Contra-Margus Konnula (1)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Contra
Margus Konnula
(Referaat)
Autor: Mart Toots
Tartu 2008
Sisukord

• Elulugu
  
• Looming
  
• Teosed
  
• Auhinnad
  
• Contra lauseid intervjuudest
  
• „ Mulgi neiu “ ja „ Rahvuslind “
  
• Kasutatud allikad
  

Elulugu
Contra on sündinud sündinud 22. märtsil 1974, Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984–1989 ja Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist . Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004–2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997.

Looming

Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul ) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad , samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele ( Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg , Veiko Märka).
Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht . Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte.
Teosed

Luulekogud

"Ohoh!" (1995)
"Üüratu üürlane" (1996)
"Kesmasolin" (1996)
"Contramutter – 10. lend" (1997)
"Tarczan" (1998)
"Ei ole mina su raadio" (1998)
"Päike ja lamp" (1998)
"Naine on mees" (1999)
"Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000)
"Suusamütsi tutt . Luulet aastatest 1974–2000" (2001)
""Lugejad sügisel tibutavad ..."" [pealkirjata] (2001)
"Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002)
"Tuul kägistab ust" (2002)
"Contrarünnak" (2004)
" Liivatee imepeen seeme " (2005)
"Minu jonn" (2006)
"Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006)
"Tahaksin olla autobuss" (2008)

Proosa

"Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004)

Antoloogiad, kogumikud, koguteosed

"Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid " (2000)
"Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos ] (2002)
"Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005)
"Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga
"Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006)
"Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007)
"Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007)

Laulutekstid näidenditele

"Varasta veel võõraid karusid " (1999)
" Lendav laev" (2001)
"Endsapese" (2005)
"Bluusivennad" (2006)
"Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007)

Näidendid

"Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga

Tõlked

Allen Ginsberg, "Ameerika. Valik luuletusi 1947–1996" (2003, tõlkinud Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull , Andres Langemets, Margit Langemets, Jürgen Rooste , Tõnu Õnnepalu)
Auhindu

• 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest
  
• 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia
  

Contra lauseid intervjuudest:
... Peeter Sauter: „Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma .“
... „Luuletusi ma kirjutan tõsiselt, aga kuna kõik, mis ma teen, on huumor, siis ma oleksin väga pettunud , kui seda ka tõsiselt võetaks.“
... „Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid , teevad süüa jms. Luuletamine on mul veres, ma luuletan spontaanselt, luuletan käsu/tellimuse peale, luuletan ka siis, kui tegelikult ei luuleta.“
... Kuidas su luuletuse kirjutamise protsess välja näeb? „Kõge tüüpilisembalt, et ma lihtsalt moluta koskil, midagi tetä ei viitsi, ja siis tule määnegi mõte pähe. Tavaliselt naljakas mõte. Ja siis ma pane tuu kirja ja kui tast asja ei saa, siis mul om jälleki arvutin fail – “ pooleli ”. Vahepääl laset pooleli luuletustest silmä üle, ja sis kaet , mis nendega tetä and. Mõne kistutad peris är´, mõnega om lootust. Nii na tuleva. Tellimusluuletusega om tõne asi.“
... Olete ühtaegu kirjutaja, kirjastaja ja turustaja . Kas raskeks pole läinud? „Olen jah selline tüüpiline talumees : ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka.“
... „Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea- mitmendat korda.“
... „Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt . Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise , ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi „Viie pääle“ pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä.“
... „Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi — kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles.“
... „Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda.“
... „Minul on ikka konkreetne sõnum – olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda.“
 
"Mulgi neiu"
kodust lahkusin ma vargsi
hiilisin öö varjus Karksi
sealt ma leidsin ühe mulgi
kuigi mulke oli hulgi
/---/ ütlesin et oleks funny
kui sa tuled mulle Manni
igal hommikul siis rapsad
sahvrist mõned mulgi kapsad
/---/ rind kord kadedusest paisus
nähes pruuti sõbra kaisus
aga nüüd on mulgi neiu
imekaunis Mulgi Neiu
Rahvuslind
Kes seal lendab üle taeva
taga vägev suitsujutt?
Mõtelda suurt pole vaeva-
lennuk see ja asi mutt !
Aga miks see lennuk siutsub,
üles-alla käib ta tiib,
Miks ta rauana ei kriuksu
kuigi taga suitsutriip?
Ei küll ehi tema rinda
ükski rararaasuke-
hoopis eesti rahvuslind ta,
tubli suitsupääsuke!
Kasutatud allikad

• http://et.wikipedia.org/wiki/Contra
  
• http://lib.werro.ee/index.php/contra.html
  
• http://www.miksike.ee/