Contra (2)

Madman02
12. klass

Contra

Luuleprojekt
Juhendaja :
Kiili 2009

Contrast

Contra (kodanikunimega Margus Konnula ) sündis 22. märts 1974. aastal Urvaste külas, agronoomi ja raamatupidaja pojana .
Õppinud on ta Urvaste algkoolis, Kuldre 9- klassilises koolis ja Antsla keskkoolis . 1993-1994 teenis aega Eesti Piirvalve Piusa kordonis.
Töötas lühikest aega Kuldres inglise keele õpetajana ja seejärel postimehena. 3 aastat oli Urvaste postiülem, hiljem oli aga vabakutseline luuletaja. 2004 aastast alates töötas Urvaste Valla Lehe toimetajana, kust ta hiljem alusetult vallandati.
Elanud on ta Urvastes, Viljandis , Tallinnas,Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal.
Ühendused kuhu kuulunud:

• 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise liige.
  
• 1992. aastast Eesti Luuleliidu liige.
  
• 1998. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.
  
• 1999. aastal liitus Tuleviku Eesti Erakonnaga.
  
• 2004. aastast Rohelise Urvaste liige.
  

Autasud :

• 2001. aasatal Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat.
  
• 2003 aastal Maalehe „ Oskari “ laureaat huumorilisas „Naeris“ avaldatud tekstide eest
  
