Portugal (0)

Misso Keskkool
Portugal
Referaat
Koostaja : Kristo Karu
Juhendaja : Kaja Oru
Misso 2009
Sisukord
Sissejuhatus
Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust.
Litosfäär
Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali mägiseks põhjaosaks ( Serra da Estrela ahelikus asub Portugali kõrgeim tipp, 1991 m) ja tasaseks lõunaosaks.
Pedosfäär
Portugali põhjaosas on levinud muldadeks metsapruunmullad ja leet -pruunmullad. Portugali lõunaosas on levinud muldadeks kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Mägedes esineb ka mägimuldasid.
Atmosfäär
Portugal asub lähis- troopikas , tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Põhjapoolseis rannikumägedes sajab kuni 2500 mm, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on natukene üle kümne kraadi.
Hüdrosfäär
Kuna Portugal on väga tihedalt seotud veekogudega siis on seal väga olulisel kohal ka kalandus . Kaladest on peamine püügikala sardiin mida püütakse põhiliselt rannikumerest. Portugali riigipiir jookseb neljas kohas mööda jõge (Minho, Douro, Tejo ja Guadiana). Portugali jõed saavad enamjaolt alguse mägedest. Mitmel pool on tekkinud suured veehoidlad. Jõed toituvad põhiliselt sademetest. Portugal on väga tihedalt seotud mereveondusega. Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu.
Energeetika
Portugali elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on 2000-5000 kWh. Portugalis kasutatakse vee-energiat, tuuleenergiat, päikeseenergiat ja toodetakse ka energiat kivisöest. Portugal tahab suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kivisüsi 55%
Vee-energia 40%
Tuuleenergia 5%
.
Rahvastik
Portugali rahvaarv on 9 625 516, mis teeb 104 inimest ühe km ² kohta. Portugalis on enam kui seitse korda rohkem inimesi, kui Eestis. Ühe ruutkilomeetri kohta on Portugalis 4, 5 korda rohkem inimesi.
Riigikeeleks on Portugali keel. Portugali keel on ametlikuks riigikeeleks ka Brasiilias, mis on oma pindala suuruselt maailmas viiendal kohal ja kus etniliste gruppide järgi on 55% valged (portugallased, sakslased , itaallased, hispaanlased, poolakad), 38% segaverelised , 6% mustad, 1% teised (jaapanlased, araablased , indiaanlased). Portugali keelt räägitakse ka näiteks Šveitsis, kus seda räägib 1.4% rahvastikust.
Ligi 40% rahvast elab pealinnas Lissabonis (koos eeslinnadega umbes 2 miljonit elanikku) ja Portos (1,7 miljonit). Suur osa rahast ja investeeringutest on kuhjunud nende kahe jõukeskuse vahelisele ookeanirannikule.
Rahvastiku tihedus on varieeruv – sisemaa 20st elanikust ruutkilomeetri kohta, kuni rannikualade 1500ni (riigi keskmine on 100). Rahvastiku juurdekasv on ka suurem tihedama asustusega piirkondades ning nende piirkondade elanike vanus on madalam. Hõredama asustusega piirkondades on rahvastik vanem ning ka kirjaoskamatus suurem. Kõrgeim asustuste tihedus ja linnastatus on Lissaboni ja Oport suurlinna aladel. Lõunapoolsetel aladel on linnaelanike osakaal 50%. Põhjas on asustused enam laiali valgunud – peamiselt väikeste külade näol.
Rahvusliku koosseisu järgi on 99% portugallased, 1% aafriklased (1996). Aastal 1981 oli 99,1% rahvastikust portugallased. Enamik rahvastikust elab Portugalis umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarändamise tõttu rahvaarv pidevalt väheneb. Samas Brasiilias moodustavad üle 95% rahvastikust portugali keelt kõnelevad brasiillased , kes on kujunenud portugallaste jt. Euroopast sisserännanute kohalike indiaanlaste ja 16-19.saj. Aafrikast sisseveetud neegerorjade ja nende järglaste segunedes.
Portugalis on valdav roomakatoliiklus. 97% rahvastikust on roomakatoliiklased, 2% protestandid ja 1% muud usku.
Rahvaarv: 10 062 000 Rahvastik: portugallased (99%), muud (1%)
Rahvastiku tihedus: 108 elanikku /km² Linnaelanikke: 66 %
Kalandus
Kalandus on Portugalis üks olulisemaid majandusharusid .Ka kuulub Portugal riikide hulka, kus on kõrgem kala tarbimise tase ühe elaniku kohta.
