PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS (6)

P O R T U G A L
SISUKORD
Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal . Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km². 3
Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt tutvustada ning kogu protsess poleks üldse nii põnev, kui pead kirjutama mõnest riigist, millest ja juba niigi palju tead. 3
Niisiis oli Portugal teemana vägagi sobiv – minu jaoks täiesti tundmatu riik. Sellest andis tunnistust ka asjaolu, et ainus asi, mis mulle kohe meenus oli jalgpall. 3
Alguses ei suhtunud ma asjasse kuigi tõsiselt ja lootsin, et internetis on Portugali kohta ometigi küllalt informatsiooni. Aga kui ma olin külastanud interneti entslükopeediat Wikipedia, siis mõistsin ma, et nii napp infokogus ei ole piisav. Niisiis suundusin rahvusraamatukokku ja leidsin kartograafiasaalist suurel hulgal erinevaid reisijuhte ja muid Portugali tutvustavaid materjale. Kokkuvõtteks saigi rahvusraamatukogu minu põhiliseks allikaks selle referaadi kirjutamisel. Kodus olevast „Suurest maailma atlasest” sain veel lisaks infot looduse ja kliima kohta. 3
ÜLDANDMED 4
PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS 5
ASEND JA LOODUS 5
KLIIMA 7
Portugali kultuuriruum on etniliselt ja keeleliselt ühtlane. Seega ei teki seal rahvuste vahelisi konflikte, mis võiksid olla tingitud ebavõrdest kohtlemisest jne. 11
SISSEJUHATUS

Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².

Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt tutvustada ning kogu protsess poleks üldse nii põnev, kui pead kirjutama mõnest riigist, millest ja juba niigi palju tead.

Niisiis oli Portugal teemana vägagi sobiv – minu jaoks täiesti tundmatu riik. Sellest andis tunnistust ka asjaolu, et ainus asi, mis mulle kohe meenus oli jalgpall.

Alguses ei suhtunud ma asjasse kuigi tõsiselt ja lootsin, et internetis on Portugali kohta ometigi küllalt informatsiooni. Aga kui ma olin külastanud interneti entslükopeediat Wikipedia, siis mõistsin ma, et nii napp infokogus ei ole piisav. Niisiis suundusin rahvusraamatukokku ja leidsin kartograafiasaalist suurel hulgal erinevaid reisijuhte ja muid Portugali tutvustavaid materjale. Kokkuvõtteks saigi rahvusraamatukogu minu põhiliseks allikaks selle referaadi kirjutamisel. Kodus olevast „Suurest maailma atlasest” sain veel lisaks infot looduse ja kliima kohta.

Nagu öeldud, ei teanud ma Portugalist kuigi palju. Peale seose jalgpalliga teadsin veel riigi asukohta Atlandi ookeani ääres. Asjaolu, et Portugalis võib eristada kaht täiesti erineva kliimaga poolt, üllatas mind väga, kuid tekitas samas asja vastu suuremat huvi.
Kõige põnevam oli kirjutada kultuurist. Alguses arvasin, et tegu on temperamentse kuid kinnise rahvaga. Olles aga lugenud Portugali kommete ja tavade kohta ning mõistnud nende ühiskonna ja kultuuri võlusid, mõistsin ma, et kuigi nende kombeid on lihtne valesti mõista, siis on kindlasti anda oma hinnang selle algse arvamuse järgi.
Head lugemist.

ÜLDANDMED

Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik)
Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el)
Kogupindala: 92391 km²
Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km
Mandriala rannajoone pikkus: 832 km
Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km
Rahvaarv: 10 501 100
Riigikeel : portugali keel
Naaberriigid: Hispaania Kuningriik
President : Aníbal Cavaco Silva
Peaminister : José Sócrates
Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda kolmekümneks väiksemaks üksuseks.
Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv - 3 705 900, keskus – Porto
Algarve : 4988 km²,elanike arv - 394 000, keskus – Faro
Alentejo: 26 931 km²,elanike arv - 538 100, keskus – Evora
Assoorid : 2355 km²,elanike arv - 243 800, keskus – Ponta delgada. Kokku 9 saart .
Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv - 1 792 000, keskus – Coimbra
Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv - 3 471 100, keskus – Lissabon
Madeira : 741 km²,elanike arv - 244 300, keskus – Funchal
Rahaühik: euro
Religioon : Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid , juudid ja budistid.
Rahvustaim: lavendel
Rahvuslind : siniharakas
Rahvuspuu : harilik õlipuu
Hümn: „A Portuguesa“ („Portugali laul“)
Parlamendi nimetus: Assembleia da República – Vabariigi Assamblee
Keskmine eluiga: 74 aastat

PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS

ASEND JA LOODUS

Portugal asub Euraasia mandril , Euroopa maailmajaos. Ta paikneb Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas ning omab väga pikka merepiiri Atlandi ookeaniga, mis piirab Portugali pikalt lääne- ning lõunaküljest. Riik ise hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari . Mandri-Euroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis – selleks on Roca neem .
Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Atlase järgi asub Portugalist lõuna pool Atlandi ookeanis vähesel määral veealuseid tegevvulkaane ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne ( 1755 . a Lissabonis toimunud maarvärinat peetakse tolle aastatuhande üheks tugevamaks).
Portugali loodus väga mitmekülgne. Riigi mandriosa jaotab pooleks Tejo jõgi ning mõlemad pooled on väga eriilmelised . Suurt osa mängivad siin ka pooliti erinevad kliimavöötmed ja Atlandi ookeani ning Vahemere mõjutused.
Portugali põhja-ja keskosa asuvad keskmiselt 700 m kõrgusel Meseta kiltmaa lääneserval ning seda liigestavad sügavad ning tugevalt erodeerunud jõeorud, ahelikud ning jäänukmäed. Sealsel Serra da Estrela ahelikus on ka Portgali mandriosa kõrgeim tipp Estrela (1993 m). Mandri lääne-ja lõunaosa on madal (alla 200 m).
Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel - Pico nimeline tipp, mis on 2351 m kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo (1862m).
Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab küll vaid 320 km – ülejäänud osa lookleb Hispaanias. Veel on tähtsad Guadiana jõgi (820 km, Portugalis 260 km), Mondego jõgi (220 km), Sado jõgi (165 km), Vouga jõgi (136 km), Mira jõgi (120 km) ja Minho jõgi (310 km, sellest Portugalis 75 km). Nagu näha, on suurem osa Portugali jõgedest alguse saanud Hispaaniast. Pürenee poolsaare pikim jõgi on Tejo (1123 km) ning sellest umbes 275 km asub Portugalis. Tejo on Portugali üks tähtsamaid jõgesid ning just tema jaotab Portugali lõuna- ja põhjaosaks.
Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest).
Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm (eriti korgitamm, millest tuleb rohkem juttu hilisemates peatükkides), kastan, õlipuu ja mänd.
Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet -pruunmullad ning erinevad punamullad .
Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid.
Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks.
Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit , lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi ,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuigi varud on pidevalt vähenemas.