• 2007.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia
  

Margus Konnula on väga aktiivne sportlane ning on osalenud väga arvukatel spordivõistlustel,eriti meeldivad talle jooksuvõistlused, jooksu kiirus on tal ajapikku siiski koos vanusega ka langenud, näiteks kui 2006 aastal jooksis ta 34,2 km keskmise ajaga 05.34(km kohta) siis 2009 aastal 33.4 km jooksu keskmise ajaga 05.51 (km kohta), kuid vaatamata vanusele on ta siiski küllaltki kärme jooksja . Oma suurt spordihuvi on ta näidanud ka oma sporditeemalise luulekoguga „Contrarünnak“.
Kui meie 12. klassi õpilased kardame oma tulemas olevat lõpukirjandit, siis Contra on öelnud oma 9. klassi lõpukirjandi kohta „Mäletan, et enne üheksanda klassi kirjandit mängiti raadios Ultima Thule laulu «Ilmarine ja Dvigatel ». Ja see ongi tollest päevast kõige enam meelde jäänud. Nagu seegi, et sain kirjandi eest klassi ainsa viie“.
Üks ta tuntuimaid fänne on minu jaoks üllatavalt Tallinna Linnapea Edgar Savisaar , kes on öelnud Contra kohta oma blogis: „Mulle tundub, et me mõtleme üldse Contraga sarnaselt - me mõlemad oleme natuke nagu valged varesed . Kui ma noor olin, siis sõitsin ka mina seal Lõuna-Eesti metsades ja külades jalgrattaga ja kirjutasin lembeluuletusi.“
Savisaar on öelnud ka seoses Tallinna Laulukonkursiga Margus Konnula kirjutatud laulusõnade kohta: „Pöörake tähelepanu neile kahele laulule, mille sõnad on Contra kirjutatud. Need on sellised natuke tudengilikud laulud. Nad ei ole liiga tõsiseltvõetavad, aga nad on just see, mida minu arvates vaja on, et nad rahvale meeldiksid“.
Contra luule sarnaneb uuemale rahvalaulule (vemmalvärsile ja lorilaulule), need on lõbusad ja laululised, riimid on väga leidlikud ja väga laialdase keelekasutusega. Väga palju on ta luuletustes paroodiaid, Väga palju armastab ta kasutada oma luuletustes Võru murret ning tihtipeale ka räägib seda kasutades,rõhutades oma päritolule. Tema teoseid annab välja tema enda omakirjastus Mina Ise ning on väljanägemiselt küllaltki tagasihoidlikud.
Ta armastab laval esineda ning ta esinemis stiilile on omane oma luuletuste lauldes esitamine, Contra on väga nõutud esineja üritustel just tänu sellele stiilile ning ka paljud koolid on kutsunud teda esinema. Selline esinemis viis on sarnane paljudele NAK-i liikmetele .
Peale luuletuste on Margus kirjutanud ka proosat, laulutekste, näidendi „Kõrts“, teinud ka tõlkeid ning avaldanud antoloogiaid, kogumikke ja koguteoseid
Luulekogud:
Ohoh !-1995
Kesmaolin-1996
Üüratu üürlane- 1996
Contramutter - 10. lend - 1997
Päike ja lamp - 1998
Ei ole mina su raadio - 1998
Tarczan - 1998
Naine on mees - 1999
Suusamütsi tutt - 2000
Contra on õhk - MC/CD 2000
Lugejad sügisel tibutavad …” -2001
Tuul kägistab ust - 2002
Tähekaardid - 2002
Presidendi suur saladus - 2004
Contrarünnak - 2004
Liivatee imepeen seeme - 2005
Viie pääle - 2005
Minu jonn - 2006
Kuuseebu - 2006
Kuldmuna - 2007
Tahaksin olla autobuss - 2008
Neiu E
Kord ma kauni neiu E-ga
luksusrestoranis sõin
nüüd vaid klaasi värska veega
teda kostitada võin
kunagi tal ostsin selga
viimase pariisi moe
nüüd ta nartsusid ei pelga
kui tal nendes olla soe
tabas minu vararohkust
raske majanduslik krahh
aga tema- ta ei kohku
ikka ütleb mulle- jah
rikkal minul vaesel minul
vahet erilist ei tee
igas olukorras minu
armastatud girl-friend E
Arvan et Neiu E puhul on tegemist armastus luuletusega, autor käsitleb tõelist armastust, mille puhul pole oluline vara ega rikkus vaid ainult tunded. Tema armastatu jaoks ei ole vahet, mis tal on seljas või mida ta sööb. Luuletuse idee on see, et tõeline armastus ei sõltu varanduslikust seisust , luuletus on lihtsa ülessehitusega, kasutatakse antud luuletuses ristriimi .
Luuletusest jääb mulje nagu kirjanik kirjutaks iseendast. Luuletuses ülistatakse neiu E-d, luuletuse elavdamiseks on sisse toodud võõrkeelne sõna. Luuletuses ei ole kasutatud eriti kõnekujundeid, epiteetideks on : kaunis, raske, armastatud, Kasutatud on allegooriat ostsin selga viimase Pariisi moe,nüüd ta nartsusid ei pelga.
Jahimees
Väikest parti ma ei jahi
las ta raibe sulistab
põder see on üle prahi
neid mu kaksraud tulistab
Kuul poeb kerre nagu urgu
uluk langeb aasale
tema naha viin ma turgu
sarved abikaasale
Antud luuletus räägib sellest, kuidas inimloomus on ahne, et ei taha kulutada kuule väikestele lindudele, vaid kui juba lastal, siis ka juba suurt looma, millest saab palju liha, nahka ja ka sarved mida naisele viia. Kasutatakse ristriimi. Luuletuses on kasutatud epiteeti väike part .
Võrdlustest kasutati kuul poeb kerre nagu urgu. Kasutati ka personifikatsiooni kuul poeb. Metafooridest on kasutatud sõna kaksraud. Luuletaja kasutab seal ka allegooriat naha viib turgu, mille all mõtleb seda , et kasutab looma kasu saamiseks, sarvede abikaasale viimise all võib mõista erinevaid asju, seda võib mõista kui abikaasa petmist või sellena et mehel võib olla teiseks armastuseks jahil käik. Luuletuse meeleolu tundub et on ka küllaltki üleolev.
Tulemasin
Saksamaale kaasa võtsin
varanduse kasina
Kieli autoturult ostsin
uhke tulemasina
Töötab gaasiga mu mersu
kere särab nagu kuld
kui ma liigutusel järsul
tõmban suitsu tarvis tuld
Kõiki reegleid küll ei täida
üks neist siiski meelde jäi
tulemasinat ei läida
mitte iial purjuspäi
Luuletust võib mõista kaheti, kas on luuletuses mõeldud auto ostmist või tõesti tulemasina ostmist. Ühelt poolt arvestades kaasa võetud raha vähesust võiks olla tegemist tõesti tulemasinaga, kuid samas võib seda võtta ka metafoorina uhke tulemasin auto tähenduses. Samas jälle võib olla tegemist sellega, et tulemasinat hinnatakse nii kõrgelt nagu autot. Tundub et tegemist on suhteliselt koomilise luuletusega. Kasutatakse nii ristriimi kui ka segariimi. Kasutatud on kõnekujunditest epiteeti: varanduse kasina, uhke tulemasina. Kasutatud on ka võrdlust: kere särab nagu kuld. Ning on lõppu lisatud ka õpetlik sõnum et tulemasinat ei tohi kunagi purjuspeaga läita.
Kasutatud kirjandus

• http://www.spordiportaal.ee/?m1=0&m2=17&id=11586
  
• http://www.postimees.ee/?id=111057
  
• http://www.postimees.ee/foto/7/7/158877484e84af539e7_1.jpg
  
• http://www.keskerakond.ee/savisaar/2008/02/20/edgar-savisaar-edgar-luges-contra-luulet/
  
• http://www.tallinnapostimees.ee/?id=119137
  
• http://lib.werro.ee/index.php/vorumaa-kirjanike-galerii/23-contra-kodanikunimega-margus-konnula-22-iii-1974-vorumaa-urvaste.html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Contra
  
• http://konnulacontra.blogspot.com/
  
• Konnula, Margus,1998: 77,38,18. Ei Ole Mina Su Raadio.Mina Ise, Urvaste.