*ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)
*kasutatakse pastišši; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed
*fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu
*ideede lõtv seotus
*paranoilisus
*kindla teemaderingi eristamatus
Postmodernismi võib käsitleda kui ajaloolist nähtust, kuid ka kui erilist mõttesuunda, mis on toiminud läbi eri aegade.
Mõiste sai alguse ameerika kunsti- ja arhitektuurikriitikast, Lyotard : “Postkaasaegsest seisundist? (1979) ja “Mis on postmodernism? (1982).
Lyotard väidab, et suured narratiivid (ideed, mis püüavad maailma tervikuna mõista ja seletada) on lõppenud, ei täida enam oma endisi funktsioone.
Kui müüdid otsivad legitiimsust minevikust, siis need metanarratiivid - tulevikust. Nende metanarratiivide järgi tekib idee, et kaasaeg on tulevikku suunatud projekt, me elame mingit ettevalmistust tulevikule.
Inimesed küll igatsevad stabiilsuse, terviklikkuse ja ühtsuse järele, kuid see võimalus tänapäeval puudub.
Postmodernset ajastut iseloomustab loobumine kindlatest tõdedest, ühe või teise õpetuse või doktriini monopolist.
Peamine moodus postmodernismi seletamiseks on tema kõrvutamine modernismiga.
Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi
POSTMODERNISM KIRJANDUSES
Kui modernism esitas ebakindlat, kuid enamasti siiski mingeid selgeid taotlusi ja eesmärke omavat maailmapilti, siis postmodernistlikus kirjanduses näib maailm olevat killustunud. Ei näi olevat suuri eesmärke, taotlusi ega väärtusi; lähendab üksteisele kõrgkultuuri ja massikultuuri, ülevalt ja madalalt; segab sageli omavahel tegelikkust ja väljamõeldist, algupärast teksti ning tsitaate ja parafraase; on sageli mänguline ja lõbus.
Postmodernistlikest autoritest peaksid gümnaasiumiõpilased kindlasti teadma selliseid nimesid nagu
Jorge Luis Borges , Gabriel Garcia Marquez, Umberto Eco, Ian McEwan , Italo Calvino jne
Eestis sai postmodernism kunsti- ja kultuurimaastikul moeideoloogiaks taasiseseisvumise järel, vabanenuna nõukogude kultuurikammitsaist.
LUULETUSTE ANALÜÜS
LISA 1
Postmodernismile ainsa tunnusena tuvastasin interpunktsiooni täieliku puudumise, kuid muidu on luuletus/laul lihtsalt ümber tehtud Smilersi teos. Kirjatükki on raske jälgida, sest Contrale omane võru murrak ei aita mul luuletusest silmadega üle käia, vaid paneb mõtlema, mida ühe või teise sõnaga mõeldakse. Kui originaal kõrval on, ei ole probleemi. Täiuslikkusest jääb minu jaoks puudu ka lausete suure tähega alustamine, aga ilmselt see pole tähtis kuna kirjavahemärgid puuduvad.
LISA 2
Tegemist on tuntud Eesti filmi „Siin me oleme“ tunnuslauluga, mille ümber tehtud variandist hakkavad silma vaid kaks sõna: mere ja rannaliiv, kuna need on ainsad sõnad, mis pole võru murrakus. Kuna ma tean algupärast lugu, siis pole raske sisust aru saada, kuid inimesele, kes seda esimest korda loeb, valmistaks see kindlasti raskusi. Selle teose puhul üllatas mind see, et kasutatakse kirjavahemärke.
LISA 3
Väga hea näide Contrale omasest perverssusest ja fantaasiarikkast mõttelennust. Luuletusel pole mittemingisugust mõtet, kuid väljendab mehe mõttemaailma ja hetkeemotsioone ideaalselt. Järjekordselt häirivad mind puuduvad kirjavahemärgid. Irooniline on see, et pealkirjaks on „ Lembeluule “, kuid ilmselt vanema generatsiooni inimesed saaksid luuletust lugedes kultuurišoki.
LISA 4
Postmodernismile omaselt puudub luuletuses terviklik mõte, see on segu fantaasiast ja reaalsusest. Luuletus oli küll lühike, aga kuna ma fantaasiat ja ulmet väga ei naudi, siis oli mul raske seda mõttega lugeda.
LISA 5
Väga segane ja eesmärgita luuletus. Mulle meeldis väljend „hirnus herneks“, mida kasutatakse ka igapäevases kõnepruugis. Nagu iga luuletuse puhul, ei armasta Contra ka siin komasid/punkte kasutada. Luuletus on ilmselt kõige ehtsam näide kõikide postmodernistlike tunnusjoonte väljendamiseks.
LISA 1