KLIIMA

Nagu eespool öeldud, saab Portugali kliima Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on Põhja-Portugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhjas on kliima jahe ja vihmane, sest mäed takistavad pilvede liikumist. Kliima on kaugemates põhjaosades parasvöötmeline.
Lõunas on aga kliima kuiv ja soe, valdavalt lähistroopiline ja sekka ka mõjutusi Vahemerelt. Golfi hoovus tasandab ka Assoori saartelt tulevate mõjusid.
Keskmine temperatuur on 10 º – 20 º C. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9 ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem.
Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades).
Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades . Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700-1100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas.
AJALUGU
Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad.
Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest.
212. a e.m.a – Roomlased vallutavad Portugali alad ning seavad siin üles mitmed asulad.
4. sajand – Hakkab levima ristiusk .
5. saj– Portugali alad kuuluvad sueebidele
6. saj – Alad vallutatakse läänegootide poolt.
8. saj – Portugal kuulub araablastele.
10.saj – Algab araablaste vastane võitlus ( rekonkista ).
1139. 25. juuli – Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks.
1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra.
1147 – Mauridelt vallutatakse Lissabon.
1251 – Algarve vallutamine , rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid.
13.saj – Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes.
14.-15. saj – Riigi keskuseks saab Lissabon.
1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere.
15 saj – Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine.
1581-1640 - Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse.
1755 – Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni.
1807 – Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse.
1808 – Briti vägede saabumine, sõja algus.
1810 – Prantsusmaa vägede lahkumine.
1820 – Kodanlaste revolutsioon .
1822 – Kuningas Joao VI naaseb ja kehtestab põhiseaduse. Tema poeg kuulutab Brasiilia iseseisvaks.
1875 – Asutatakse Vabariiklik- ning Sotsialistlik Partei.
1891 – Vabariiklaste ülestõus.
1908 – Kuningas Carlos I ning tema poeg hukatakse Vabariiklaste poolt.
1910 – Kuningas Manuel II loobub troonist ning kuulutatakse välja vabariik. Kiriku lahutamine riigist.
1916 – Portugal ühineb Esimese maailmasõja ajal liitlaste poolega.
1926 – Sõjaväeline riigipööre.
1932 – Võimule tuleb diktaator A. Salazar, endine majandusminister.
1939-45 – Portugal jääb Teises maailmasõjas erapooletuks, kuid lubab Briti vägedel Assoori saartele lennuväebaasid rajada.
1949 – Portugalist saab üks NATO asutajaliige.
1955 – Portugal ühineb ÜRO-ga.
1968 – Salazar eemaldub võimu juurest.
1970 – Salazar sureb , tema asemel saab riigi juhiks M. Caetano.
1974 – Roosa revolutsioon, Relvajõudude Liikumine kukutab Caetano. Aafrika valduste iseseisvumine . 750 000 seni välismaal elanud portugallast pöörduvad tagasi kodumaale . Esimesed demokraatlikud valimised.
1975 – Nurjatakse kommunistide riigipöördekatse.
1976 – Presidendiks saab A. Eanes, jõustub uus sotsialistlik põhiseadus. Peaministriks saab M. Soares.
1985 – Peaministriks saab Cavaco da Silva.
1986 – Soares valitakse presidendiks. Portugal saab EN-i liikmeks.
1987 – C. Silva saavutab parlamendis absoluutse enamuse.
1991 – Soares valitakse uuesti presidendiks.
1995 – Silva saab valimistel lüüa, Sotsialistede valitsuse juhiks saab A. Guterres.
1996 – Presidendiks saab J. Sampaio.
1999 – Macao alad tagastatakse Hiinale.
RAHVASTIK JA KULTUUR
RAHVASTIK
Portugali rahvaarv on hetkel umbes 10 miljonit.
Portugali rahvastikust moodustavad 99% portugallased. Ülejäänud 1% moodustavad Portugali endiste kolooniatest Angolast, Guineast ning Mosambiigist tulevad immigrandid. Integratsiooniga aga probleeme pole ning immigrandid sulanduvad kiiresti ühiskonda.
Rahvastiku tihedus on 107 inimest/km². Maal elab 34% rahvastikust, linnas 66%. Usutunnistuselt on 97% inimesi katoliiklased, 1% protestandid ja 2% muid usundeid .
Laste hulk on viimaste kümnendite jooksul pidevalt vähenenud ning on langenud nüüdseks umbes 19% peale. 15-64 aastaste hulk on enamjaolt samal tasemel püsinud, kuid on siiski vähesel tõusuteel, olles nüüd üle 66%. Vanemate kui 65 aastaste hulk on samuti tõusmas, umbes 2% kümne aasta kohta. Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 15%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas.
Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast. See arv on rahvaarvu arvestades küll jahmatavalt suur, kuid suurema osa neist 3 miljonist moodustavad siiski Hispaanias tööl käijad, kes lähevad hommikul Portugalist üle piiri naaberriiki tööle.
KULTUUR

Portugali kultuuriruum on etniliselt ja keeleliselt ühtlane. Seega ei teki seal rahvuste vahelisi konflikte, mis võiksid olla tingitud ebavõrdest kohtlemisest jne.

