vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis. Pähkleid on hea süüa pärast väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd või eksamit. PÄHKLEID KANDVAD TAIMEPEREKONNAD · Sugukond pöögilised (Fagaceae) o Perekond pöök (Fagus) o Perekond kastanipuu (Castanea) o Perekond tamm (Quercus) viljaks on üheseemneline pähkel ehk nn tõru[1] o Perekond kiviviljak (Lithocarpus) · Sugukond sarapuulised (Betulaceae) o Perekond sarapuu (Corylus) sarapuupähkel o Perekond valgepöök (Carpinus) o MAAPÄHKEL ehk HIINA PÄHKEL Maapähkel ei olegi tegelikult pähkel, vaid hoopis kaunvili, mis valmib mullas. Pärit on see Aasiast. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin,
metssiga,okassiga,siil, kaljukotkas ja muud metsloomad Taimestik Sitsiilias on enamik taimi paljasseemnetaimed ja seal kasvavad sellised puud nagu: Sitsiilia nulg Kuusk Inimtegevus Turism Kalapüük Energeetika Põllumajandus Huvitavad faktid Sitsiiliast pärineb koer Cirneco dell'Etna Sitsiilias kasvab imeline Saja Hobuse Kastan, mis om maailma suurim ja vanim kastanipuu Kuigi Sitsiilia kuulub Itaalia riiki, on siin oma sitsiilia keel, mis itaalia keelest erinev Sitsiilia vaatamisväärsused Sitsiilia lipp Kasutatud lingid http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4histroopiline_vahemereline_kliima http://et.wikipedia.org/wiki/Sitsiilia http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%B8%D1%86%D0%B8%D0%BB%D0%B8% http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tartu_EST_climate.svg http://en.wikipedia.org/wiki/Sicily#Rivers
stepituhkur, preeriakudres, ühis-rohtlahaukur. Inimeste tegevusalad: maaviljelus, tööstuslikkude maavarade kaevandamine. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS: Kliimavööde: parasvööde(mereline) Kliima: sajab palju, aasta vältel võrdselt. Riigid: Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Uus-Meremaa, Jaapan, Eesti, Rootsi, USA. Mullad: pruunmuld. Taimed: värvikirevad. Tüüpilised taimed: suhkruvaher, lõhnav varjulill, sinilill, kastanipuu, sarapuu, pöök, nulu, kanarbik, harilik tamm. Loomad: kõigesööjad imetajad. Tüüpilised loomad: metsnugis, punahirv, roherähn, euroopa naarits, metssiga, metskass, pesukaru. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus, tööstus tootmine. PARASVÖÖTME OKASMETS: Kliimavööde: parasvööde Kliima: jahe ja niiske suvi, külm talv, temperatuur kõigub palju. Riigid: Soome, Venemaa, Norra, Kanada. Mullad: leedemuld.
Valgusenergia - Fotosünteesijad (rohelised taimed) saavad energiat valgusenergiast. Keemiline energia - Kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega). 3) Kuidas saavad autotroofid orgaanilisi aineid? Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Rohelised taimed saavad orgaanilisi aineid fotosünteesiprotsessi käigus. 4) Nimeta autotroofe! Kastanipuu, Tamm, Pärn jne. Kõik taimed ja mõned seened. 5) Kuidas saavad heterotroofid energiat? Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Lühidalt: Saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust. 6) Kuidas saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? Kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Söövad teisi organisme ning sealt saavad ka orgaanilisi aineid. Lühidalt: Saavad toidust.
DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjus...
räägitakse. Väike viperus juhtus sõrmustega tagantjärele oleme targad, et sõrmuste teineteisele sõrmepanemist tuleks kodus harjutada. No ei lähe! Oeh, lõpuks saime hakkama. Siis õnnitlused, lilled, pildistamine ja kõik see muu sigin-sagin. Seejärel sõit läbi linna ja edasi peopaiga poole. Võtsime pulmaisa oma autosse ja saime tee peal arutada, mis ja kuidas.Pidu kujunes vahvaks. See algas ühe väikese kastanipuu istutamisega mõnede arvates ehk iganenud komme, aga antud juhul kukkus üsna lõbusasti välja. "Murumängud" olid nagu ikka, ka söök- jook. Keskööl mängisime maha pruudipärja, selle "ohvriteks" olime valinud noored, kes justkui "käisid ja ei käinud ka". Kui nad pärja endale said, olid nad nii armsalt õhetavad, et oli selge: läks täkkesse! Pidu kestis hommikuni, kuid pruutpaar läks varem magama. Tütar on lähendanud
Ülejäänud maaPilt 9 Metsaga kaetud alad, metsamassiivide paiknemine Allikas: http://www.fao.org/forestry/country/en/prt/ 9.1.Levinud puud Portugali kogu pindalast umbes 38% on kaetud metsaga. Levinud on okasmetsad. Metsaala on veel jagatud kaheks eraldi piirkonnaks. Esimene piirkond koosneb istutaud alast, kus levinumad puud on meremänd ja eukalüpt ja teine piirkond koosneb iilekstammest ja korgitamme puudest. Peale nende leidub puuliike nagu sanglepp, portugali tamm, münt, kastanipuu, korgitamm, sookask, must mänd, ebatsüüga ja kanada pappel. Põhiliselt kasutatakse puitu tselluloosi, paberi ja korkide valmistamiseks, kui ka metsatööstuses ja ehituses. 9.2.Import ja eksport Kogu vajadusi riigi puiduvarud ei rahulda. Lisaks on vaja sisse importida paberit, mööblit, muid puitesemeid ja tekstiili ning puitumaterjale üleüldiselt (palke, latte) ehitusmaterjalideks ja ka majapidamise otstarvetel.
Tipus väike teravik ja vastasküljel nn naba e. heledam laik. Sees kollakasvalge, lihakas seeme. Saab valmistada nii soolaseid kui magusaid roogi – viimase tarbeks sobivad ka kastanikonservid. Koort veidi avada, siis röstida, lööb koore lahti, meeldiv pähkline maitse. Sobib linnuprae täitena. Kasvab Lõuna-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja Hiinas. Korjatakse septembris Itaalias ja Prantsusmaal. 20m kastanipuu kuulub maailma suurimate, vanimate ja pikaealisemate puude hulka. Sitsiilia saarel Etna mäejalamil 1000-aastane, tüve läbimõõt 50m ja kõrgus 40m. Vaesemates maades rahva põhitoiduks. Valgu- ja tärkliserikas, kastaniõli. Kaltsium, fosfor. Toorelt mõrkjas, jahune. Meie kohalikud hobukastanid sobivad oma nime vääriliselt tõepoolest ainult loomade toiduks
Portugali metsade seas domineerivad peamiselt Vahemere igihaljad metsad ja võsad. Põhjaosas on ka segatud metsad. Lõunaosas kasvavad enamikus igahaljad metsad kivi- ja korgipuudest, ning tamme- ja männametsad.[16] 3.3.1.1. Peamised puuligid 21 Domineerivad või rikkalikult esinevad kodumaised liigid: jaanileivapuu, sanglepp, iilekstamm, värvitamm, portugali tamm, pürenee tamm, harilik tamm, kastanipuu, magus kirsipuu, ahtalehine saar, harilik maasikapuu, harilik mürt, merimänd, kivimänd, harilik pakspuu, korgitamm ja sookask.[17] Laialt või rikkalikult levinud mittekodumaised liigid: must mänd, ebatsüüga, eukalüpt, kanada pappel ja punane tamm.[17] Ohustatud liigid: teravalehine iileks, jugapuu, harilik mänd, portugali lorberikirsipuu, andaluusia tamm ja portose rodendron.[17] Joonistus 11. Sanglepp Joonistus 12. Jugapuu