Portugali kalandussektor on jagatud eri allsektoriteks, mis omakorda on jagatud :
1. tööstusliku kalapüük
2. käsitöönduslik kalapüük
On olemas mitmesuguseid ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid, kes esindavad sektorite ja piirkondade huve.
Üldse on kogu kalandussektor suurtes muutustes, kuna Portugal kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mis kehtestavad erinevaid nõudeid.
2004. aastal oli püügilangus kõige suurem 224000 tonnilt 140000 tonnile, langus oli 38 %. Selle sätestas ühine kalapüügipoliitika, mille eesmärgiks oli luua kindlad prioriteedid , mis aitavad kaasa püsiva tasakaalu kalavarude ja nende kasutamise vahele, konkurentsivõime tõstmisele
ning elujõuliste ettevõtete loomiseks. Portugali kalalaevastik on oluliselt muutunud, seda nii suuruse ja iseloomu tõttu, et kohandada püüdmist rahvusvahelistes vetes ja sisevetes. Paljud vanad kalalaevad vahetatakse välja uute ja moodsamate vastu. Uute laevade eeliseks on kaasaegne tehnoloogia , mis tõttu on paranenud kalade säilitamise võimalus pardal , elektrooniliste navigatsioonisüsteemide ja kalade avastamise süsteemid.
Portugali kalatööstus on suhteliselt suur ja mitmekesine . Kalalaevad klassifitseeritakse vastavalt selle piirkonnaga, kus nad tegutsevad, saab jagada kohalike kalalaevadega rannapüügiga laevade ja pikamaatranspordi kalalaevad. Kohalik laevastik koosneb väikestest laevadest , mis on varustatud erinevate vahenditega näiteks konksude, võrkude ja mõrdadega, püüdmaks erinevaid liike kalu.
Tähtsamad püütavad kalaliigid:
1. Sardiin 37%
2. Makrell 9%
3. Saturiid 8%
4. Limused 12%
5. Koorikloomad 0,6%
Rõhk on ka hariduse andmisel kalanduses. Kutsehariduse ja kõrgkoolides on pühendatud kalapüügi, kalanduse, merebioloogia ja mereteaduse õpetamisele. Sõlmitakse koostööleppeid teadus ja arendustöö tegemiseks.
Peamine eesmärk on riikliku kalanduspoliitika säilitada, eelkõige alates aastast 2002 on üritatud säilitada sektori jätkusuutlikkust.
Selle eesmärgi saavutamiseks on mitmed meetmed on vastu võetud eesmärgiga edendada taaskasutamist ja stabilisatsioonil kalatööstusega.
Samal ajal, laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks on aidanud, et vähendada
tootmiskulusid ja arendada tööohutust.
Püügikoormust kontrollib litsentseerimise süsteem, sest teatud püügiliikide kasutamiseks on vaja luba. Selle eesmärgiks on vähendada püügikoormust,
parandada töötingimusi ning edendada kaitsemeetmete kasutamist.
Riikliku kalastuspoliitika eesmärk on suurendada toomist ja toode mitmekesisust ning nende kvaliteeti ja parandada konkurentsivõimet selles sektoris. Need eesmärgid on kehtestatud Eruroopa Liidu ühise kalanduspoliitika poolt. See soodustab keskkonnaalast, majandusliku ja sotsiaalset jätkusuutlikust.
Tööstus
Portugal impordib:
* Masinaid
* Veondusseadmeid
* Põllusaadusi
* Keemiatooteid
* Tekstiilitooteid
* Naftat
Portugal ekspordib:
* Korki ja paberitooteid
* Kangast
* Jalatseid
* Nahka ja karusnahka
* Autosid
* Elektrikodumasinaid
Tööstuses töötab umbes kolmandik kogu rahvastikust ning rahvas panus majandusse
on kõvasti suurenenud viimastel aastakümnetel. Tööstusharud on sellised, mis ei nõua
suuri ressursse, rasketööstuse arendamine on pidurdunud ebapiisava koguse elektri tõttu.
Muudest tegevusharudest on levinud elektroonika-, klaasi-, keraamika -, jalatsi -, tsemendi-, tselluloosi-, paberitööstuse-, kummi-, kemikaalid ja kork ja korgist tooted, toiduainetööstuses (peamiselt kala).
Aastane toodang on 1980-ndate aastate lõpus sisaldas umbes 27400 tonni töödeldud sardiini ja 285900 tonni rafineeritud suhkrut. 1,3 miljonit tonni keemilised väetised ja 386900 tonni terasetooted.
12