Peamine sealset kultuuri iseloomustav sõna on usaldus. Kuna portugallaste jaoks on pere tähtsus väga suur, siis on suguvõsa ja perekonna surve nende elus kindlal kohal, kuid see surve on positiivne ning annab neile kindlustunde.
Kui soovite portugallasega vestlust arendada on perekond kindlasti hea teema (Kindlasti ei tohiks teemaks valida Portugali poliitilisi sündmuseid). Aga vestluse arendamine võib osutuda keeruliseks. Kindlasti peab meeles pidama , et portugalis ei sallita seda, kui nendega hispaania keeles kõneleda püütakse. Kuna tutvused mängivad tohutut rolli ning seisavad kõrgemal reeglitest ja seaduspärasustest, siis ei sõlmi nad neid just kergekäeliselt. Seega võivad igasugused läbirääkimised portugallastega venida väga pikaks, sest kuigi nad räägivad igal teemal hea meelega kaasa ei võta nad seda kuigi tõsiselt, kuni nad teid lähemalt ei tunne ja usalda. Aga kui olete nende silmis usalduse ära teeninud , siis suhtuvad nad teisse kindla ja ära teenitud austusega. Tõde selgub nende silmis inimese tundmustest ning seetõttu jätavad objektiivsed faktid neid tihti külmaks. Seda tundmust võivad mõjutada ka kiriklikud õpetused, kuigi kiriku osakaal on inimeste elus aasta-aastalt vähenemas. Ka naiste staatus on muutumas. Varem oli vägagi tavaline see, et peretütar elas vanemate juures kuni abiellumiseni. Nüüd on aga üha enam tüdrukuid asunud õppima ülikooli.
Portugallased eelistavad formaalsust ning lähevad sageli isegi kinno lips ees ja pintsak seljas . Visiitkaart , mille üks pool on inglise ja teine portugali keeles jätab neile kindlasti hea mulje. Kuigi formaalsus on seal kindlal kohal ei hiilga nad siiski täpsusega. Pooletunnine hilinemine pole nende jaoks midagi ebaviisakat. Kui portugallane teid näiteks kuhugi sööma kutsub, siis ootavad nad kindlasti sama, kuigi pole viisakas mainida, et võõrustamine oli mõeldud vastuteenena, sest see on nende jaoks loomulik. Ka kooliõpetus jääb formaalseks ning lapsi ei julgustata uuendusmeelsusele.
Parim tervitus on Portugalis kindel käepigistus. Seltskondlikel üritustel tervitavad mehed teineteist emmates; naised suudlevad kohtumisel teineteist mõlemale põsele. Eesnime pidi kutsutakse vaid lähedaseid sõpru. Ei tasu sattuda segadusse , kui kedagi nimetatakse „Doctoric’s”, kuigi tal pole vastavat kraadi. Portugalis kutsutakse kõikvõimalikke asjatundjaid sageli nii.
Restoranis tuleb nuga hoida paremas ja kahvlit vasakus käes, käsi sülle asetada ei ole soovitatav. Nagu ka meie kultuuriruumis, peetakse ka seal näpuga näitamist ebaviisakaks. Kui soovite restoranis kelneri tähelepanu äratada, siis tasub lihtsalt käsi tõsta. Tänaval söömine pole samuti hea komme . Kui soovite Portugalis oma võõrustajale küllakutse eest kingitust teha, siis ei ole see vajalik – kutsuge ta lihtsalt mõne päeva pärast lõunale. Kui teil on aga kindel soov midagi kinkida , siis sobib selleks väga hästi šokolaad. Samuti ollakse enamasti ebausklikud arvu 13 suhtes, seega ei tohiks näiteks lillede arv kingitud kimbus kunagi 13 olla. Samuti ei tohiks olla lilledeks roosid või krüsanteemid. Kimp ise peab olema aga muljetavaldav, sest muidu jätate neile halva ja odava mulje.