Smiileersiq - Ma Palu andis su kääst

( Smilers - Ma Palun Andeks Su Käest)
Täämbä olõ veidü kurv
täämbä olõ veidü tujust är ma
istu kamina iin vahhi tuld
täämbä tulõst lohudust piä otsma
Joba terve nädäli
eksle tiidmätuse seen
kas kõik om iks nii ku piät
kas kõik om kõrran viil
Nii ülõ mõistuse kavva
eiq olõ kuulnu su hellü
ja igatsõ nii
su puududusi
ja palu andis su käest
akna takan vihma piserdäs
kogo maailm suvõst satas süküs
kahjus sullõe näüdädä eiq saa
kuis satas vihma mu tsüämen
mõtõlda rahun järele
piässi viilkõrd pruuvma
kuid tiiäq et tetä hindäle
ma meakit eiq saa

LISA 2

Tan miq olõ - Ku om meri hülgõhahk

(Siin me oleme - Kui on meri hülgehall)
Ku om meri hülgõhahk ja sinnu ründäman suur hall.
Ku om meri hülgõhahk ja sinnu ründäman suur hall,
nõnda hüä om mõtõlda sis, et kongi rannaliiv
ja mere veeren väiku talo uutman om sinnu
Nii hüa, nii hüä om mõtõlda sis, et kongi rannaliiv
ja mere veeren väiku talo uutman om sinnu.
Sääl, kon vana kaiv om, kriiksvä aiavärräv om.
Sääl, kon vana kaiv om, kriiksvä aiavärräv, värräv om,
akna takan õdaku iil kaet mere poolõ viil
ja mere veeren väiku talo uutman om sinnu
Nii hüa, nii hüä om mõtõlda sis, et kongi rannaliiv
ja mere veeren väiku talo uutman om sinnu.
LISA 3
LEMBELUULE
akna peal mul megasuss
sinna situb pegasus
korjan peoga pabulaid
väetan lillesibulaid
 
ja kui lill lööb õitsele
nopin ta ja õitsile
lähen tüdrukutele
suudlemaks neid huultele
LISA 4
RUUNATUD RONGID
seal kus rongide peatee
ootame raudset ruuna
et ta üle me peade
libiseks kollase kuuna
 
päeva jahedal hakul
raudteel suunaga Sakku
pead on meil justnagu pakul
tahame minna pakku
 
lõikudes kõrva teeb healt
rong see on kaeblik vile
teine rong kõrvaltee pealt
saadab ta kuradile
LISA 5
 
MULLAMUINASJUTT
aiamaale läksin
saamaks käsi rakku
kuid vaoharjalt käisin
sügavale vakku
 
ja võis sealt vist tulla
mulle küll ka silma
sest ma nägin mulla
salajast maailma
 
vihmaussi-Gretel
ütles sääl üks Hans et
küll on ikka veetlev
täna õhtul sunset
 
ütles Kalle Kartul
Pille Porgandile
häälel kokkumurtul
palun ära mine
 
juurikaid ja mutte
kohtasin seal veelgi
mõistsin nende jutte
kõike mida öeldi
tundus sain et ainet
sealt romaaniks terveks
kuid oaastased taimed
hirnusid mind herneks
 
kulla poiss on võlts see
kannavad kõik maski
näiteks peeti üldse
pole olemaski
KOKKUVÕTE
Nagu ülalpoolt lugeda võib, on Contra luule tihti šokeeriv ja pornograafilise alatooniga. Mehe jaoks ei ole midagi imelikku oma mõtete kirjapanekul ja nende otsesel väljendamisel. Lugesin ka Konnula blogi, milles kirjeldab oma igapäeva tegemisi. Tal on tavaks oma luuletusi ette laulda. Vahetevahel teeb ta seda suurima rõõmuga, järgmisel hetkel aga ülima tülgastusega. Contra luulet on tõlgitud soome, läti, saksa, udmurdi, komi , mari, rootsi ja vene keelde. Antud näidete puhul saab välja tuua postmodernismile omasteks joonteks olevad fantaasia ja suuremate teeside puudumise, samas ka lõbususe ja mängulisuse. Contra on kirjutanud 18 raamatut, millest 15 on omal käel välja andnud. Eesti Kirjanike Leksikonis kirjutatakse tema kohta nõnda: Contra juhuluulele lähedane, vemmalvärsilik ja taotluslikult robustne looming on mõjustusi saanud rahvalikest ja lorilauludest, rap ja grunge muusikast. Paljud Contra tekstid on loodud tuntud lauluviiside paroodiatena ja autor on neid nimetanud kaveriteks.
Contra luule on sünkretistlik nähtus folkloori ja kirjanduse vahel, piirnedes paiguti ka teatri ja koomiksiga, ning pääseb täiel määral mõjule autori enese suulises esituses.
Uurimustööd oli huvitav koostada, sellepärast, et tegemist on väga erilise natuuriga. Esitatud uurimustöödest leian, et Contra on kõige huvitavama ütlemise ja postmodernistliku väljendusega luuletaja.
KASUTATUD MATERJAL
1. http://www.jcirapla.ee/luulefestival/index.php?categoryid=9&p2_articleid=20
2. http://paber.maaleht.ee/LEHT/1999/12/09/kohtumised.html
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Postmodernis m
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Contra
5. http://konnulacontra.blogspot.com/
6. http://lib.werro.ee/index.php/contra.html
7. http://wiki.zzz.ee/index.php/Postmodernis m
26