Siia kuuluvad kanada, torkav, engelmanni ja serbia kuusk, amuuri korgipuu, harilik elupuu jt. sireliliigid ja enamik pajuliike. 3. Suhteliselt (mõõdukad) külmakindlad liigid- taluvad temp. langust -15 kuni -25 kraadini.. Siia kuuluvad euroopa ja kaukaasia nulg, harilik jugapuu, harilik pöök, kreeka ja must pähklipuu jt. 4. Külmahellad (soojalembesed) liigid- taluvad temp. langust -10 kuni -15 kraadini. Siia kuuluvad euroopa kastanipuu, korgitamm, sekvoia jt. 5. Väga soojalembesed liigid- taluvad ainult lühiaegset temp. langust kuni -10 kraadini, mõned liigid ei talu isegi temp langust alla 0 kraadi. (Laas 1967: 26) Puittaimede elus on väga olulise tähtsusega nende võime hästi taluda madalat temp. ja teisi talvel esinevadi ebasoodsaid tingimusi. Siiski esineb paljudel liikidel külmakahjustusi. Külmapoolt surmatud taimeosad mustuvad, lehed kaotavad turgori ja hukkuvad
Õied ühesugulised, silmapaistmatud, nutjates või tähkjates, sageli rippuvates õisikutes Õiekate lihtne, koosneb 6 õiekattelehest Kroon puudub Vili pähkel, 1-3 pähklit koos, osaliselt või täielikult ümbritsetud puitunud lüdiga o Suurim perekond on tamm (Quercus), mille liike kasutatakse lisaks puidule ka parkhappe allikatena. o Pöök (perekond Fagus) o kastanipuu (Castanea sativa) Selts Cucurbitales kõrvitsalaadsed Sugukond Cucurbitaceae kõrvitsalised o Palju tuntud toidutaimi nagu o kurk (Cucumis sativus), o melon (Cucumis melo), o kõrvits (Cucurbita pepo), o arbuus (Citrullus lanatus), o pudelkõrvits (Lagenaria ciceraria) Klaad 2 (Ei ole sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega): Selts Celastrales kikkapuulaadsed Euonymus europaea h. kikkapuu
sisaldus valmides väheneb järsult. On pähklitest kõige rasvarikkam. Pekaanpähkel on lähedane eelmisele, kuid veelgi maitsvam. Sarapuupähkel ehk metspähkel on laialt levinud. Eristatakse ümaraid ja pisut ovaalseid liike. Fundukk on sarapuupähkli kultiveeritud vorm. Koor on kergemini purustatav ja tuum on eelmisest suurem. Kasvatatakse Lõuna-Euroopas. Seedripähkel on seedripuu käbi seemned. Rasv on eriti hea maitsega. Kastan on hariliku kastanipuu vili, mis on levinud Lõuna-Euroopas, Ameerikas, Jaapanis ja Hiinas. Küpsetatakse ahjus, valmistatakse soolaseid ja magusaid roogasid. Sisaldavad vähe rasva, kuid on valgu, tärklise ja suhkrurikkad. Mandel on pikliku ja lameda kujuga. Vilja üks ots on teravdatud. Tuum on valge, kaetud pruuni kestaga. Jaguneb magus- ja mõrumandliks. Viimane sisaldab mürgist glükosiidi amügdaliini, mis organismis muutub sinihappeks.
saar, har. jalakas ja künnapuu, h. sarapuu, torkav ja kanada kuusk, euroopa ja kuriili lehis, h. ebatsuuga, har. elupuu, hõbehaab, hall ja mandzuuria pähklipuu. III - soojanõudlikud, mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 C: har. robiinia e. valge ebaakaatsia, h. valgepöök, har. pöök, põldjalakas, põldvaher, mägivaher, kreeka pähklipuu, har. jugapuu, kaukaasia nulg. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust -10...-15 C: euroopa kastanipuu, plataaniliigid, tulbipuu, ranniksekvoia, mammutipuu, har. pukspuu, küpressiliigid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust järgmised äärmustemperatuurid: madalad (alla 0º C) vegetatsiooniperioodil ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Meie metsi moodustavad puuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid ei kahjusta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