Nagu näha on sealses kultuuriruumis palju reegleid. Aga on veel üks hullus, mis on haaranud kogu riiki ja selleks on jalgpall. Kuna Portugalis asuvad mitme kõrgliiga klubide koduväljakud, siis käivad portugallased igal võimalusel jalgpalli vaatamas ning pidutsevad peale mänge kõvasti. Hullus algas aastal 2004, kui Portugal oli Euroopa jalgpalli MM-i võõrustaja. Võistlus oli seni Portugalis korraldatud spordiüritustest suurim ning tingis selle, et kogu riik elas kaasa oma parimatele mängijatele, nii kodus teleka ees kui ka baarides ja pubides. Samuti on spordialana võimalik eristada härjavõitlust, mis saab küll mujal maailmas tugeva kriitika osaliseks , kuid mille juured ulatuvad 2000 aasta tagusesse aega. Seega on seda ala raske Portugali kultuurist välja juurida.
POLIITIKA
Portugalis valitseb mitmeparteiline põhiseaduslik demokraatia. Parlamenti nimetatakse Vabariigi Assambleeks. Parlament ise on ühekojaline ja seal on 230 kohta.Valimised toimuvad iga 4 aasta tagant. Hetkene parlament on valitud erakorralistel valimistel 2005. aastal, pärast presidendi otsust parlament laiali saata. Võimul olev valitsus on hetkel kehtiva põhiseaduse kehtivusaja jooksul 17.. Ministreid on kokku 16, lisaks veel peaminister Jose Socrates.
Populaarseimad parteid on Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugli Kommunistlik Partei, Vasakpartei ja Ökonomistide Partei.
Valitsus teeb kõik, et parandada riigi majanduslikku olukorda ning tänu Euroopa Liidule on riigi majanduskasv olnud kiire, olles nüüd küll hetkeks peatunud. Portugali püüdlused täisväärtuslikuks EL-i liikmeks saamiseks algasid juba aastal 1986.
President valitakse Portugalis viieks aastaks ja ta tohib ametis olla kuni kaks viieaastast ametiaega. President on peamiselt esindusisik ja tema ülesanded on samad mis Eesti presidendil. Hetkel on presidendiks Aníbal Cavaco Silva.
VÄLISPOLIITIKA
Portugal on EL-i, EN-i, ÜRO, OECD ja OSCE liige. Samuti on ta üks NATO asutajaliige. Kuna Hispaania kuulub nüüd samuti NATO-sse on Portugali tähtsus seal veidi vähenenud.
Suhted endiste Aafrika kolooniatega ja Brasiiliaga on veidi pingelised ning vägagi tähtsad. Hiinale Macao alade tagastamise läbi on kahe riigi suhteid soojenenud.
Portugal ostab välisabi aastast 1980. Riik eraldab oma SKT-st kuni 8.2% abi andmiseks . Peamised abi saajad on endised kolooniad Aafrikas.
MAJANDUS
Portugalis on tootmine suhteliselt odav, kuigi tööjõud on kallinemas. SKT ühe elaniku kohta on 9400$. Turism annab aga SKT-st lausa 6%, mis on EL-i kõrgeim näitaja. Investeeringuid nii kodust kui välismaalt on palju. Portugali põhilised kaubandusartiklid on kork , portvein ja sardiinid.
Portugali üks tuntumaid eksportkaupu on kork. Ühte kolmandikku riigist katavad metsad , mis on peamiselt korgitammikud. Kork on korgitamme koor. Seaduse järgi on lubatud iga 9 aasta tagant seda puult lõigata. Üks puu annab koort ~100 aastat. Koor keedetakse ühtlaseks massiks ja pressitakse tahvliteks. Korgitoodetest veetakse välja pudelikorke, korgitahvleid ehituse jaoks ning sulgpalliotsikuid. Teine tuntud kaup on portvein, mille valmistamise traditsioonid on eriti vanad. Kuna kalandus on endiselt tasemel, siis eksporditakse ka palju sardiine.
Peamised import / eksport partnerid on peale EL-i liikmesriikide USA ja Jaapan. EL-i liikmesriigid moodustavad impordist ja ekspordist kuni 60%.
Põllumajandus on üks EL-i vähemtõhusaid. Kuna suurem osa põllumajanduses töötavaid inimesi kuuluvad vanemasse generatsiooni, siis kasutatakse nii mõnelgi pool kündmisel veel näiteks härjarakendeid. Tehnika on aegunud ja uue põlvkonna esindajad ei tunne põllumajanduse vastu huvi. Põhilised põllukultuurid on mais ja viinamarjad. Kuna Hispaania pakub odavamaid põllusaaduseid, siis ei suuda Portugali saak sellega võistelda.
Portugali tööturg on jäik, tööpuudus on ~6%. Inflatsioon on EL-i keskmisest kõrgem, kuid uus majanduspoliitika on seda puudust leevendanud, muidu poleks Portugal saanud Eurot kasutusele võtta. Euro tulek on aga oluliselt majandusprobleeme leevendanud . Portugali majandus on aga suures sõltuvuses sisseveetavast naftast, mida veetakse sisse Alžeeriast. Portugali varud on vähenemas. 30 mlrd kWh elektrienergiat. 6 mln lammast , 1.5 mln siga,1.3 mln veist. Veel püsivad süsi, lubjakivi, graniidi ja vase varud.
KOKKUVÕTE
Portugal on rikka ja eripalgelise loodusega riik Pürenee poolsaarel. Portugali looduslik ilme jaotub kaheks Tejo jõe kohalt. Põhjas on kena mägine loodus ja parasvöötmeline kliima. Lõunas on madal ja soe, kaunid rannad ja lähistroopiline ning vahemereline kliima.
Portugalist on aegade jooksul läbi käinud paljud rahvad . Siia on jätnud oma jälje roomlased, hispaanlased, foiniiklased , araablased ja paljud teised. Porutgallased saavutasid võidu araablaste üle ning said iseseisvaks riigiks. Esimese riigina Euroopas asusid nad maid avastama ja said nii väga rikkaks koloniaalriigiks. Suhted endiste kolooniatega on siiani tähtsad. XX sajandi jooksul vahetus Portugalis võim väga mitu korda. Siiski sai Portugalist üks NATO asutajaliige ning sajandi lõpu poole astus riik ka Euroopa Liitu.
Portugali ühiskond on esmapilgul kinnine, seda seetõttu, et igasugused suhted portugallastega põhinevad usaldusel. Nende kultuuriruumis on määraval kohal perekond ja tutvused. Portugallase jaoks on usaldus tähtis, sest nad võtavad tõena pigem seda, mida nad inimeses näevad, kui seda, mida nad kuulevad. Kinnise ilme loomisele võib kaasa aidata nende formaalsus ja pidulikkus. Tegelikult on nad sõbralikud ja otsustav on vastikkune austus ja kommete järgimine. 99% portugallastest on kristlased . Immigrante on kogu elanikkonnast vaid 1% ja ka nemad sulanduvad hõlpsasti ühiskonda
Haridus ja meditsiiniabi on tasuta, ent suur osa portugallastest eristab eraharidust ja erahaiglaid, mis on küll väga kallid, ent ka väga kvaliteetsed. Eraarstiabi saab koguni 40% elanikkonnast.
Portugal tuntuimad ekspordi artiklid on kork, sardiinid ja portvein. Majandus on stabiilne, ent veidi aegunud ja valitsuselt oodatakse suuremaid reforme.
KASUTATUD KIRJANDUS

www.google.com

en.wikipedia.org/wiki/Portugal

www.portugal.gov.pt/ Portal /EN/

„Maailma Teatmeatlas”

„Maad ja Rahvad”

„EE 16. köide”

„Countries and their cultures”

„Maailma äri ja kultuuri käsiraamat”

„Suur maailma atlas ”

„Portugal”
LISA 1
Portugali lipp
LISA 2
Portugali vapp
LISA 3
Portugal Euroopa ja maailma kaardil
LISA 4
Portugali kaart
20